- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 628)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 582)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas refluks või närvid” leiti 49 896 vastet
Sensibiliseerumine
Sensibiliseerumine ehk tundlikuks muutumine on allergeenivastane immuunreaktsioon, mis võib avalduda antikehade moodustumise või erinevate rakkude aktiveerumisena, näiteks sensibiliseeritud lümfotsüütide ...
Spina bifida
Spina bifida (ld) ehk lülilõhestus on enamasti kliiniliselt mitteavalduv selgroo kaasasündinud arenguhäire, mille korral 5. nimmelüli ning 1. ristluulüli kaared ei ole tagant kokku kasvanud. Tavaliselt ...
Amööbdüsenteeria
Amööbdüsenteeria ehk amöbiaas on juurjalgsete algloomade – amööbide tekitatud haavandiline jämesoolepõletik. Haige roojab sageli, roe on limane ja sisaldab verd, esinevad tugevad kõhuvalud. Tüsistusena ...
Aneurüsm
Aneurüsm on suure või keskmise läbimõõduga arteriaalse soone paikne laiend. Aordi ja magistraalarterite laiendite korral eristatakse tõelist aneurüsmi (arteriseina kihid on välja veninud), ebaaneurüsmi ...
Atoopia
Atoopia ei ole haigus, vaid organismi omapära – eelsoodumus allergia kujunemiseks. Umbes kolmandikul inimestest on sünnipärane kalduvus allergiahaiguste tekkeks, kuid see ei tarvitse alati haiguseks kujuneda. ...
Hapnikuvaegus
Hapnikuvaegus ehk hüpoksia on seisund, mille korral kudede varustamine hapnikuga langeb alla teatud füsioloogilise alampiiri. Organismi hapnikuvaeguse klassifikatsioone on mitmeid, kuid tekkemehhanismi ...
Infektsioosne mononukleoos
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse ...
Kannakõõluserebend
Kannakõõluserebend ehk Achilleuse kõõluse rebend (ruptuur) on üks sagedamini esinevaid kõõluserebendeid. 75% neist rebenditest juhtub sportimisel ja põhiliselt hüppamisel või kiirjooksul. Vigastuse tekke ...
Kiiritusravi
Kiiritusravi ehk radioteraapia tegeleb pahaloomuliste kasvajate ja mõnede mittekasvajaliste haiguste (nt kilpnäärme ületalitlus) raviga, rakendades ioniseerivat kiirgust kas iseseisva raviviisina või ...
Komppöid
Komppöid on üks kõige sagedamini esinev kaasasündinud jaladeformatsioon (moondumine), mida täheldatakse ühel vastsündinul 1000 beebi kohta. Komppöia puhul on labajalg sissepoole pöördunud ja püstpöidasendis, ...
Kromosoomid
Kromosoomid. Termini võttis kasutusele saksa anatoom Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer (1888), tähistamaks niidikujulisi, hästi värvuvaid struktuure rakutuumas (kr chroma värv, soma keha). Kromosoomide ...
Vahelduv lonkamine
Vahelduv lonkamine ehk katkendkõnd on jalaarterite lubjastumise kui kroonilise haiguse üks peamisi avaldumisviise. Alajäsemete vereringehäire sunnib kõndijat aeg-ajalt seisatama jala väsimise või valu ...
Vibratsioontõbi
Vibratsioontõbi on tugeva, tervishoiunorme ületava vibratsiooni pikaajalisel toimel tekkiv kutsehaigus. Mitmesuguste seadmete või tööriistade tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile sõltub eeskätt ...
Ajukasvaja
Viimastel aastakümnetel on haigestumus ajukasvajatesse nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõusnud. Kui ajavahemikul 1986–96 diagnoositi Eestis kesknärvisüsteemi kasvajaid 9,8 juhtu 100 000 elaniku ...
Hammaste proteesimine
Hammaste proteesimine on puuduvate hammaste asendamine erinevatest tehismaterjalidest (keraamika, plastmass, titaan, kuld jt) valmistatutega. Hammaste puudumine mõjutab kõnet, tekitab vale hambumust, ...
Tervisemõjurid
Tervisemõjurid. Tervisemõjurite ehk tervisedeterminantide all mõistetakse tegureid või näitajaid, mis tingivad kas negatiivseid või positiivseid muutusi üksikisiku, rühma või rahvastiku tervises. Tervisemõjurid ...
Kõõrsilmsus
Kõõrsilmsus ehk strabism on kahe silma koostöö häire, mille puhul silmade nägemisteljed ei ole paralleelsed. Statistika andmeil on lastest 2–3% kõõrsilmsed. Haigus tekib kõige sagedamini siis, kui üks ...
Mineraalvesi
Mineraalvesi. Mineraalveeks, ka raviehk tervisveeks nimetatakse looduslikku, peamiselt põhjavett, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis mineraalseid, harvem orgaanilisi komponente, mikroelemente, gaase. ...
Munasarjavähk
Munasarjavähk. Haigestumus munasarjavähki on lääne tööstusriikides suur. Eestis haigestus 2006. aastal munasarjavähki 189 naist, mis moodustab umbes 5% kõikidest pahaloomulistest kasvajatest naistel. ...
Naha sarvestumishäire
Naha sarvestumishäire. Üks sagedasemaid naha sarvestumishäireid on peopesade ja jalataldade naha kaasasündinud paksenemus – sarvnahksus ehk keratodermia. Haigus on pärilik ning esineb põlvest põlve. Juba ...