Tüükad Autor: Helgi Silm
Tüükad on inimese papilloomiviiruse poolt põhjustatud healoomulised kasvajad nahal ja/või limaskestadel. Tüükaid võib esineda igas vanuses inimestel, kuid väga harva imiku- ja väikelapseeas. Koolilastel täheldatakse sagedamini harilikke tüükaid (nn soolatüükaid), mis paiknevad labakäte ja sõrmede selgmistel pindadel, noorematel lastel ka jalataldadel, näol ja põlvedel. Haigestutakse sagedamini 10–16 aasta vanuses. Viiruse ülekanne toimub kas otsese (inimeselt inimesele) või kaudse (käterätid, esemed) kontakti teel. Nahk jalataldadel nakatub sageli saunas, duširuumis ja ujumisbasseinis. Haigestumist soodustavateks teguriteks on naha mikrotraumad ja matseratsioon (pehmenemine). Tüükaid võib edasi kanda naha teistesse piirkondadesse sõrmeküünte närimisel või habemeajamisel. Nakatumine sõltub ka inimese immuunsusest. Eriti nakkavad on tüükad anaal- ja genitaalpiirkonnas. Tüükad paiknevad kas üksikult või rühmadena. Varajases arengujärgus on nad nähtavad roosakaspunaste sõlmekestena, mis aja jooksul muutuvad pealt hallikaks, ebatasaseks, kõvaks ning kasvavad kuni 1 cm suuruseks. Näol, peanahal, kaelal ja nahavoltides võivad tüükad välja venida ning muutuda näsajateks kuni niitjateks. Küünevallilt laieneb protsess edasi küünele ja tagajärjeks on küüneplaadi lagunemine.
Ravimeetodi valik sõltub tüügaste asukohast, inimese vanusest, haiguse kestusest ja ulatusest. Oluline on vähendada soodustavate tegurite mõju: hoida jäsemed soojad, mis parandab nende verevarustust, loobuda suitsetamisest, vältida liighigistamist, kontrollida korduvnakatumise ohu tõttu tüügaste olemasolu teistel perekonnaliikmetel. Võimaluse korral katkestatakse isegi hormoon- ja immunosupressiivne ravi. Peamiselt lastel kätel või näos esinevaid laia sileda pehme pinnaga mõnemillimeetrise läbimõõduga lamedaid tüükaid ei ravita, need paranevad iseeneslikult. Harilike tüügaste ravis kasutatakse eelistatult kooriva toimega vahendeid – piim- ja salitsüülhapet sisaldavaid lahuseid ja plaastreid, mis on apteekides käsimüügis saadaval. Tõhus on tüügaste ravis ka krüoteraapia (külmutamine vedela lämmastikuga), kuid selle kasutamise määrab kindlasti arst. Viiruslikke tüükaid tuleb eristada konnasilmadest, aga ka mitteviiruslikest (mittenakkuslikest) vanuritüügastest.
Vanuritüügas on sünnimärki meenutav healoomuline seborröaline keratoos (naha sarvkihi paksenemus). Tavaliselt esineb see heleda või tumepruuni, kuni mõnesentimeetrise läbimõõduga tüükalise moodustisena, mida leidub kehatüvel rühmadena. Tüükad ilmuvad enamasti üle 40-aastastel. Tavaliselt ei põhjusta nad vaevusi, kuid vahel võivad sügeleda. Ravis kasutatakse krüoteraapiat.
Vt ka konnasilm.



Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Epilepsia
Tere
Kuidas lapsel epsilepsia algab, kas seda on võimalik näha väikeste keha pingesse ajamistega, mis on seerias? Ja kui täpselt EGG näitab ära epilepsia olemust? Kas selleks peab olema mõni ...

Vastas dr Ain Pajos
Väga palju küsimusi ja väga vähe teavet haige lapse kohta. Tuleks pöörduda lasteneuroloogi poole.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Kõhuvalu
Tere.mu laps on väga ebakindel ja emotsionaalne.ta kurdab pidevalt valusid.kord käes.siis jalas.kõhus imelik tunne.paha olla.tal on kooli väga raske minna.kuigi talle seal meeldib.nüüd ta oli kõhuviiruses.ja ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kehalise haiguse tunnuseid ei selgu. Pigem somatoformse valu avaldus. Tähelepanu vajadus, emotsionaalsus jm. Mõistli kreziim, vanemlik tähelepanu, tegelus koos lapsega, lapse julgustamine ...
Laps kukkus peaga
Tere! Laps kukkus nädal tagasi uisutrennis kuklaga jäässe (tal oli paarikordne fliisriisega peapael ja enne käis pepu maha ja siis pea. Teadvusekadu polnud. Laps nuttis, kurtis peavalu ja läksime igaks ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ei leia ohumärke mingist raskemast haigusest või kukkumise tüsistustest. Elav laps ja tundlk lapsevanem. Mõistlik reziim ja jälgimine. Kui mure püsib, siis perearst.
Head tervist ...
Lapse õhtune pissimine
Tere! 10sel poisil on tekkinud viimasel poolel aastal õhtuti vaadus mitu korda vetsus käia. Vahel tuleb peale esimest pissimist ka teistel kordadel, vahel sirtsutab tilgakesi. Täna käis teist korda ära ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...
Lapse ebanormaalsed liigutused
Tere. Laps on hakanud tegema ebanormaalseid liigutusi, silmade tugev pilgutamine, värninad, pea liigutused, peavalu, millele see võib viidata, kas närvipingest? Egas niimoodi on raske vastata, kui ise ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Keerukas probleemistik. Sellest võiks kirjutada väga pikalt, kuid see ei vii edasi. Saan soovitada vaid koostööd oma arstiga. Ainult haiget vahetult nägev ja uuriv arst saab teha sisulist ...
Muhud peas ja otsaesisel
Tere!
Selline mure, et minu väike laps (poisslaps) kukkub pidevalt pea ees nii et otsaesine sinine ja suur muhk ees. Kui vana hakkab paranema on uus kohe platsis. Tunnen kuidas otsaesise naha all ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Arvan, et last on vaja uurida. See ületab nn tavalise kukkumise läve.
Esmalt perearsti vastuvõtule.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
nooruki unehäired
Tere
Palun spetsialisti hinnangut, milline pikemaajaline tagajärg on sellel, kui nooruki ööpäevane unerežiim on tööpäevadel tavapärasest eristuv (kell 03.00 - 07.00)? Nädalavahetustel kompenseeritakse ...

Vastas dr Anu Sööt
Tere ja aitäh pöördumast,
unel on inimesele väga suur tähtsus. Noorel inimesel pidev unevõlg takistab kõiki ajuga seotud protsesse optimaalselt toimimast. Aju töö efektiivsus langeb, tekib oht uinumiseks ...
10 kuune
Tere
Minu mure on lapsega, kellel on väga imelikud “kombed”. Nimelt uinumiseks alati raputab oma pead, käed käivad päevad läbi edasi-tagasi, lalises küll papapa ja mamama, aga nüüd ei ole ta mitte ...

Vastas dr Anu Sööt
Tere ja aitäh pöördumast,
kuid kirjast jääb ebaselgeks, mida Te väikese krambi all mõistate. Kui Teil on siiski kahtlusi oma lapse suhtes, siis soovitan uuesti pöörduda neuroloogi vastuvõtule.
Loe edasi
Nutune/kisaga uni
Tere.
Laps on 11,5k vana. Rahutu beebi sünnist saadik. Küll on saanud gaaside ja koolikute kaela asja ajada, aga enam mitte. Nutnud on ta väga palju nii ärkvel kui magades. Nüüd vaikselt ärkvel olek ...

Vastas dr Anu Sööt
Tere ja aitäh pöördumast!
Soovitan pöörduda Lastearsti vastuvõtule, kus Teie laps asjatundliku pilguga üle vaadatakse. Hinnatakse kaalu, kasvu, toitumist ja vajadusel määratakse analüüsid. Teie kirja ...
Kiire küsimus!
Laps alates novembri lõpust saati haige.
Algas viiruhaigustega. Käisime perearstil tava vereanalüüs korras.
d vitamiini puudus, ferritin näit pole ka kõige parem, nõrkus,vasakul pool selline ...

Vastas dr Anu Sööt
Tere,
soovitan siiski pöörduda perearsti poole. Tema on siiski esimene, kes otsustab vajalikud uuringud või eriarsti konsultatsiooni.
Lugupidamisega
Anu Sööt
Vaata kõiki nõustamisi