Keeritsusstõbi Autor: Ants Jõgiste

Keeritsusstõbi ehk trihhinelloos on keeritsusside tekitatud haigus. Keeritsussid ehk trihhinellad parasiteerivad inimese, aga ka sigade, näriliste ja lihasööjate loomade organismis. Trihhinellad on lahksugulised ümarussid, kelle arengutsükkel toimub ühes peremehes. Suguküpsed trihhinellad elavad soolestikus, vastsed aga lihastes. Inimene nakatub keeritsussivastseid sisaldava liha söömisel. Peensooles arenevad vastsetest suguküpsed keeritsussid, kes toodavad jälle mune, millest kiiresti arenevad uued vastsed. Need liiguvad verevooluga laiali üle kogu organismi vöötlihastesse. Kõige sagedamini kahjustuvad vahelihas ja roietevahelised lihased, mälumislihased, kõri- ja silmalihased. Vastsed arenevad lihastes 2–3 nädalaga nakkusvõimelisteks, kuid ei lahku peremeesorganismist. Nad säilivad lihastes kogu peremehe järgneva elu jooksul. Peremehe vahetus toimub keeritsussivastseid sisaldava liha söömisel. Inimese roojas vastseid ei leidu. Keeritsusstõve algusele on iseloomulik palavik, lihasevalud ja näo või silmalaugude turse. Võib tekkida üldine nõrkus, higistamine, peavalu. Vereuuringul leitakse eosinofiilia. Haiguse raskus varieerub ja sõltub sellest, kui palju oli keeritsussivastseid söödud lihas. Tervistumiseks võib raskekujulise trihhinelloosi puhul kuluda paar kuud. 

Haigust diagnoositakse seroloogiliste uurimismeetodite abil. Eestis on nakkusallikaks tavaliselt metssiga ja karu. Kodusigadel on trihhinellasid avastatud haruharva. Inimeste nakatumist aitab vältida ulukiliha asjakohane veterinaarkontroll. Ulukiliha tuleb põhjalikult termiliselt töödelda (keeta vähemalt 2,5 tundi). Suitsutatud ja soolatud lihas võivad vastsed säilida. Haigust diagnoosib ja ravib arst. Nakkusohtlikku liha söönud inimestele manustatakse ravimeid ka siis, kui neil haigusnähud puuduvad.

Vt ka helmindid, hemogramm.

Keeritsussi vastne lihases.