- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 017)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 196)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 640)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 658)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 584)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 270)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Pikaajaline köha” leiti 1 833 vastet
Infektsioosne mononukleoos
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse ...
Kopsuemfüseem
Kopsuemfüseem ehk kopsupuhitus on haigusseisund, millele on eelnenud alveoolide ehk kopsusompude vaheseinte hävimine, mistõttu alveoolide üldpind väheneb. Kopsuemfüseemi peamised tekkepõhjused on suitsetamisest ...
Kopsuinfarkt
Kopsuinfarkt on kopsukoe kärbus ehk nekroos, mis tekib vastava kopsuveresoone ummistuse tagajärjel. Kõige sagedasemaks kopsuinfarkti põhjuseks on trombemboolia, mis pärineb alajäsemete veenipõletikest, ...
Tulareemia
Tulareemia on närilistel ja inimesel esinev äge nakkushaigus, mida tekitab tulareemiapisik. Haigust nimetatakse samuti jäneste katkuks, sest tulareemiat põevad ka jänesed. Nakkusallikaks on närilised ...
Äge keskkõrvapõletik
Äge keskkõrvapõletik esineb tavaliselt koos ülemiste hingamisteede viiruslike põletikega, kuid keskkõrvapõletiku tekitajaks on siiski bakter, kõige sagedamini pneumokokk. Haigust võib ette tulla igas ...
Kopsupõletik
Viited: rögaKopsupõletik ehk pneumoonia on sage hingamiselundite haigus. Põletik võib olla koldeline, kuid ka terveid kopsusagaraid või -sagarikke haarav. Koldelist põletikku nimetatakse ka bronhopneumooniaks. ...
Liigesekulumus
Liigesekulumus ehk artroos ehk osteoartroos (ingliskeelsetes maades ka osteoartriit) on kõige sagedamini esinev liigesehaigus, mis seisneb liigesepindu katva õhukese kõhrekihi kulumises ja pragunemises. ...
Minestus
Minestus ehk sünkoop on seisund, kus inimene ei tunneta väliskeskkonna ärriteid ega kontakteeru väliskeskkonnaga. Füsioloogiliselt, normaalselt esineb selline seisund une ajal. Haigusnähuna täheldatakse ...
Reflukshaigus
Reflukshaigus on seisund, mida iseloomustavad maosisu tagasiheitest tekkinud tüsistused (söögitorupõletik, astma, kõripõletik jt) või refluksisümptomid, mille korral inimese elukvaliteet on oluliselt ...
Adenoid
Adenoid on neelumandli vohand. Neelus olev mandel, mida kutsutakse ka ninaneelumandliks, on laial alusel, ebaühtlase kuju ja pinnaga lümfaatilise koe kogum. 2.–4. eluaastal võib lastel esineda ninaneelumandli ...
Emakakaelavähk
Emakakaelavähk. Enamasti esineb emakakaelavähki naistel 45–55 aasta vanuses, aga seda on diagnoositud ka 20-aastastel noortel naistel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi
2006. aastal Eestis 159 ...
Jäigastav lülisambapõletik
Jäigastav lülisambapõletik ehk anküloseeriv spondüliit ehk anküloseeriv spondülartriit (ka Behterevi tõbi) on lüliliigesepõletike ehk spondülartriitide rühma kuuluv haigus. Spondülartriite iseloomustab ...
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk on haigus, mis areneb pankreasekoes. Seda vähki esineb suhteliselt tihti, tavaliselt veidi sagedamini meestel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2006. aastal meestel ...
Solgetõbi
Solgetõbi ehk askariaas ehk askaridoos on nugiuss solkme (Ascaris lumbricoides) põhjustatud haigus, mis kulgeb kergete seedehäirete (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhupuhitus) ja allergiliste ...
Kilpnäärmepõletik
Kilpnäärmepõletik ehk türeoidiit esineb ägedal või alaägedal kujul. Ägeda nakkusliku türeoidiidi põhjustajaks on tõvestav bakter või seen ja seda esineb äärmiselt harva. Soodustavad tegurid on immuunsüsteemi ...
Kopsukelmepõletik
Kopsukelmepõletik ehk pleuriit esineb harva iseseisva haigusena, sagedamini kaasneb teiste haigustega. Põhjuseks on haigustekitajate sattumine kopsukelmele kopsudest, läbi vahelihase või vere ja lümfi ...
Toiduallergia
Toiduallergia. Toit võib põhjustada toksilisi (mikroobid, mürgid) ja mittetoksilisi (toiduallergia, toidutalumatus) reaktsioone. Toiduallergiat eristab toidutalumatusest põhiliselt see, et allergia korral ...
Vähi profülaktika
Vähi profülaktika. Vähktõve põhjusteks võivad olla paljud tegurid, mis mõjuvad inimesele kogu tema elu jooksul ja lõppkokkuvõttes viivad haiguse tekkeni. Osa riskitegureid on kontrollitavad, st valides ...
Kopsuvähk
Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligikaudu 1 miljon inimest, neist 3/4 on mehed. Rahvusvahelise prognoosi kohaselt võib see ...
Alzheimeri tõbi
Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. ...