Mitmikud Autor: Ferenc Szirko
Mitmikud on lapsed, kes on sündinud ühel ja samal emal sama sünnituse käigus väikese ajavahemikuga. Mitmike sündide sagedus on viimaste aastatega kasvanud kogu maailmas, põhjuseks kehaväline viljastamine ja lastetusravimite levik ning sünnitavate naiste ea kõrgenemine. Kõikidest mitmikest moodustavad 2/3 erimunakaksikud ja 1/3 ühemunakaksikud. Kõige sagedamini sünnib kaksikuid mustanahalistel (12–16:1000), valged on teisel kohal (8:1000). Tõenäosus sünnitada kaksikud tõuseb koos naise vanusega ning on kõige suurem 35-aastasena. Ülekaalulistel ja pikkadel naistel ning korduvsünnitajatel on samuti suurem võimalus tuua ilmale kaksikuid. Loomulikul teel viljastatud kolmikute sündide sagedus on ligikaudu üks 10 000 sünni kohta. Nelikute ja viisikute sünd on väga harv nähtus ning on 95% juhtudest kehavälise viljastamise või lastetusravi tulemus. Suure arvu mitmike puhul võivad mõned looted pärineda ühest, teised erinevatest munarakkudest. Kõige suurem teada olev elusalt sündinud mitmike arv on 8.
Ühemunamitmikud pärinevad ühest viljastatud munarakust ehk sügoodist. Ühemunamitmikel on ühesugune geneetiline materjal ning nad on üksteisega nii välimuselt kui loomult väga sarnased. Ühemunamitmikke ei saa siiski pidada identseteks, sest erinevused geenide avaldumises muudavad mõned detailid nii välimuses kui elundites erisuguseks.
Raseduse ajal arenevad ühemunamitmikud ühes koorionis ehk kõldkestas ning neil võib olla ka ühine amnion ehk lootevesikest ning platsenta.
Erimunamitmikud arenevad mitmest üheaegselt viljastunud munarakust. See eeldab mitme munaraku väljumist munasarjadest ühe ovulatsiooni ajal, mis on looduses väga harv sündmus, kuid mille sagedust on tõstnud viljatuse ravimiseks mõeldud ravimid. Igal lootel on oma platsenta ja lootekestad. Geneetiliselt on erimunamitmikud sama erinevad kui eri ajal sündinud õed-vennad. Erimunakaksikute sünd on ühemunakaksikute omast kolm korda tõenäolisem.
Nõuanded sel teemal
Epilepsia
Tere
Kuidas lapsel epsilepsia algab, kas seda on võimalik näha väikeste keha pingesse ajamistega, mis on seerias? Ja kui täpselt EGG näitab ära epilepsia olemust? Kas selleks peab olema mõni ...

Vastas dr Ain Pajos
Väga palju küsimusi ja väga vähe teavet haige lapse kohta. Tuleks pöörduda lasteneuroloogi poole.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Kõhuvalu
Tere.mu laps on väga ebakindel ja emotsionaalne.ta kurdab pidevalt valusid.kord käes.siis jalas.kõhus imelik tunne.paha olla.tal on kooli väga raske minna.kuigi talle seal meeldib.nüüd ta oli kõhuviiruses.ja ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kehalise haiguse tunnuseid ei selgu. Pigem somatoformse valu avaldus. Tähelepanu vajadus, emotsionaalsus jm. Mõistli kreziim, vanemlik tähelepanu, tegelus koos lapsega, lapse julgustamine ...
Laps kukkus peaga
Tere! Laps kukkus nädal tagasi uisutrennis kuklaga jäässe (tal oli paarikordne fliisriisega peapael ja enne käis pepu maha ja siis pea. Teadvusekadu polnud. Laps nuttis, kurtis peavalu ja läksime igaks ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ei leia ohumärke mingist raskemast haigusest või kukkumise tüsistustest. Elav laps ja tundlk lapsevanem. Mõistlik reziim ja jälgimine. Kui mure püsib, siis perearst.
Head tervist ...
Lapse õhtune pissimine
Tere! 10sel poisil on tekkinud viimasel poolel aastal õhtuti vaadus mitu korda vetsus käia. Vahel tuleb peale esimest pissimist ka teistel kordadel, vahel sirtsutab tilgakesi. Täna käis teist korda ära ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...
Lapse ebanormaalsed liigutused
Tere. Laps on hakanud tegema ebanormaalseid liigutusi, silmade tugev pilgutamine, värninad, pea liigutused, peavalu, millele see võib viidata, kas närvipingest? Egas niimoodi on raske vastata, kui ise ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Keerukas probleemistik. Sellest võiks kirjutada väga pikalt, kuid see ei vii edasi. Saan soovitada vaid koostööd oma arstiga. Ainult haiget vahetult nägev ja uuriv arst saab teha sisulist ...
Muhud peas ja otsaesisel
Tere!
Selline mure, et minu väike laps (poisslaps) kukkub pidevalt pea ees nii et otsaesine sinine ja suur muhk ees. Kui vana hakkab paranema on uus kohe platsis. Tunnen kuidas otsaesise naha all ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Arvan, et last on vaja uurida. See ületab nn tavalise kukkumise läve.
Esmalt perearsti vastuvõtule.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
nooruki unehäired
Tere
Palun spetsialisti hinnangut, milline pikemaajaline tagajärg on sellel, kui nooruki ööpäevane unerežiim on tööpäevadel tavapärasest eristuv (kell 03.00 - 07.00)? Nädalavahetustel kompenseeritakse ...

Vastas dr Anu Sööt
Tere ja aitäh pöördumast,
unel on inimesele väga suur tähtsus. Noorel inimesel pidev unevõlg takistab kõiki ajuga seotud protsesse optimaalselt toimimast. Aju töö efektiivsus langeb, tekib oht uinumiseks ...
10 kuune
Tere
Minu mure on lapsega, kellel on väga imelikud “kombed”. Nimelt uinumiseks alati raputab oma pead, käed käivad päevad läbi edasi-tagasi, lalises küll papapa ja mamama, aga nüüd ei ole ta mitte ...

Vastas dr Anu Sööt
Tere ja aitäh pöördumast,
kuid kirjast jääb ebaselgeks, mida Te väikese krambi all mõistate. Kui Teil on siiski kahtlusi oma lapse suhtes, siis soovitan uuesti pöörduda neuroloogi vastuvõtule.
Loe edasi
Nutune/kisaga uni
Tere.
Laps on 11,5k vana. Rahutu beebi sünnist saadik. Küll on saanud gaaside ja koolikute kaela asja ajada, aga enam mitte. Nutnud on ta väga palju nii ärkvel kui magades. Nüüd vaikselt ärkvel olek ...

Vastas dr Anu Sööt
Tere ja aitäh pöördumast!
Soovitan pöörduda Lastearsti vastuvõtule, kus Teie laps asjatundliku pilguga üle vaadatakse. Hinnatakse kaalu, kasvu, toitumist ja vajadusel määratakse analüüsid. Teie kirja ...
Kiire küsimus!
Laps alates novembri lõpust saati haige.
Algas viiruhaigustega. Käisime perearstil tava vereanalüüs korras.
d vitamiini puudus, ferritin näit pole ka kõige parem, nõrkus,vasakul pool selline ...

Vastas dr Anu Sööt
Tere,
soovitan siiski pöörduda perearsti poole. Tema on siiski esimene, kes otsustab vajalikud uuringud või eriarsti konsultatsiooni.
Lugupidamisega
Anu Sööt
Vaata kõiki nõustamisi