- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 905)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 536)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 207)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 588)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas see ongi depressioon?” leiti 62 581 vastet
Vananemine
Vananemine on iga elusorganismi arengu paratamatu etapp, mis laiemas tähenduses algab kohe sünnimomendist ning kitsamas mõttes tähendab keskea tippvõimekusele järgnevat talitlusliku suutlikkuse järkjärgulist ...
Vesipea
Vesipea ehk hüdrotsefaalia on seisund, mille puhul koguneb ajuvatsakestesse või koljuõõnde normaalsest suuremal hulgal ajuvedelikku, mis tingib kolju siserõhu tõusu. Inimese peas ja selgrookanalis on ...
Higistamine
Viited: antiperspirandidHigistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest. Higinäärmeid on kaht liiki: ekriinsed, mis katavad enamiku kehast, avanevad otse keha pinnale ja talitlevad juba sünnist ...
Immuniseerimiskava
Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks ...
Putukapiste
Putukapiste. Maailmas on üle 900 000 liigi lülijalgseid putukaid. Inimesele ohtlikumad on kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) ning ämblikud (k.a skorpionid). Putukate poolt eritatav mürk on ...
Fertiilsus
Fertiilsus ehk viljakus on võime suguküpses eas viljastada või rasestuda. Fertiilsus langeb vanusega, eriti naistel. Viljakus on maksimaalne umbes 24-aastaselt ja hakkab alanema pärast 35. eluaastat. ...
Häälekurrusõlmeke
Häälekurrusõlmeke on rohkem tuntud “lauljasõlmekesena” või “lauljanupuna”. Häälekurdude pikaajalisel ülekoormamisel tekib näiteks lauljatel häälepaela servale esmalt verevalum. Seejärel verevalum sidekoestub ...
Kanapimesus
Kanapimesus (kõnekeeles kanapimedus) ehk nüktaloopia on võimetus näha hämaruses: orienteerumine muutub ebakindlaks, esemete värvid tuhmuvad, pimeduse saabudes tekib täielik abitus. Kanapimesus on kas ...
Kannakõõlusepõletik
Kannakõõlusepõletik. Kannakõõlus on inimese keha üks paksemaid ja tugevamaid kõõluseid, mis ühendab sääremarja kolmpealihast kandluuga. Jooksmine, hüppeliigutused, varvastel seismine, trepist käimine ...
Koormustest
Koormustest ehk koormus-EKG viiakse läbi erinevatel eesmärkidel.
1. Südame füüsilise koormusega kohanemise võime ehk koormustaluvuse väljaselgitamiseks. Füüsilise koormuse ajal tõuseb organismi hapniku ...
Kusepõie kateteriseerimine
Kusepõie kateteriseerimine. Kateeter on õõnessond – elastne või jäik toru, mille abil viiakse vedelikke kehaõõnde sisse või kehaõõnest välja. Kateteriseerimise ülesanne on tühjendada kusepõis kas ühekordselt ...
Kõhrehaigestumus
Kõhrehaigestumus ehk kondropaatia on peamiselt kasvueas ainevahetushäiretest tekkiv ja püsival ülekoormusel süvenev liigesekõhrede struktuuri muutus, mis võib viia osteokondroosi või -artroosi tekkeni. ...
Kõnevõimetus
Kõnevõimetus on võimetus tajuda ja/või produtseerida häälikulist kõnet osaliselt või täielikult. Täielikku võimetust kõnelda nimetatakse tummuseks, võimetust kuulmispuude tõttu kõnet tajuda – kurtuseks. ...
Lihasatroofia
Lihasatroofia ehk lihaste kõhetumuse ehk lihasmassi vähenemise korral muutub kas lihas või lihaserühm mahult väiksemaks, mistõttu ta jõudlus langeb ning tekib kiiremini väsimus. Lihaste kõhetumuse põhjuseks ...
Neuropaatia
Neuropaatia on üldtermin, tähistamaks perifeerse närvi erinevatel põhjustel tekkinud kahjustust. Neuropaatia võib avalduda mitmeti. Neuroloog diagnoosib kahjustuse kliinilise leiu, närvide ja lihaste ...
Ortoos
Ortoos on ebakindla, valutava liigese kaitseks ja toestamiseks mõeldud elastsest materjalist ringjas ravilahas või -tugi. Ortooside valik on lai – kaela- ja seljaortoosidest kuni sõrme- ja varbaliigese ...
Pleuraempüeem
Pleuraempüeem ehk mädakogum kopsukelmeõõnes tekib raske kopsukelmepõletiku ning kopsumädapõletiku korral, kui organismi vastupanu põletikutekitajatele on oluliselt langenud. Haigust põhjustavad mäda tekitavad ...
Protees
Protees on üldkasutatav nimetus nii välis- ehk eksoproteesi kui sise- ehk endoproteesi kohta. Tehismaterjalist välisprotees võib asendada puuduvat kehaosa (nt kõrvaprotees) või kompenseerida esteetilist ...
Psüühikahäire
Psüühikahäire mõiste võeti eesti keeles kasutusele alles eelmise sajandi lõpul varem kasutatud mõistete “vaimuhaigus” ja “hingehaigus” asemel. Viimase 200 aasta vältel on paljud psühhiaatria ajaloo uurijad ...
Põlvevalu
Põlvevalu. Põlv on liiges, mis saab kõige sagedamini vigastada. Vigastused võivad juhtuda nii tööl kui ka vaba aega veetes, näiteks sportides. Valu lähtub kas põlveliigesest või liigest ümbritsevast pehmest ...