Toidurasvad Autor: Tiiu Liebert

Toidurasvad ehk toidulipiidid on vees lahustumatud mitmekomponendilised orgaanilised ühendid, mille koostisse kuuluvad erinevad rasvhapped – küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped. Lihtlipiidid (toidurasvad ehk triglütseriidid) koosnevad glütseroolist (polüalkohol, mis on rasvade alkoholosa) ja rasvhapetest. Lihtlipiidide hulka kuuluvad ka vahad. Liitlipiidide (fosfolipiidid jt) ehitusse lisanduvad veel mitmed muud komponendid. Toidulipiidid võivad olla taimse või loomse päritoluga. Loomsete lipiidide (või, seapekk) koostises on ülekaalus küllastunud rasvhapped, mis suurendavad vere kolesteroolisisaldust. Toatemperatuuril on loomsed rasvad enamasti tahked. Taimsetes lipiidides on palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid. Eriti palju on polüküllastumata rasvhappeid kalarasvas.

Toiduga saadavatel lipiididel on mitmeid ülesandeid. Esmalt on lipiidid inimorganismile vajalikud energiaallikana. Ühe grammi rasva lõplikul lagundamisel vabaneb 9 kcal energiat, mis on üle kahe korra rohkem, võrreldes süsivesikute või valkudega. Soovitatavalt võiksid lipiidid (toidurasvad) katta 25–30% organismi ööpäevasest energiavajadusest. Toidulipiidid on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning vajalikud nende imendumiseks. Toidurasvad peaksid katma ka asendamatute rasvhapete vajaduse. Rasv parandab toidu maitset ja lõhna. Rasvasem toit püsib kauem maos ja näljatunne tekib aeglasemalt.

Lipiidid moodustavad inimorganismist umbes 15%. Ka kehalipiididel on tähtsad ülesanded. Nad on isolaatoriks ning polsterdavad ja kaitsevad siseelundeid. Rasvkoes toimub tähtsate bioloogiliselt aktiivsete ainete süntees.

Inimorganismile on kahjulik nii pikaajaline lipiidide üle- kui ka alatarbimine. Enamlevinud on ületarbimine, millega kaasneb tavaliselt energia ülehulk. Ületarbimist soodustab ka see, et umbes 60% toiduga saadud rasvast on nn varjatud kujul, näiteks vorstis, juustus, munades, kondiitritoodetes jm. Ületarbimise tagajärjeks on kehamassi tõus, mis omakorda soodustab paljude eluviisihaiguste teket. Lipiidide vähesusega toidus kaasneb tavaliselt ka energia defitsiit. Väheneb organismi töö- ja kaitsevõime. Mõningatel juhtudel võib esineda menstruatsioonitsükli häireid.

Vt ka rasvhapped.