- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 897)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 622)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 261)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “milliseid verevedeldajaid kasutada mis ei tekitaks veritsust just tuppest.” leiti 39 545 vastet
Tolmulestad
Tolmulestad kuuluvad ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi perekonda Dermatophagoides. Ülemaailmselt on levinud neli liiki: D. pteronyssinus, D. farinae, D. microcerae ja Euroglyphus maynei. Tolmulestad ...
Väliskuulmekäigu haigused
Väliskuulmekäigu haigused. Ägedat difuusset väliskuulmekäigu põletikku soodustavad ujumine basseinis, pea pesemisel kõrva sattunud vesi (kloori-, šampooniärritus jt), kuulmekäigu naha traumeerimine kõrva ...
Neerupõletik
Neerupõletik ehk nefriit on üldmõiste, väljendamaks neeru põletikulist haigust. Eristatakse neerupäsmakeste põletikku ehk glomerulonefriiti, mis on neeru kooreosa põletik, ja interstitsiaalset nefriiti, ...
Maitsmismeel
Maitsmismeel aitab organismil saada informatsiooni suuõõnde jõudnud ainete omaduste kohta. Inimese maitsmismeel suudab eristada nelja põhilist maitset: magusat, mõru, soolast ja haput, kuid enamiku ainete ...
Võõrkeha söögitorus
Võõrkeha söögitorus. Söögitoru täielik ummistus võõrkehaga teeb isegi oma sülje neelamise võimatuks, mistõttu esineb suust rohke süljevoolus. Söögitoru võib ummistada halvasti läbinäritud toit. Tihti ...
Epideemia
Epideemia ehk rändtaud on (mujalt tuleva) nakkushaiguse laiaulatuslik puhang, mis haarab suurt osa piirkonna rahvastikust. Kui varasematel aegadel esines suuri katkuvõi rõugeepideemiaid, siis tänapäeval ...
Näljatunne ja toitekäitumise regulatsioon
Näljatunne ja toitekäitumise regulatsioon. Organism on ainevahetuslikult avatud süsteem ning homöostaasi tagamiseks vajab ta pidevat toitainete juurdevoolu. Samas peab see süsteem normaalseks eksisteerimiseks ...
Loomahammustus
Loomahammustus. Rahvusvahelise uuringu alusel saab aastas umbes 18 inimest 1000 kohta kannatada mõne looma, enamasti koera ründe tõttu. Ohvriteks on sagedamini kooliealised lapsed. Loomahammustuse (ja ...
Nahatestid
Nahatestid. Nahatestidega tehakse kindlaks, kas organism on ülitundlik ehk sensibiliseerunud teatud ainete (allergeenide) suhtes. Kasutatakse nahatorketeste ja epikutaanteste.
Nahatorketeste tehakse ...
Borrelioos
Borrelioos ehk Lyme’i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks reservuaariks on pisiimetajad (hiired), linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja – spiroheet – paljuneb. ...
Gripp
Gripp ehk influentsa on hingamisteede äge viirusnakkus. Gripiviirusel eristatakse kolme alatüüpi – A, B, C – ning vastavalt ka A-, B- ja C-grippi. Ohtlikem on A-gripiviirus. A-gripp levib kõige kergemini ...
Võõrkeha hingamisteedes
Võõrkeha hingamisteedes. Võõrkehad satuvad hingamisteedesse sagedamini lastel, vanematel ja nõrkadel ning alkoholijoobes inimestel. Hingamisteid sulgevateks võõrkehadeks on enamasti halvasti läbimälutud ...
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu ...
Värvipimesus
Värvipimesus, mida tuntakse ka daltonismi nime all, on osaline või täielik võimetus eristada värvusi. Esimesena kirjeldas seda hälvet inglise füüsik John Dalton (1766–1844), kes ka ise oli värvipime. ...
Kontraktuur
Kontraktuur ehk könksumine on liigeseid ümbritsevaid kudesid haarav haiguslik seisund, mis põhjustab kudede kootumist ja lühenemist ning väljendub vastavate liigeste liikumisvõime vähenemises või väärasendis ...
Kiirikseentõbi
Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos on inimesel ja loomadel esinev, krooniliselt kulgev seeninfektsioon. Kiirikseened ehk aktinomütseedid on looduses laialt levinud kepikujulised mikroorganismid, mis moodustavad ...
Tasakaaluelund
Tasakaaluelund ehk vestibulaarelund on sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund, mis koosneb ümarkotikesest, mõigust ja kolmest omavahel perpendikulaarselt asetsevast poolringkanalist. ...
Atroofia
Atroofia on mingi elundi kõhetumine, mis väljendub tavaliselt selle elundi suuruse ja kaalu vähenemises, funktsiooni ja võimekuse languses. Atroofiat tekitavad kas elundi ebapiisav verevarustus, krooniline ...
Prognoos
Prognoos on haiguse kulu ja patsiendi paranemisvõimaluste kohta tehtud hinnang, mis põhineb haigusjuhu analüüsil ja arsti tõenduspõhistel teadmistel. Prognoos võib olla hea, kahtlane, ebakindel, ebasoodus, ...
Rahvameditsiin
Rahvameditsiin kujutab endast lihtsaid võtteid haiguste vältimiseks ja ravimiseks põlvest põlve edasiantud kogemuste alusel. Siia kuuluvad ravimtaimede kasutamine, teatud eluviisist kinnipidamine, füüsikalised ...