- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 897)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 622)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 261)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “milliseid verevedeldajaid kasutada mis ei tekitaks veritsust just tuppest.” leiti 39 545 vastet
Vaimne alaareng
Vaimne alaareng ehk nõrgamõistuslikkus tähendab mõistuse ja oskuste peetunud või puudulikku arengut koolieelses eas, mis ilmneb nii kõnes, liigutustes, toimuvast arusaamises kui ka sotsiaalses suhtlemises. ...
Vererõhk
Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest ...
Viirushepatiit
Viirushepatiit. Viirushepatiiti ehk viiruslikku maksapõletikku tekitavaid viirusi on arvukalt, neist kliiniliselt kõige olulisemad on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. Hepatiidiviirused on levinud kogu ...
Vildakselgsus
Vildakselgsus ehk skolioos on lülisamba ebanormaalne kõverdus külgsuunas. Skolioos võib olla kaasasündinud, arenguline või degeneratiivne (väärastuslik).
Kaasasündinud skolioosi esineb suhteliselt harva. ...
Maovähk
Maovähk. Maos võib esineda erinevaid pahaloomulisi kasvajaid, kuid kõige sagedasem on mao limaskesta näärmetest arenev esmane vähkkasvaja ehk (adeno)kartsinoom. Kuigi sageduselt teisel kohal on maliigne ...
Ajukasvaja
Viimastel aastakümnetel on haigestumus ajukasvajatesse nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõusnud. Kui ajavahemikul 1986–96 diagnoositi Eestis kesknärvisüsteemi kasvajaid 9,8 juhtu 100 000 elaniku ...
Esmaabi silmavigastuste korral
Esmaabi silmavigastuste korral. Silmavigastused võivad olla nii kerged kui ka rasked, aga igasse silmadega juhtunud õnnetusse tuleb suhtuda tähelepanelikult, sest nende tagajärjeks võib olla nägemise ...
Halvatus
Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus, ...
Immuniseerimiskava
Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks ...
Kopsuvähk
Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligikaudu 1 miljon inimest, neist 3/4 on mehed. Rahvusvahelise prognoosi kohaselt võib see ...
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul ...
Turistide haigused
Turistide haigused. Kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis, on inimesi haaranud rännukihk. Järjest rohkem külastatakse eksootilisi maid, kus turisti ohustavad hoopis teistsugused haigused kui oma kodukohas. ...