Luuüdipõletik Autor: Ants Peetsalu

Luuüdipõletik ehk osteomüeliit on nakkuslik põletik, mis haarab nii luuüdi, luukoe kui ka luuümbrise ning võib levida luu teistesse osadesse ning sellest väljapoole. Sõltuvalt nakkuse sissetungiväratist võib luuüdipõletikud jagada hematogeenseteks (nakkuse sattumisel luuüdisse vere kaudu) ning traumajärgseteks, mille korral nakkus satub luukoesse haava kaudu, näiteks laskevigastuse või luumurru tagajärjel. Lõualuu luuüdipõletik ehk lõualuu osteomüeliit tekib enamasti hamba kroonilise juuretipupõletiku tagajärjel.

Haigustekitajaks on kõige sagedamini kobarkokk (stafülokokk), tihti penitsilliiniresistentne tüüp. Enne antibiootikumide kasutuselevõttu oli luuüdipõletik raske haigus, mis võis lõppeda surmaga. Haiguse algstaadiumis esineb põletikukolde kohal temperatuuri tõus, turse ja ebamäärane valulikkus. Haiguse arenedes valu tugevneb ja haiget piirkonda püütakse mitte liigutada. Üldnähtudest ilmnevad külmavärinad, kõrge palavik, isutus. Röntgeniülesvõttel on näha luukoe muutused (luuümbrise irdumine, luukoe hõrenemine ja kärbunud luuosad). Haigusele on omane retsidiveeruda (taaspuhkeda), umbes 20%-l juhtudest muutub ta krooniliseks.

Äge hematogeenne luuüdipõletik tekib kõige sagedamini reieluu alumises ning sääreluu ja õlavarreluu ülemises kõhrelises plaadis, mille arvel toimub luu kasvamine pikkuses. Seda tänapäeval harva esinevat haigust diagnoositakse enamasti kuni 17-aastastel lastel ja noortel. Infektsioonist tingitud ägeda luuüdipõletiku käigus luuüdi hukkub. Põletik levib edasi luukoele, põletikulisest tursest tõuseb luusisene rõhk, mis blokeerib lokaalse verevoolu ja kutsub esile luu kärbumise. Tõusva rõhu tõttu tungib mäda edasi luuümbrise (periosti) alla. Areneb periostialune mädapõletik, mis võib levida piki luud. Kui kolle murrab end läbi luuümbrise, valgub mäda ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse, põhjustades nahaaluse abstsessi (mädapõletiku), mis võib iseeneslikult avaneda nahapinnale, moodustades mädaeritusega uurise. Aja jooksul kärbunud luukude irdub, tekib üks või mitu sekvestrit (surnud, vereringeta luuosa). Koos mädaga võivad uurisest erituda ka surnud luukoe killud. Võimalikud on mädasiirded kopsudesse, maksa, neerudesse, ajupiirkonda. Kui mädakolle murrab naabruses olevasse liigesesse, tekib mädane liigesepõletik. Luukoe kärbuse tõttu võivad tekkida luumurrud ja häirub luukasv. Pärast mäda tungimist nahapinnale haigusprotsess mõnevõrra vaibub, muutudes alaägedaks või krooniliseks. Ägeda luuüdipõletiku diagnoosib kirurg ning ravi toimub haigla kirurgiaosakonnas. Olulisel kohal on antibakteriaalne ravi. Kirurgiline ravi seisneb mädakollete avamises ja sekvestrite eemaldamises.

Traumajärgne luuüdipõletik tekib luuvigastuse piirkonnas. Tekitaja satub luuüdisse haava kaudu. Põletik levib edasi luukanalit pidi, haarates mõnikord kogu luu. Iseloomulik on uuriste tekkimine ja rohke mädaeritus. Luuüdipõletik pikendab oluliselt luumurru raviaega ja luu kokkukasvamist, soodustab ebaliigese tekkimist. Traumaatilist luuüdipõletikku aitab vältida asjakohane esmaabi ja hoolikas esmane kirurgiline haavakorrastus.

Lõualuu osteomüeliidile on iseloomulik lisaks kiirguvale hambavalule näoturse ning kõrge palavik (39–40 °C). Tursunud nägu on punetav ning katsudes tihke. Viimati nimetatud tunnus on oluline, eristamaks ägedat lõualuu osteomüeliiti ägedast luuümbrisepõletikust. Suus on näha mädakolle, mis tuleb avada. Enamasti on lõualuualused lümfisõlmed suurenenud ja äärmiselt valulikud. Mädakolde paiknemisel mälumislihaste läheduses võib olla takistatud suu avamine. Põletikuline protsess võib üle minna eluohtlikuks flegmooniks, st piirdumata laatunud mädakoldeks. Lõualuu kroonilisele osteomüeliidile on iseloomulik igemel fistuli(te) ehk uuris(t)e tekkimine, kust eritub vähesel hulgal mäda ja vahel ka luutükke. Haige hambad on liikuvad, nägu asümmeetriline. Tüsistusena võib tekkida ülalõuaurkepõletik, alalõua patoloogiline luumurd jms.

Hambast lähtunud lõualuu osteomüeliidi ravi korraldab hambaarst, kes haige hamba eemaldab, mädakolde(d) avab ja antibakteriaalse ravi määrab. Hambahaiguste vältimiseks tuleb regulaarselt käia hambaarsti juures.

Vt ka ebaliiges, hamba juuretipupõletik, periostiit.