- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “metüülfenidaat - kas ka vanematele?” leiti 49 684 vastet
Tüükad
Tüükad on inimese papilloomiviiruse poolt põhjustatud healoomulised kasvajad nahal ja/või limaskestadel. Tüükaid võib esineda igas vanuses inimestel, kuid väga harva imiku- ja väikelapseeas. Koolilastel ...
Võõrkeha hingamisteedes
Võõrkeha hingamisteedes. Võõrkehad satuvad hingamisteedesse sagedamini lastel, vanematel ja nõrkadel ning alkoholijoobes inimestel. Hingamisteid sulgevateks võõrkehadeks on enamasti halvasti läbimälutud ...
Müasteenia
Müasteenia ehk lihasenõrkus on harva esinev haigus, mille korral on kahjustatud impulsi ülekande koht närvilt lihasele ehk müoneuraalne sünaps. Haigus võib alata igas vanuses, olles kas kaasasündinud ...
Peitmunandilisus
Peitmunandilisus ehk munandi laskumishäire ehk krüptorhism on kaasasündinud haigus, mida iseloomustab ühe või mõlema munandi paiknemine väljaspool munandikotti. Normaalselt laskuvad munandid kõhuõõnest ...
Polüneuriit
Polüneuriit ehk mitmenärvipõletik on infektsiooni järel tekkiv närvijuurte ja närvide immuunmehhanismide häirel põhinev kahjustus ehk infektsioosne polüradikuloneuriit, mille puhul kogu perifeerne ehk ...
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusaliigese kaasasündinud nihestus on puusaliigese arenguhäire tõttu tekkinud seisund, kus reieluupea asub kas ajutiselt või püsivalt puusanapast väljaspool. Esineb ühel juhul 75 sündinud lapse kohta ...
Pärilikud haigused
Pärilikud haigused on tingitud muutustest geenides ja kromosoomides. Kui muutused on aset leidnud sugurakkudes, siis päranduvad nad vanematelt lastele, kui aga keharakkudes, põhjustavad nad küll muutusi ...
Reesusfaktor
Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel ...
Sensibiliseerumine
Sensibiliseerumine ehk tundlikuks muutumine on allergeenivastane immuunreaktsioon, mis võib avalduda antikehade moodustumise või erinevate rakkude aktiveerumisena, näiteks sensibiliseeritud lümfotsüütide ...
Spina bifida
Spina bifida (ld) ehk lülilõhestus on enamasti kliiniliselt mitteavalduv selgroo kaasasündinud arenguhäire, mille korral 5. nimmelüli ning 1. ristluulüli kaared ei ole tagant kokku kasvanud. Tavaliselt ...
Amööbdüsenteeria
Amööbdüsenteeria ehk amöbiaas on juurjalgsete algloomade – amööbide tekitatud haavandiline jämesoolepõletik. Haige roojab sageli, roe on limane ja sisaldab verd, esinevad tugevad kõhuvalud. Tüsistusena ...
Aneurüsm
Aneurüsm on suure või keskmise läbimõõduga arteriaalse soone paikne laiend. Aordi ja magistraalarterite laiendite korral eristatakse tõelist aneurüsmi (arteriseina kihid on välja veninud), ebaaneurüsmi ...
Atoopia
Atoopia ei ole haigus, vaid organismi omapära – eelsoodumus allergia kujunemiseks. Umbes kolmandikul inimestest on sünnipärane kalduvus allergiahaiguste tekkeks, kuid see ei tarvitse alati haiguseks kujuneda. ...
Hapnikuvaegus
Hapnikuvaegus ehk hüpoksia on seisund, mille korral kudede varustamine hapnikuga langeb alla teatud füsioloogilise alampiiri. Organismi hapnikuvaeguse klassifikatsioone on mitmeid, kuid tekkemehhanismi ...
Infektsioosne mononukleoos
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse ...
Kannakõõluserebend
Kannakõõluserebend ehk Achilleuse kõõluse rebend (ruptuur) on üks sagedamini esinevaid kõõluserebendeid. 75% neist rebenditest juhtub sportimisel ja põhiliselt hüppamisel või kiirjooksul. Vigastuse tekke ...
Kiiritusravi
Kiiritusravi ehk radioteraapia tegeleb pahaloomuliste kasvajate ja mõnede mittekasvajaliste haiguste (nt kilpnäärme ületalitlus) raviga, rakendades ioniseerivat kiirgust kas iseseisva raviviisina või ...
Komppöid
Komppöid on üks kõige sagedamini esinev kaasasündinud jaladeformatsioon (moondumine), mida täheldatakse ühel vastsündinul 1000 beebi kohta. Komppöia puhul on labajalg sissepoole pöördunud ja püstpöidasendis, ...
Kromosoomid
Kromosoomid. Termini võttis kasutusele saksa anatoom Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer (1888), tähistamaks niidikujulisi, hästi värvuvaid struktuure rakutuumas (kr chroma värv, soma keha). Kromosoomide ...
Vahelduv lonkamine
Vahelduv lonkamine ehk katkendkõnd on jalaarterite lubjastumise kui kroonilise haiguse üks peamisi avaldumisviise. Alajäsemete vereringehäire sunnib kõndijat aeg-ajalt seisatama jala väsimise või valu ...