- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 896)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Nokuots väga pikka aega punane” leiti 31 248 vastet
Paranoia
Paranoia. See mõiste on saja aasta kestel oma sisult ja ulatuselt korduvalt muutunud. Tänapäeval mõistetakse paranoia all psüühikaseisundeid, mille puhul kujuneb üksik luulumõte või omavahel seotud luulumõtete ...
Pingekael
Pingekael. Kõik kaela- ja õlavöötmevalud ei ole tingitud lülivaheketaste kahjustusest. Üks olulisemaid kroonilise valu põhjusi kaelapiirkonnas on müofastsiaalne ehk lihasest ja lihaseümbrisest lähtuv ...
Reesusfaktor
Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel ...
Sarlakid
Sarlakid on laste lööbelistest nakkushaigustest ainus, mida põhjustavad bakterid – A-grupi hemolüütilised streptokokid. Haigus levib piisknakkusena haigelt või bakterikandjalt, kuid võimalik on ka ülekandumine ...
Spina bifida
Spina bifida (ld) ehk lülilõhestus on enamasti kliiniliselt mitteavalduv selgroo kaasasündinud arenguhäire, mille korral 5. nimmelüli ning 1. ristluulüli kaared ei ole tagant kokku kasvanud. Tavaliselt ...
Suguti
Suguti ehk peenis on mehe suguelund, mis väliselt koosneb peenisekehast ja peenisepeast. Peenisepea on ümberlõikamata mehel rahuolekus kaetud eesnahaga. Peenise nahk, eriti peenisepea piirkonnas, on tundenärvidega ...
Allergeen
Allergeen on kehavõõras valk või keemiline ühend, mis kutsub organismis esile ülitundlikkuse. Allergeenid pärinevad väliskeskkonnast (nt kemikaalid) või tekivad organismis endas (muutunud kehavalgud, ...
Amfetamiin
Amfetamiin on tugeva kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega narkootiline aine, mis sünteesiti 1887. aastal. See valge kristalne vees lahustuv pulber imendub hästi seedetraktist ja ka limaskestadelt, tõstab ...
Amputatsioon
Amputatsioon ehk äralõikamine on jäseme või selle osa, kuid ka muu kehaosa eemaldamine operatsioonil või kaotus õnnetusjuhtumi tagajärjel. Amputatsiooni raviotstarbeline eesmärk on kahjustatud kudede ...
Biorütmid
Biorütmid. Rütmilised muutused iseloomustavad praktiliselt kõiki bioloogilisi süsteeme ning on seega kõige elusa põhiomadusi. Osa elutalitlusi kordubki teatud tsüklitena. Selliste talitluste hulka kuulub ...
Botulism
Botulism on raske toidumürgistus, mille tekitajaks on botulismibakter. Haigustekitaja eosed on väga vastupidavad väliskeskkonna mõjudele, neid leidub mullas, loomade ja mõnede kalade sooles. Sattudes ...
Gastroskoopia
Gastroskoopia on seedekulgla ülaosa vaatlus, mis võimaldab arstil uurida söögitoru, magu ja kaksteistsõrmikut videosüsteemiga varustatud painduva torukujulise instrumendi – endoskoobi abil. Uuring võimaldab ...
Hamba juuretipupõletik
Hamba juuretipupõletik ehk apikaalne periodontiit tekib siis, kui ravimata, karioossest hambakoest pärit mikroobid jõuavad läbi juurekanali hammast ümbritsevasse lõualuusse. Hamba juuretipupõletik võib ...
Higinäärmepõletik
Higinäärmepõletik ehk hidradeniit tekib tavaliselt kaenlaalustes, harvem kubeme- või lahklihapiirkonna higinäärmetes ja seda esineb sagedamini noortel naistel. Higinäärmepõletiku teket soodustavad tugev ...
Hüpospaadia
Hüpospaadia on kaasasündinud haigus, mille korral kusiti ei avane peenisepea tipus, vaid peenise alumisel pinnal. Raskematel juhtudel avaneb kusiti peenise alumise pinna nahal või lausa munandi ja pärasoole ...
Kannakõõluserebend
Kannakõõluserebend ehk Achilleuse kõõluse rebend (ruptuur) on üks sagedamini esinevaid kõõluserebendeid. 75% neist rebenditest juhtub sportimisel ja põhiliselt hüppamisel või kiirjooksul. Vigastuse tekke ...
Karbunkul
Karbunkul ehk mädamuhk sarnaneb suurel määral furunkuliga, kuid infektsioon on laialdasem ja sügavam, haarates paljusid karvanääpse ja rasunäärmeid. Tekitajaks on kõige sagedamini kobarkokk (stafülokokk). ...
Keedusool
Keedusool ehk naatriumkloriid koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist, mis mõlemad väikestes kogustes on inimorganismile vajalikud. Rääkides keedusoola kahjulikust toimest, peetakse silmas just naatriumi ...
Kollaps
Kollaps meditsiiniterminina on kahetähenduslik. Esiteks märgib see mis tahes õõneselundi ebanormaalset kokkulangemist ehk korditust (nt kops korditub ehk kollabeerub rindkere avamisel). Teiseks tähendab ...
Komppöid
Komppöid on üks kõige sagedamini esinev kaasasündinud jaladeformatsioon (moondumine), mida täheldatakse ühel vastsündinul 1000 beebi kohta. Komppöia puhul on labajalg sissepoole pöördunud ja püstpöidasendis, ...