Süsteemne erütematoosluupus Autor: Riina Kallikorm

Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoossöötraig on autoimmuunhaigus. Immuunsüsteemi ülesanne on võidelda organismile võõraste ainete ja ollustega, näiteks bakterite ja viirustega. Autoimmuunhaiguste, sh luupuse puhul on immuunsüsteem väljunud kontrolli alt ja ründab oma kudesid, mille tagajärjel on haigusilmingud võimalikud kogu kehas. Nii võib ka süsteemne luupus kahjustada organismi iga osa – liigeseid, nahka, neere, kopse, südant, aju. Tavaliselt aga ei esine ühel inimesel korraga kõiki võimalikke sümptomeid, mistõttu haiguspilt on haigeti erinev. Samuti võib haiguse aktiivsus olla erisugune. Esineb naistel kümme korda sagedamini kui meestel.

Eristatakse luupuse mitut vormi, millest süsteemne erütematoosluupus on kõige tavalisem. Sõna “süsteemne” tähendab, et selle luupuse vormi korral võivad olla kahjustatud mitmed elundid korraga. Luupuse põhjust ei teata. Riskiteguriteks peetakse ultraviolettkiirgust, stressi, füüsilist pinget, allergilisi reaktsioone, mõningaid ravimeid ja kemikaale. Luupus võib olla seotud pärilikkusega, sest esineb mõnikord veresugulastel, kuid geneetilise eelsoodumuse olemasolu ei ole haiguse tekke põhiline tingimus. Olulised on ka endokriinsed tegurid (abort, sünnitus, kliimaks, östrogeenne stimulatsioon). Teadlased oletavad, et just naissuguhormoonid etendavad rolli luupuse tekkes: haigestumine on kõige sagedasem 15.–45. eluaastal. On ka tähele pandud, et sageli tekib või ägeneb haigus just raseduse ajal.

Luupust on raske diagnoosida, sest see võib imiteerida teiste haiguste sümptomeid, ilmneda võivad kopsu- ja südamesisekestapõletik, neeruhaigus jt.

Luupuse üldsümptomiteks on punane, tavaliselt liblikakujuline lööve ninal ja põskedel (mis intensiivistub päikesekiirguse toimel), valu ja/või turse liigestes, ebaselge põhjusega palavik, valu rinnus sügaval hingamisel, suurenenud lümfisõlmed, tugev ja pidev väsimus, juuste väljalangemine, käte ja jalgade külmetamine ning nahavärvi muutus. Haiget vaevab depressioon. Lisaks võib esineda haavandeid suus, korduvaid nurisünnitusi. Luupust põdeva ema lapsel võivad ilmneda luupusest tingitud südame-, maksa- või nahaprobleemid, mis aga üldjuhul on mööduvad. Pideva arstliku kontrolli all kulgeb rasedus enamikul luupusega naistest siiski normaalselt ning nad sünnitavad terveid lapsi. Erütematoosluupust diagnoositakse, toetudes eeltoodud haigustunnustele ja laboriuuringutele. Verepildis ja sageli ka uriinianalüüsis avastatakse iseloomulikke kõrvalekaldeid normist.

Luupust ei saa välja ravida, kuid sellega seotud vaevusi saab vähendada ning raviga välditakse elutähtsate organite puudulikkuse teket. Luupuse diagnoosi kinnitab ja haigeid ravib reumatoloog. Luupuse nahavormidega tegeleb dermatoloog. Arst määrab ravi, mis sõltub haiguse vormist ja faasist.

Vt ka punane söötraig.