- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 903)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 535)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “milliseid verevedeldajaid kasutada mis ei tekitaks veritsust just tuppest.” leiti 39 612 vastet
Toidurasvad
Toidurasvad ehk toidulipiidid on vees lahustumatud mitmekomponendilised orgaanilised ühendid, mille koostisse kuuluvad erinevad rasvhapped – küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped. ...
Tugiside
Tugiside on kehatüve või jäseme liigeseid fikseeriv elastsest materjalist side, millel on peamiselt kehasoojust hoidev toime. Tugiside tagab inimesele mugavuse, kuigi ravimõju on vähene. Kasutusel on ...
Viirus
Viirus on mikroorganism, mille pärilikkusaine moodustab kas DNA (desoksüribonukleiinhape)või RNA (ribonukleiinhape) ning mis paljuneb teise organismi elavates rakkudes, kasutades ära nende rakkude toitumissüsteeme. ...
Akustikusneurinoom
Akustikusneurinoom on healoomuline primaarselt koljusisene kasvaja, mis lähtub kuulmis-tasakaalunärvi (VIII kraniaalnärvi) müeliinirakkudest ja mille esinemissagedus on umbes 1 juht 100 000 elaniku kohta. ...
Artroskoopia
Artroskoopia on liigeseõõne uurimine valgusallikaga varustatud optilise vaatlusriista – artroskoobi abil. Artroskoopial avastatud liigesemuutuste korrigeerimiseks osutub sageli vajalikuks liigest opereerida. ...
Bradükardia
Bradükardia ehk südameaeglus võib olla tingitud haigusest, aga ka mõnedest ravimitest. Südameaegluse korral lööb süda harvemini kui 60 korda minutis. Südameaeglust põhjustavatest haigustest on olulisim ...
Ebola viirus
Ebola viirus on Aafrika mandril esinev viirus, mis põhjustab inimestel ja primaatidel (ahvidel, gorilladel, šimpansitel) sageli surmaga lõppevat rasket haigust. Arvatakse, et viiruskandjateks on Aafrikas ...
Eeter
Eeter ehk dietüüleeter on kergesti lenduv ning süttiv iseloomuliku lõhna ja terava maitsega värvuseta vedelik. Eeter lahustub halvasti vees, kuid seguneb hästi piirituse ja rasvõlidega. Lahtiselt ja valguse ...
Feromoon
Feromoon on bioloogiline signaalaine, mis erinevalt teistest signaalainetest ei levi mitte sama organismi rakkude vahel, vaid väliskeskkonna vahendusel sama liigi eri indiviidide ja nende rakkude vahel. ...
Geenipank
Geenipank on DNA (desoksüribonukleiinhappe) fragmentide (osiste) kogum, mida säilitatakse hoidlas. Kui inimese DNA lõigata restriktsiooniensüümide (bakterirakkude ensüümid, mis lagundavad võõra DNA teatud ...
Janu
Janu on organismi aktiveeriv tegur, mis väljendub psüühilise seisundi või tundena ning ajendab inimest oma keha vedelikuga varustama. Janu on väga oluline kontrolli- mehhanism organismi tasakaalustatud ...
Kannakõõlusepõletik
Kannakõõlusepõletik. Kannakõõlus on inimese keha üks paksemaid ja tugevamaid kõõluseid, mis ühendab sääremarja kolmpealihast kandluuga. Jooksmine, hüppeliigutused, varvastel seismine, trepist käimine ...
Kiirituskahjustus
Kiirituskahjustus tekib ioniseeriva kiirguse energia neeldumisel kudedes. Neeldumispiirkonnas tekivad sekundi murdosa jooksul ioonid ja vabad radikaalid, mis vallandavad keemilised reaktsioonid, mille ...
Kiropraktika
Kiropraktika on ravisüsteem, mis kuulub manuaalteraapia valdkonda ning on tegelikult väga vana ravimeetod (Hiinas tuntud juba
5000 aastat tagasi). Tänapäevaks on kiropraktikast arenenud komplementaarse ...
Kopsuklamüdioos
Kopsuklamüdioos on infektsioonhaigus, mille tekitajaks on kopsuklamüüdia (Chlamydia pneumoniae). Haigus levib piisknakkusena, kuid mitte kõik inimesed ei haigestu. Iseloomulik on ülemiste hingamisteede ...
Kõhrehaigestumus
Kõhrehaigestumus ehk kondropaatia on peamiselt kasvueas ainevahetushäiretest tekkiv ja püsival ülekoormusel süvenev liigesekõhrede struktuuri muutus, mis võib viia osteokondroosi või -artroosi tekkeni. ...
Kõhulahtisus
Viited: mikrofloora taastamineKõhulahtisus on sümptom, mille puhul roojamissagedus on üle kolme korra ööpäevas ja/või on suurenenud rooja kogus. Öine kõhulahtisus on alati haiguslik. Kõhulahtisuse põhjusi ...
Kõõlusetupepõletik
Kõõlusetupepõletik ehk ten(d)ovaginiit ehk tenosünoviit on kõõluste ja neid ümbritsevate sünoviaalkestade haigus, mis 80% juhtudest on tingitud ülekoormusest. Põletikku võivad põhjustada ka trauma (löök) ...
Lahtistid
Lahtistid on ravimid, mida kasutatakse kõhukinnisuse, vähemal määral ka mürgistuste korral. Lahtistava efekti võib saavutada põhimõtteliselt kahel viisil: mehaanilise või ärritava neuromuskulaarse (närvide-lihaste ...
Lehterrind
Lehterrind on rindkeres rinnaku kohal esinev lehtrikujuline sissevaje. Tavaliselt ilmneb see deformatsioon (moondumine) juba vastsündinul, kuid vahel alles lapse kasvades. Esineb poistel sagedamini kui ...