- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 016)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 632)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 584)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 270)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “suur väsimus, jõuetus ja unisus” leiti 9 300 vastet
Ninakõrvalurgete põletik
Viited: ninatilgad, -aerosoolNinakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ...
Lihasevigastused
Viited: lihasevigastusLihasevigastused võivad olla põrutused, venitused, rebendid. Kõige sagedamini esineb põrutusi ja venitusi.
Lihasevenitus ehk distensioon on kergem lihasevigastuse tüüp, millele ...
Marutõbi
Marutõbi on marutõveviiruse tekitatud haigus, millesse inimene nakatub haigestunud looma (koer, kass, metskits, rebane, hunt, nahkhiir jt) puremise tagajärjel või looma sülje sattumisel vigastatud nahale, ...
Reumaatiline polümüalgia
Reumaatiline polümüalgia on haigus, mille korral lihasevalu (müalgia) esineb paljudes lihastes. Reumaatilisele polümüalgiale on iseloomulik kaela-, õla-, reie- ja puusalihaste valulikkus ja hommikune ...
Sarkoidoos
Sarkoidoos on mitmeid elundisüsteeme haarav haigus, mis kahjustab eelkõige lümfisõlmi, kopsuparenhüümi (kopsukude), nahka ja silmi. Põhjus ei ole teada, kuid esineb geneetiline eelsoodumus, mida tõendab ...
Sisekliima
Sisekliima on muutunud seda olulisemaks, mida tubasemaks on inimene jäänud oma igapäevategemistes. Ruumide sisekliimana mõistetakse eelkõige ruumi soojuskeskkonda loovaid tegureid – õhu temperatuuri, ...
Hulgikoldekõvastus
Hulgikoldekõvastus ehk polüskleroos (sclerosis multiplex) on sageli nooremas keskeas algav haigus, millele on iseloomulikud pea- ja seljaaju valgeaines leiduvad kõvastumuskolded, mis takistavad kesknärvisüsteemi ...
Kilpnäärmepõletik
Kilpnäärmepõletik ehk türeoidiit esineb ägedal või alaägedal kujul. Ägeda nakkusliku türeoidiidi põhjustajaks on tõvestav bakter või seen ja seda esineb äärmiselt harva. Soodustavad tegurid on immuunsüsteemi ...
Kopsutuberkuloos
Kopsutuberkuloos moodustab Eestis 85–90% kõigist arvelevõetud tuberkuloosijuhtudest, kaks kolmandikku haigestunutest on bakterieritajad.
Esmane nakatumine võib toimuda juba lapseeas. Nakatunul tekib primaarkompleks ...
Reaktiivne artriit
Reaktiivne artriit on ühe või mitme liigese põletikuline haigus, mis tekib immunoloogilise reaktsioonina vastuseks infektsioonile. Reaktiivse artriidi kroonilise kuluga vormiks on Reiteri sündroom, millele ...
Skleroderm(i)a
Sklerodermia ehk skleroderma ehk kõvanahksus on sidekoehaigus, mille esimeseks ja nähtavaks tunnuseks on naha kõvastumine. Tegemist on sümptomite kogumiga, mis on seotud sidekoe liigkasvuga nahas koos ...
Aldosteronism
Aldosteronism on aldosterooni liignõristusest põhjustatud sündroom, millele on iseloomulik lihasenõrkus, kõrgenenud vererõhk, madal kaaliumitase veres, rohke joomine ja sage urineerimine. Aldosterooni ...
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu ...
Herpesviirusnakkus
Viited: salvHerpesviirusnakkus on herpesviiruse tekitatud naha- või limaskestahaigus, mida iseloomustab villiline nahalööve. Herpesviirus jääb pärast nakatamist organismi püsima, inimesel tekib püsiv ...
Kiiritustõbi
Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud eluohtlik haigusseisund. Kiiritustõve kliiniline pilt oleneb kiiritatud piirkonna ulatusest, kiirgusdoosist ja kiirgusega kokkupuute kestusest. ...
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk on haigus, mis areneb pankreasekoes. Seda vähki esineb suhteliselt tihti, tavaliselt veidi sagedamini meestel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2006. aastal meestel ...
Kõrivähk
Kõrivähk on kõige sagedamini esinev pea- ja kaelapiirkonna kasvaja. Peamiselt on tegemist meeste haigusega, kuid on täheldatud ka naiste haigestumuse tõusu. Eestis avastati 2006. aastal meestel 63 ja ...
Süsteemne erütematoosluupus
Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoossöötraig on autoimmuunhaigus. Immuunsüsteemi ülesanne on võidelda organismile võõraste ainete ja ollustega, näiteks bakterite ja viirustega. Autoimmuunhaiguste, ...
Viirushepatiit
Viirushepatiit. Viirushepatiiti ehk viiruslikku maksapõletikku tekitavaid viirusi on arvukalt, neist kliiniliselt kõige olulisemad on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. Hepatiidiviirused on levinud kogu ...
Parafimoos
Parafimoos on seisund, kus peenisepea taha liikunud või tõmmatud eesnahka ei õnnestu loomulikku asendisse tagasi viia. Sellist seisundit esineb eriti väikelastel. Parafimoos võib tekkida, kui kitsas eesnahk ...