Difteeria Autor: Tiiu Aug

Difteeria ehk kurgutõbi on äge nakkushaigus, mida tekitab difteeriabakter. Tõbi esineb peamiselt lastel, nakkusallikaks on difteeriahaige või pisikukandja. Haigus levib õhu kaudu piisknakkusena, kuid ka süljega ning saastunud esemete ja toidunõudega. Difteeria võib avalduda neelu-, kõri- ja ninapõletikuna, harvem kahjustuvad silma sidekest või suguelundite limaskestad. Haiguse peiteperiood on 2–5 päeva, vahel ka pikem. Esimeste  haigusnähtudena  täheldatakse enesetunde halvenemist, isutust, kehatemperatuuri tõusu. Neelamine muutub valulikuks. Klassikaline vorm on hingamisteede difteeria, mis algab katulise mandlipõletikuna. Katt on hallikasvalge, paks ja tugevasti aluskoele kinnitunud. See võib ulatuda üle kurgumandlite kurgunibule, pehmesuulaele, neelu tagaseinale, ninna ja hingetorusse. Kui katt levib kõrri ja hingetorusse, tekib hingamisteede sulgus, mis toob kaasa lämbuse. Sellist eluohtlikku seisundit nimetatakse difteeria korral krupiks. Esineb palavik, kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine ja kaela turse, kujuneb nn härjakael. Hääl muutub kähedaks. Difteeriatekitajad eritavad tugevat mürki – difteeriatoksiini, mis kahjustab eriti südamelihast. Närvisüsteemi kahjustuse tagajärjel tekib pehmesuulae halvatus, mis põhjustab kõnelemis- ja neelamishäireid, halvatus võib tabada ka hingamislihaseid.

Haige tuleb toimetada kiiresti haiglasse, kus talle viivitamata süstitakse difteeriaseerumit. Haigega kokkupuutunud isikuid uuritakse difteeriapisikute suhtes.

Difteeria profülaktika seisneb vaktsineerimises, mida alustatakse juba imikutel ja jätkatakse vastavalt immuniseerimiskavale. Tänu järjekindlale vaktsineerimisele on suured epideemiad likvideeritud, kuid mitte haigus ise. Iga ägeda kurgumandlipõletiku korral on soovitatav pöörduda arsti poole ja vajaduse ilmnemisel teha uuringud difteeria suhtes.

Vt ka immuniseerimiskava.

Kaelaturse difteeria korral.