- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 016)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 632)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 584)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 270)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Moondunud ribiosad, mida on näha” leiti 23 411 vastet
Kurtus
Kurtus on võimetus tajuda väliseid helisid, mille aluseks on heli vastuvõtuaparaadi kahjustus. Kurtuse piiriks loetakse 70–80 dB-st vaiksema kõne kuulmise võimetust. Absoluutset kurtust esineb harva, ...
Tee
Tee on vee järel maailmas teine enim tarvitatav jook. Euroopas juuakse rohkem musta teed, Aasia riikides aga rohelist. Teed valmistatakse teepõõsa lehtedest ja pungadest, kusjuures pungadest ja väga noortest ...
Toidutalumatus
Toidutalumatus on toidust tingitud mittetoksiline soovimatu reaktsioon, milles, erinevalt toiduallergiast, immuunsüsteem ei osale, kuigi kaebused võivad olla täpselt samasugused. Talumatusest annab tunnistust ...
Tulareemia
Tulareemia on närilistel ja inimesel esinev äge nakkushaigus, mida tekitab tulareemiapisik. Haigust nimetatakse samuti jäneste katkuks, sest tulareemiat põevad ka jänesed. Nakkusallikaks on närilised ...
Uni
Uni. Seoses päeva (valgus, töö, aktiivsus) ja öö (pimedus, passiivsus, puhkus) perioodilise vaheldumisega on normaalne uni inimesele eluliselt vajalik. See aitab taastada nii kehalisi kui ka vaimseid ...
Urineerimishäired
Urineerimishäired. Need on kusepõie ärritusnähud, sagenenud ja äkkurineerimine, mida kõige enam põhjustab bakteriaalne põletik kuseteedes, aga ka eesnäärmehaigused. Kipitus urineerimisel on kusiti ärrituse ...
Värin
Värin ehk treemor on tahtele allumatu, suhteliselt rütmiline väikeseamplituudiline lihaste liikumine, mis põhjustab kehaosa võnkumise. Värin on küllaltki sage sümptom, see võib ilmneda kätes, peas, näos, ...
Ülemiste hingamisteede viirusnakkus
Viited: inhalaatoridÜlemiste hingamisteede viirusnakkus ehk respiratoorne viirusnakkus, rahvapäraselt külmetushaigus, on kõige sagedasem ägedalt kulgev tervisehäire, mille tõttu pöördutakse arsti poole. ...
Neerude ja kuseteede talitlus
Neerude ja kuseteede talitlus. Organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamiseks peab ainete saamine ja organismist väljutamine olema tasakaalus. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mis eemaldavad uriiniga ...
Creutzfeldti-Jakobi tõbi
Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev, surmaga lõppev ajuhaigestumus ehk entsefalopaatia. Creutzfeldt ja Jakob kirjeldasid
1920. aastal suurajukoort, peaaju basaaltuumi ja seljaaju haaravat haigusprotsessi, ...
Koolivalmidus
Koolivalmidus ehk kooliküpsus tähendab lapse terviklikku arengut, valmisolekut õppimiseks ja koolieluga kohanemiseks. Igal õpetajal on harilikult selge ettekujutus, millega laps peab koolis toime tulema. ...
Teadvushäire
Teadvushäire. Teadvus on inimpsüühika võime peegeldada materiaalset ja ideaalset maailma. Ta on inimese sedavõrd loomulik osa, et tähele ei panda mitte niivõrd teadvuse olemasolu, kui just selle häireid ...
Alternatiivmeditsiin
Alternatiivmeditsiin. Piir teadussaavutustel põhineva ehk tõenduspõhise arstliku tegevuse (mida nimetatud akadeemiliseks või koolimeditsiiniks) ning alternatiivse ja täiendava meditsiini vahel ei ole ...
Looteseis
Looteseis. Looteseisu määrab loote selgroo suund ema selgroo suhtes. Normaalne on loote pikiseis. Kui loode on pikiseisus, on tema selgroo telg paralleelne ema selgroo teljega. Loote risti- ja põikiseisu ...
Maitsmismeel
Maitsmismeel aitab organismil saada informatsiooni suuõõnde jõudnud ainete omaduste kohta. Inimese maitsmismeel suudab eristada nelja põhilist maitset: magusat, mõru, soolast ja haput, kuid enamiku ainete ...
Mürk
Mürk on aine, mis isegi suhteliselt väikese annusena põhjustab organismi sattudes või seal kuhjudes mürgistust või surma. Organismi sattunud kehavõõrast keemilist ainet nimetatakse (enamasti teaduslikus ...
Naha sarvestumishäire
Naha sarvestumishäire. Üks sagedasemaid naha sarvestumishäireid on peopesade ja jalataldade naha kaasasündinud paksenemus – sarvnahksus ehk keratodermia. Haigus on pärilik ning esineb põlvest põlve. Juba ...
Nahaseenhaigus
Nahaseenhaigus ehk dermatofüütia ehk dermatofütoos on Trichophyton’i, Epidermophyton’i ja Microsporum’i perekondadesse kuuluvate seente põhjustatud haigus. Nahaseened ehk dermatofüüdid tekitavad pindmisi ...
Nakkuserüteem
Nakkuserüteem ehk viies lastehaigus on tavaline lapseea lööbeline viirushaigus, mida põhjustab parvoviirus B-19. Kevaditi võib haigust esineda kergete puhangutena lasteaedades või koolides. Sagedamini ...
Nihestus
Nihestus ehk luksatsioon tekib, kui liigeses on paigast nihkunud kaks omavahel sidemete abil liikuvas ühenduses olevat luuotsa. Enamasti on vigastatud ka liigesekapsel ja -sidemed. Kõige sagedamini täheldatakse ...