AUGMENTIN

Amoksitsilliini ja klavulaanhappe kombinatsioon on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks
täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1):
- Raskekujulised kõrva-, nina- ja kurguinfektsioonid (nagu mastoidiit, peritonsillaarsed
infektsioonid, epiglotiit ja sinusiit, kui kaasnevad rasked süsteemsed sümptomid)
- Kroonilise bronhiidi ägenemine (adekvaatselt diagnoositud)
- Olmetekkene pneumoonia
- Tsüstiit
- Püelonefriit
- Naha ja pehmete kudede infektsioonid, nt tselluliit, loomahammustused, raskekujuline
hambaabstsess koos leviva tselluliidiga
- Luu- ja liigeseinfektsioonid, eriti osteomüeliit
- Intraabdominaalsed infektsioonid
- Naiste genitaaltrakti infektsioonid.

Suurte kirurgiliste protseduuridega seotud infektsioonide profülaktika täiskasvanutel, mis hõlmab:
- seedetrakti
- vaagnaõõne
- pea- ja kaelapiirkonna
- sapiteede operatsioone.

Antibakteriaalsete ainete määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Annused on läbivalt toodud amoksitsilliini/klavulaanhappe sisaldusena, välja arvatud juhul, kui
annused on esitatud üksikkomponentide kohta eraldi.

Augmentin’i individuaalse annuse valimisel vastavalt infektsioonile peab arvesse võtma järgmist:

- Arvatavad patogeenid ja nende tõenäoline tundlikkus antibakteriaalsete ravimite suhtes (vt
lõik 4.4).
- Infektsiooni raskus ja lokalisatsioon.
- Patsiendi vanus, kehakaal ja neerufunktsioon, nagu on toodud allpool.

Vajadusel tuleb kaaluda Augmentin’i teiste ravimvormide (nt nende, mis sisaldavad amoksitsilliini
suuremates annustes ja/või erinevas suhtes amoksitsilliini ja klavulaanhapet) kasutamist (vt lõigud 4.4
ja 5.1).

See Augmentin’i süste- või infusioonilahuse pulber annab ööpäevase koguannuse 3000 mg
amoksitsilliini ja 600 mg klavulaanhapet, kui ravimit manustatakse vastavalt allpool toodud
soovitustele. Kui vajalikuks osutub amoksitsilliini suurema ööpäevase annuse kasutamine, on
soovitatav valida Augmentin’i alternatiivne intravenoosne ravimvorm, et vältida klavulaanhappe
asjatult suurte ööpäevaste annuste manustamist.

Ravi kestuse määrab patsiendi ravivastus. Mõned infektsioonid (nt osteomüeliit) vajavad pikemaajalist
ravi. Ravi ei tohi kesta üle 14 päeva ilma, et ravi vajadust oleks uuesti hinnatud (pikaajalise ravi kohta
vt lõik 4.4).

Amoksitsillini/klavulaanhappe manustamissageduse osas tuleb järgida kohalikke juhiseid.

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg
Lõigus 4.1 loetletud infektsioonide raviks: 1000 mg/200 mg iga 8 tunni järel

Profülaktikaks kirurgiliste
Protseduuride korral, mille kestus on alla 1 tunni, on Augmentin’i
protseduuride korral
soovitatav annus 1000 mg/200 mg kuni 2000 mg/200 mg, mis

manustatakse anesteesia induktsiooni ajal (annuste 2000 mg/200 mg

saavutamiseks tuleb kasutada Augmentin’i alternatiivseid
intravenoosseid ravimvorme).

Protseduuride korral, mis kestavad üle 1 tunni, on Augmentin’i
soovitatav annus 1000 mg/200 mg kuni 2000 mg/200 mg, mis
manustatakse anesteesia induktsiooni ajal ning kuni kolm
1000 mg/200 mg annust 24 tunni jooksul.

Kui operatsiooni ajal esinevad selged kliinilised infektsiooninähud,
tuleb operatsioonijärgselt läbi viia tavaline intravenoosne või
suukaudne ravikuur.


Lapsed kehakaaluga < 40 kg
Soovitatavad annused:
- Lapsed vanuses 3 kuud ja vanemad: 25 mg/5 mg kehakaalu kg kohta iga 8 tunni järel.
- Lapsed vanuses alla 3 kuu või kehakaaluga alla 4 kg: 25 mg/5 mg kehakaalu kg kohta iga
12 tunni järel.

Eakad
Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Neerukahjustus
Annuse korrigeerimine põhineb amoksitsilliini maksimaalsel soovitataval sisaldusel.
Annust ei ole vaja muuta patsientidel, kelle kreatiniini kliirens (CrCl) on üle 30 ml/min.

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg
CrCl: 10...30 ml/min
Algannus 1000 mg/200 mg ja seejärel 500 mg/100 mg kaks korda ööpäevas
CrCl < 10 ml/min
Algannus 1000 mg/200 mg ja seejärel 500 mg/100 mg iga 24 tunni järel
Hemodialüüs
Algannus 1000 mg/200 mg ja seejärel 500 mg/100 mg iga 24 tunni järel
pluss 500 mg/100 mg dialüüsi lõpus (kuna nii amoksitsilliini kui
klavulaanhappe kontsentratsioon seerumis väheneb)

Lapsed kehakaaluga < 40 kg
CrCl: 10...30 ml/min
25 mg/5 mg kehakaalu kg kohta iga 12 tunni järel
CrCl < 10 ml/min
25 mg/5 mg kehakaalu kg kohta iga 24 tunni järel
Hemodialüüs
25 mg/5 mg kehakaalu kg kohta iga 24 tunni järel pluss 12,5 mg/2,5 mg kg
kohta dialüüsi lõpus (kuna nii amoksitsilliini kui klavulaanhappe
kontsentratsioon seerumis väheneb).

Maksakahjustus
Annustada ettevaatlikult ja kontrollida regulaarselt maksafunktsiooni (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Augmentin on ette nähtud intravenoosseks manustamiseks.

Augmentin’i võib manustada kas aeglase intravenoosse süstimise teel 3...4 minuti jooksul otse veeni
või 30...40 min kestva veeniinfusiooni teel. Augmentin ei sobi intramuskulaarseks manustamiseks.

Alla 3 kuu vanustele lastele tohib Augmentin'i manustada ainult infusiooni teel.

Augmentin-ravi võib alustada intravenoosse preparaadiga ja lõpule viia sobiva suukaudse
preparaadiga, kui see on antud patsiendi puhul sobiv.

Ülitundlikkus toimeainete, penitsilliinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Anamneesis raskekujuline kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) teiste beetalaktaam
antibiootikumide suhtes (nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam).

Anamneesis amoksitsilliini/klavulaanhappe manustamisest tingitud ikterus/maksakahjustus (vt
lõik 4.8).

Enne amoksitsilliini/klavulaanhappega ravi alustamist tuleb läbi viia põhjalik küsitlus eelnevate
ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaam
antibiootikumide suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliinravi saavatel patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud
ülitundlikkusreaktsioone (anafülaktoidseid reaktsioone). Need reaktsioonid tekivad suurema
tõenäosusega isikutel, kellel on anamneesis ülitundlikkus penitsilliini suhtes või atoopilistel isikutel.
Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega lõpetada ja alustada
sobivat alternatiivset ravi.

Kui tehakse kindlaks, et infektsiooni tekitaja(te)ks on amoksitsilliinile tundlik(ud) mikroorganism(id),
tuleb kaaluda üleminekut amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamiselt amoksitsilliini kasutamisele
vastavalt ametlikele juhistele.

See Augmentin’i ravimvorm ei pruugi sobida kasutamiseks juhul, kui esineb suur oht, et oletatavad
patogeenid on resistentsed beetalaktaam antibiootikumide suhtes, mida ei vahenda klavulaanhappe
poolt inhibeerimise suhtes tundlikud beetalaktamaasid. Kuna puuduvad spetsiifilised andmed T>MIK
kohta ja andmed võrreldavate suukaudsete ravimvormide kohta on piiripealsed, ei pruugi see
ravimvorm (ilma täiendava amoksitsillinita) sobida penitsilliin-resistentse S. pneumoniae raviks.

Neerufunktsiooni häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid (vt lõik 4.8).

Amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamisest tuleb hoiduda infektsioosse mononukleoosi kahtluse
korral, sest selle haiguse puhul on amoksitsilliini kasutamise järgselt tekkinud morbilliformne lööve.

Allopurinooli kasutamisel koos amoksitsilliiniga võib suureneda allergiliste nahareaktsioonide tekke
tõenäosus.

Pikaajaline ravi võib mõnikord viia mittetundlike mikroorganismide vohamiseni.

Ravi alustamisel esinev palavikuga kulgev generaliseerunud erüteem koos mädavillidega võib olla
ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi (AGEP) sümptomiks (vt lõik 4.8). Selle
reaktsiooni korral tuleb Augmentin’i kasutamine lõpetada ning amoksitsilliini igasugune edasine
kasutamine on vastunäidustatud.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kellel esinevad
maksakahjustuse tunnused (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.8).

Maksa kõrvaltoimeid on kirjeldatud peamiselt meestel ja eakatel patsientidel ning need võivad olla
seotud pikaajalise raviga. Neid kõrvaltoimeid on väga harva kirjeldatud lastel. Sümptomid tekivad
tavaliselt ravi ajal või vahetult pärast ravi, kuid mõningatel juhtudel ei pruugi need ilmneda enne, kui
ravi lõpust on möödunud mitu nädalat. Need on tavaliselt pöörduvad. Maksa kõrvaltoimed võivad olla
rasked ning äärmiselt harvadel juhtudel on need lõppenud surmaga. Need on peaaegu alati tekkinud
patsientidel, kellel esineb raskekujuline põhihaigus või kes võtavad samaaegselt ravimeid, millel on
teadaolev kahjulik toime maksale (vt lõik 4.8).

Antibiootikumidega seotud koliiti on kirjeldatud peaaegu kõikide antibakteriaalsete ravimite puhul
ning selle raskus võib ulatuda kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis seda diagnoosi
kaaluda patsientide puhul, kellel tekib mis tahes antibiootikumide manustamise ajal või pärast seda
kõhulahtisus. Antibiootikumidega seotud koliidi tekkimisel tuleb ravi Augmentin’iga otsekohe
lõpetada, konsulteerida arstiga ja alustada sobivat ravi. Sellisel puhul on peristaltikat pärssivad ravimid
vastunäidustatud.

Pikaajalise ravi korral soovitatakse regulaarselt hinnata organsüsteemide, sh neeru-, maksa- ja
vereloome talitlust.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel on harva kirjeldatud protrombiiniaja pikenemist.
Seda tuleb jälgida juhul, kui samaaegselt kasutatakse antikoagulante. Soovitud verehüübimist takistava
toime säilitamiseks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Neerukahjustusega patsientidel tuleb annust korrigeerida vastavalt kahjustuse raskusastmele (vt
lõik 4.2).

Vähenenud uriinieritusega patsientidel on väga harva täheldatud kristalluuriat, peamiselt parenteraalse
ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamise ajal on soovitatav tarbida piisavalt vedelikku
ja tagada piisav uriinieritus, et vähendada amoksitsilliiniga seotud kristalluuria tekkevõimalust.
Põiekateetriga patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kateetri läbitavust (vt lõik 4.9).

Amoksitsilliinravi ajal tuleb uriini glükoosisisalduse määramiseks kasutada ensümaatilisi
glükoosoksüdaasi meetodeid, sest mitte-ensümaatiliste meetodite kasutamisel võidakse saada
valepositiivsed tulemused.

Klavulaanhappe sisaldus Augmentin’is võib põhjustada IgG ja albumiini mittespetsiifilist seondumist
erütrotsüütide membraanidega, mille tulemuseks on valepositiivne Coombs’i test.

Positiivseid testitulemusi on kirjeldatud Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi
kasutamisel amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel, kes järgnevalt leiti olevat Aspergillus
infektsiooni vabad. Kirjeldatud on ristreaktsioone mitte-Aspergillus polüsahhariidide ja
polüfuranoosidega Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi puhul. Seetõttu tuleb
amoksitsilliini/klavulaanhapet kasutavatel patsientidel saadud positiivseid testitulemusi tõlgendada
ettevaatlikult ja kinnitada muude diagnostiliste meetodite abil.

See ravim sisaldab 62,9 mg (2,7 mmol) naatriumi viaali kohta. Sellega tuleb arvestada patsientide
puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.

See ravim sisaldab 39,3 mg (1,0 mmol) kaaliumi viaali kohta. Sellega tuleb arvestada patsientide
puhul, kellel esineb neerufunktsiooni langus või kes on kontrollitud kaaliumisisaldusega dieedil.

Suukaudsed antikoagulandid
Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ilma
koostoimete tekketa. Kuid kirjanduses on teateid rahvusvahelise normaliseeritud suhte suurenemisest
patsientidel, kes kasutasid atsenokumarooli või varfariini koos amoksitsilliiniga. Kui
koosmanustamine on vajalik, tuleb amoksitsilliini lisamise või ärajätmise järgselt hoolikalt jälgida
protrombiiniaega või rahvusvahelist normaliseeritud suhet. Lisaks võib olla vaja muuta suukaudsete
antikoagulantide annust (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Metotreksaat
Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, mille tagajärjel võib suureneda toksilisus.

Probenetsiid
Probenetsiidi samaaegset kasutamist ei soovitata. Probenetsiid vähendab amoksitsilliini
tubulaarsekretsiooni. Probenetsiidi samaaegne kasutamine võib viia amoksitsilliini (kuid mitte
klavulaanhappe) sisalduse pikaajalise suurenemiseni veres.

Mükofenolaatmofetiil
Mükofenolaatmofetiili (MPA) saavatel patsientidel on täheldatud aktiivse metaboliidi
mükofenoolhappe (MPA) annuse manustamise eelse kontsentratsiooni vähenemist ligikaudu 50%
võrra pärast ravi alustamist suukaudse amoksitsilliini pluss klavulaanhappega. Annuse manustamise
eelse sisalduse muutus ei pruugi täpselt näidata muutusi MPA kogu ekspositsioonis. Seetõttu ei ole
mükofenolaatmofetiili annuse muutmine tavaliselt vajalik juhul, kui puuduvad siiriku funktsioonihäire
kliinilised ilmingud. Kuid kombineeritud ravi ajal ja vahetult pärast antibiootikumravi on vajalik
hoolikas kliiniline jälgimine.

Rasedus
Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule,
sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Piiratud andmed, mis on saadud
amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamisel raseduse ajal inimestel, ei näita suurenenud riski
kaasasündinud väärarengute tekkeks. Ühes uuringus naistel, kellel tekkis lootekesta enneaegne rebend,
kirjeldati, et profülaktiline ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega võib olla seotud suurenenud riskiga
nekrotiseeriva enterokoliidi tekkeks vastsündinutel. Ravimi kasutamist raseduse ajal tuleb vältida,
välja arvatud juhul, kui arst seda vajalikuks peab.

Imetamine
Mõlemad toimeained erituvad rinnapiima (puuduvad andmed klavulaanhappe mõju kohta rinnapiima
saavale lapsele). Seega on võimalik kõhulahtisuse ja limaskestade seennakkuse teke rinnapiima saaval
lapsel, mistõttu võib olla vaja rinnaga toitmine lõpetada.
Amoksitsilliini/klavulaanhapet tohib rinnaga toitmise ajal kasutada ainult pärast riski ja kasu suhte
hindamist arsti poolt.

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Siiski võivad tekkida kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad
mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine.

Järgnevalt on loetletud Augmentin'i kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt kirjeldatud
kõrvaltoimed MedDRA organsüsteemi klasside järgi.

Kõrvaltoimete klassifitseerimiseks on kasutatud järgmisi termineid.
Väga sage (≥1/10)
Sage (≥1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid
Mukokutaanne kandidiaas
Sage
Mittetundlike mikroorganismide vohamine
Teadmata
Vere ja lümfisüsteemi häired
Pöörduv leukopeenia (sh neutropeenia)
Harv
Trombotsütopeenia
Harv
Pöörduv agranulotsütoos
Teadmata
Hemolüütiline aneemia
Teadmata
Veritsusaja ja protrombiiniaja pikenemine1
Teadmata
Immuunsüsteemi häired10
Angioneurootiline turse
Teadmata
Anafülaksia
Teadmata
Seerumtõve sarnane sündroom
Teadmata
Ülitundlikkusest põhjustatud vaskuliit
Teadmata
Närvisüsteemi häired
Pearinglus
Aeg-ajalt
Peavalu
Aeg-ajalt
Krambid2
Teadmata
Aseptiline meningiit
Teadmata
Vaskulaarsed häired
Tromboflebiit3
Harv
Seedetrakti häired
Kõhulahtisus
Sage
Iiveldus
Aeg-ajalt
Oksendamine
Aeg-ajalt
Seedehäire
Aeg-ajalt
Antibiootikumidega seotud koliit4
Teadmata
Maksa ja sapiteede häired
AST ja/või ALT aktiivsuse suurenemine5
Aeg-ajalt
Hepatiit6
Teadmata
Kolestaatiline ikterus6
Teadmata
Naha ja nahaaluskoe kahjustused 7
Nahalööve
Aeg-ajalt
Sügelus
Aeg-ajalt
Urtikaaria
Aeg-ajalt
Multiformne erüteem
Harv
Stevensi-Johnsoni sündroom
Teadmata
Toksiline epidermaalnekrolüüs
Teadmata
Villiline eksfoliatiivne dermatiit
Teadmata
Äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP)9
Teadmata
Neerude ja kuseteede häired
Interstitsiaalne nefriit
Teadmata
Kristalluuria8
Teadmata
1 Vt lõik 4.4.
2 Vt lõik 4.4.
3 Süstekohas.
4 Kaasa arvatud pseudomembranoosne koliit ja hemorraagiline koliit (vt lõik 4.4).
5 AST ja/või ALT aktiivsuse mõõdukat suurenemist on täheldatud beetalaktaam
antibiootikumidega ravitud patsientidel, kuid nende leidude tähtsus on teadmata.
6 Neid kõrvaltoimeid on täheldatud teiste penitsilliinide ja tsefalosporiinide puhul (vt lõik 4.4).
7 Mis tahes ülitundlikkusest tingitud dermatiidi tekkimisel tuleb ravi lõpetada (vt lõik 4.4).
8 Vt lõik 4.9.
9 Vt lõik 4.4.
10 Vt lõigud 4.3 ja 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamise sümptomid
Tekkida võivad seedetrakti sümptomid ning vee ja elektrolüütide tasakaaluhäired. Täheldatud on
amoksitsilliiniga seotud kristalluuriat, mis mõningatel juhtudel viib neerupuudulikkuse tekkimiseni
(vt lõik 4.4).

Neerufunktsiooni häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid.

Kirjeldatud on amoksitsilliini sadestumist põiekateetrites, peamiselt pärast suurte annuste veenisisest
manustamist. Regulaarselt tuleb kontrollida kateetri läbitavust (vt lõik 4.4).

Mürgistuse ravi
Seedetrakti sümptomeid võib ravida sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide
tasakaalule.

Amoksitsilliin/klavulaanhape on vereringest eemaldatavad hemodialüüsi teel.

Farmakoterapeutiline rühm: Penitsilliinide kombinatsioonid, k.a beetalaktamaasi inhibiitorid;
ATC-kood: J01CR02.

Toimemehhanism
Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaam antibiootikum), mis inhibeerib ühte või
enamat ensüümi (sageli nimetatakse penitsilliini siduvateks valkudeks, PBP’d, inglise k. penicillin-
binding proteins) bakteriaalse peptidoglükaani biosünteesi rajas, mis on bakteri rakuseina lahutamatu
strukturaalne komponent. Peptidoglükaani sünteesi inhibeerimine viib rakuseina nõrgenemiseni,
millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.

Amoksitsilliin on tundlik resistentsete bakterite poolt toodetavate beetalaktamaaside lagundava toime
suhtes ja seetõttu ei hõlma ainult amoksitsilliini toimespekter mikroorganisme, mis toodavad neid
ensüüme.

Klavulaanhape on penitsilliinidega ehituslikult sarnane beetalaktaam. See inaktiveerib mõned
beetalaktamaas ensüümid, hoides seeläbi ära amoksitsilliini inaktiveerimise. Klavulaanhape üksinda ei
avalda kliiniliselt kasulikku antibakteriaalset toimet.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe
Amoksitsilliini efektiivsust põhiliselt määravaks teguriks loetakse aega üle minimaalse inhibeeriva
kontsentratsiooni (T>MIK).

Resistentsusmehhanismid
Kaks põhilist resistentsusmehhanismi amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes on:
• Inaktiveerimine nende bakteriaalsete beetalaktamaaside poolt, mida ei inhibeeri klavulaanhape,
sealhulgas klassid B, C ja D.
• Penitsilliini siduvate valkude muutus, mis vähendavad antibakteriaalse aine afiinsust sihtmärgi
suhtes.

Bakterite või väljavoolupumba mehhanismide küllastamatus võib põhjustada või soodustada bakterite,
eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust.

Murdepunktid
Amoksitsilliini/klavulaanhappe MIK murdepunktid, mis on määratud Euroopa Komisjoni poolt
antibakteriaalse tundlikkuse testimise kohta (European Committee on Antimicrobial Susceptibility
Testing, EUCAST).

Mikroorganism
Tundlikkuse murdepunktid (mikrogrammi/ml)

Tundlik
Vahepealne
Resistentne
Haemophilus influenzae1
≤ 1
- > 1
Moraxella catarrhalis1
≤ 1
- > 1
Staphylococcus aureus2
≤ 2
- > 2
Koagulaasnegatiivsed stafülokokid2
≤ 0,25

> 0,25
Enterococcus1
≤ 4
> 8
Streptococcus A, B, C, G5
≤ 0,25
- > 0,25
Streptococcus pneumoniae3
≤ 0,5
1...2
> 2
Enterobacteriaceae1,4
- - > 8
Gramnegatiivsed anaeroobid1
≤ 4
> 8
Grampositiivsed anaeroobid1
≤ 4
> 8
Liigiga mitte seotud murdepunktid1
≤ 2
4...8
> 8
1 Kirjeldatud väärtused on amoksitsilliini kontsentratsioonide kohta. Tundlikkuse testimise
eesmärkidel fikseeritakse klavulaanhappe kontsentratsioon väärtusele 2 mg/l.
2 Kirjeldatud väärtused on oksatsilliini kontsentratsioonid.
3 Tabelis toodud murdepunkti väärtused põhinevad ampitsilliini murdepunktidel.
4 Resistentsuse murdepunkt R>8 mg/l tagab selle, et kõik resistentsusmehhanismidega isolaadid
loetakse resistentseteks.
5 Tabelis toodud murdepunkti väärtused põhinevad bensüülpenitsilliini murdepunktidel.

Resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja aja jooksul valitud liikide suhtes ning eriti
raskete infektsioonide ravimisel on soovitatav järgida kohalikku informatsiooni resistentsuse kohta.
Vajadusel tuleb küsida spetsialisti arvamust, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi
kasutamine vähemalt mõnda tüüpi infektsiooni korral on küsitav.

Sageli tundlikud liigid
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis
Gardnerella vaginalis
Staphylococcus aureus (metitsilliin-tundlik)£
Streptococcus agalactiae
Streptococcus pneumoniae1
Streptococcus pyogenes ja teised beetahemolüütilised streptokokid
Streptococcus viridans grupp

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Actinobacillus actinomycetemcomitans
Capnocytophaga spp.
Eikenella corrodens
Haemophilus influenzae2
Moraxella catarrhalis
Neisseria gonorrhoeae§
Pasteurella multocida

Anaeroobsed mikroorganismid
Bacteroides fragilis
Fusobacterium nucleatum
Prevotella spp.

Liigid, mille puhul võib probleemiks olla omandatud resistentsus
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecium $

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Escherichia coli
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae
Proteus mirabilis
Proteus vulgaris

Algselt resistentsed mikroorganismid
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Acinetobacter sp.
Citrobacter freundii
Enterobacter sp.
Legionella pneumophila
Morganella morganii
Providencia spp.
Pseudomonas sp.
Serratia sp.
Stenotrophomonas maltophilia

Muud mikroorganismid
Chlamydia trachomatis
Chlamydophila pneumoniae
Chlamydophila psittaci
Coxiella burnetti
Mycoplasma pneumoniae
$ Loomulik vahepealne tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel.
£ Kõik metitsilliin-resistentsed stafülokokid on resistentsed amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes
§ Kõik beetalaktamaaside poolt mitte vahendatud amoksitsilliinresistentsusega liigid on resistentsed
amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes
1 See amoksitsilliini/klavulaanhappe ravimvorm ei pruugi sobida penitsilliin-resistentse
Streptococcus pneumoniae raviks (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
2 Vähenenud tundlikkusega liike on kirjeldatud mõnedes Euroopa Liidu riikides
esinemissagedusega üle 10%.

Imendumine
Järgnevalt on toodud farmakokineetilised tulemused uuringutest, kus amoksitsilliini/klavulaanhapet
manustati tervetele vabatahtlikele annuses 500 mg/100 mg või 1000 mg/200 mg intravenoosse
boolussüstena.

Keskmised (± SD) farmakokineetilised parameetrid

Intravenoosne boolussüst
Manustatud annus
Amoksitsilliin
Annus
Keskmine
T 1/2 (h)
AUC
Eritumine uriiniga
maksimaalne
(h.mg/l)
(%, 0…6 h )
kontsentratsioon
seerumis (µg/ml)
AMX/CA
500 mg
32,2
1,07
25,5
66,5
500 mg/100 mg
AMX/CA
1000 mg
105,4
0,9
76,3
77,4
1000 mg/200 mg

Klavulaanhape
AMX/CA
100 mg
10,5
1,12
9,2
46,0
500 mg/100 mg
AMX/CA
200 mg
28,5
0,9
27,9
63,8
1000 mg/200 mg

AMX - amoksitsilliin, CA - klavulaanhape

Jaotumine
Ligikaudu 25% kogu plasmas leiduvast klavulaanhappest ja 18% kogu plasmas leiduvast
amoksitsilliinist on seotud valkudega. Jaotusruumala on ligikaudu 0,3...0,4 l/kg amoksitsilliini ja
ligikaudu 0,2 l/kg klavulaanhappe puhul.

Pärast veenisisest manustamist on nii amoksitsilliini kui klavulaanhapet leitud sapipõies, kõhukudedes,
nahas, rasv- ja lihaskoes, sünoviaal- ja peritoneaalvedelikus, sapis ja mädas. Amoksitsilliin ei jaotu
piisavalt tserebrospinaalvedelikku.

Loomakatsetest ei ole saadud tõendeid kummagi komponendiga seotud materjali olulisest peetumisest
kudedes. Nagu enamik penitsilliine, eritub ka amoksitsilliin rinnapiima. Rinnapiimas on leitav ka
klavulaanhapet minimaalsetes kogustes (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon
Amoksitsilliin eritub osaliselt uriiniga inaktiivse penitsilliinhappena kogustes, mis vastavad kuni
10...25%-le algannusest. Klavulaanhape metaboliseerub inimese organismis ulatuslikult ning eritub
uriini ja roojaga ning süsinikdioksiidi kujul väljahingatava õhuga.

Eritumine
Amoksitsilliin eritub peamiselt neerude kaudu, samal ajal kui klavulaanhape eritub nii renaalsel kui ka
mitterenaalsel teel.

Amoksitsilliini/klavulaanhappe keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu
üks tund ja keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l/tunnis. Ligikaudu 60...70% amoksitsilliinist ja
ligikaudu 40...65% klavulaanhappest eritub muutumatul kujul uriiniga esimese 6 tunni jooksul pärast
ühekordset 500/100 mg või ühekordset 1000/200 mg intravenoosset boolust. Erinevates uuringutes on
leitud, et uriiniga eritub 50...85% amoksitsilliinist ja 27...60% klavulaanhappest 24-tunnise perioodi
jooksul. Klavulaanhappe puhul eritub suurim kogus ravimist esimese 2 tunni jooksul pärast
manustamist.

Probenetsiidi samaaegsel manustamisel aeglustub amoksitsilliini eritumine, kuid mitte klavulaanhappe
eritumine neerude kaudu (vt lõik 4.5).

Vanus
Amoksitsilliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on sarnane ligikaudu 3 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel
ning suurematel lastel ja täiskasvanutel. Väga väikestel lastel (kaasa arvatud enneaegsed vastsündinud)
ei tohi esimesel elunädalal manustamisintervall ületada kaks korda ööpäevas manustamist renaalse
eliminatsioonitee ebaküpsuse tõttu. Kuna eakatel patsientidel on suurem tõenäosus neerufunktsiooni
languse tekkeks, peab annuse valimisel olema ettevaatlik ning kasulik võib olla neerufunktsiooni
jälgimine.

Neerukahjustus
Amoksitsilliini/klavulaanhappe kogukliirens seerumis väheneb proportsionaalselt neerufunktsiooni
langusega. Ravimi kliirensi vähenemine on enam väljendunud amoksitsilliini kui klavulaanhappe
puhul, kuna suurem osa amoksitsilliinist eritub renaalsel teel. Annused neerukahjustuse korral peavad
seetõttu ära hoidma amoksitsilliini liigse kuhjumise, säilitades samal ajal klavulaanhappe piisava
sisalduse (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientide puhul tuleb ravimit annustada ettevaatlikult ning jälgida regulaarselt
maksafunktsiooni.

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole
näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Amoksitsilliini/klavulaanhappega koertel läbi viidud kroonilise toksilisuse uuringud näitavad
maoärritust ja oksendamist ning keele värvuse muutust.

Augmentin’i või selle komponentidega ei ole kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

Puudub.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud
lõigus 6.6.
AUGMENTIN'i ei tohi segada vereproduktide, teiste valku sisaldavate lahustega (nagu
proteiinhüdrolüsaadid) või i.v. rasvlahustega. Koosmanustamisel aminoglükosiididega ei tohi
nimetatud antibiootikume segada samas süstlas, infusioonikotis või manustada sama süsteemi kaudu,
kuna aminoglükosiidide toime võib nendel tingimustel inaktiveeruda.

AUGMENTIN'i lahuseid ei tohi segada glükoosi, dekstraane või vesinikkarbonaati sisaldavate
infusioonilahustega.

Pulber viaalis
2 aastat.

Lahustatud viaalid (intravenoosseks süsteks või enne infusioonilahuseks lahjendamist)
Ravimi valmislahus (1 viaal lahustatud 20 ml süsteveega) tuleb kasutada või lahjendada koheselt, 20
minuti jooksul.

Lahjendatud intravenoosseks infusiooniks
Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 2...3 tunni jooksul temperatuuril kuni
25°C või 8 tunni jooksul temperatuuril kuni 5°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb
lahustatud ja lahjendatud lahus (1 viaali sisu minimaalselt 100 ml infusioonilahuses) kohe ära
kasutada.

Amoksitsilliini/klavulaanhappe infusiooni võib läbi viia mitme erineva infusioonilahusega. Vajalik
kontsentratsioon on stabiilne temperatuuril 5° C ja toatemperatuuril 25° C allpool antud
infusioonilahuste ruumala korral. Kui kuivaine lahustatakse ja hoitakse toatemperatuuril (25° C), peab
infusioon olema lõpule viidud tabelis näidatud aja jooksul.

Veeniinfusioon
Stabiilsus 25 °C juures
Süstevesi
3 tundi
Naatriumkloriidi 0,9% infusioonilahus (9 mg/ml)
3 tundi
Ringerilahus
2 tundi
Ringerlaktaadi (Hartmanni) lahus
2 tundi
Kaaliumkloriidi 0,3% ja naatriumkloriidi 0,9%
2 tundi
infusioonilahus (3 mg/ml ja 9 mg/ml)

Säilitamiseks temperatuuril 5°C võib AUGMENTIN’i intravenoosse valmislahuse lisada kas süstevett
või naatriumkloriidi (0,9%) sisaldavasse eeljahutatud infusioonikotti, mida võib säilitada kuni 8 tundi.
Edasi tuleb lahus manustada kohe, kui see on soojenenud toatemperatuurini.

AUGMENTIN’i infusioonilahuse stabiilsus sõltub kontsentratsioonist. Kui tuleb valmistada suurema
kontsentratsiooniga lahus, tuleb lahuse stabiilsus määrata eraldi.

AUGMENTIN on vähem stabiilne glükoosi, dekstraani või bikarbonaate sisaldavates
infusioonilahustes. Amoksitsilliini/klavulaanhappe lahustatud kuivaine lahused võib manustada
infusioonisüsteemi kaudu 3…4 min jooksul.
Kasutamata jäänud antibiootikumi kogused tuleb minema visata.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

Läbipaistvast klaasist 25 ml viaalid või 50 ml pudelid (tüüp I või III klaas), mis on suletud
klorobutüülkummist korgiga ja turvarõngaga.
Pakendi suurused 1, 5, 10, 25, või 100 viaali.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata lahus tuleb minema visata.
Lahustamine/lahjendamine peab toimuma aseptilistes tingimustes. Lahust tuleb enne manustamist
visuaalselt kontrollida võõrosakeste esinemise või värvuse muutuse suhtes. Kasutada tohib ainult
lahust, mis on selge ja milles ei ole võõrosakesi.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Intravenoosse süstelahuse valmistamine
Süstevesi on tavaline lahusti. AUGMENTIN 1000/200 mg pulber tuleb lahustada 20 ml lahustis. See
annab ligikaudu 20,9 ml lahust ühekordseks manustamiseks. Lahustamise ajal võib, kuid ei pruugi
tekkida lahuse mööduv värvumine roosaks. Valmislahused on tavaliselt värvitud või kollast värvi.

AUGMENTIN tuleb manustada 20 minuti jooksul pärast lahustamist.

Intravenoosse infusioonilahuse valmistamine
AUGMENTIN’i viaalid ei sobi korduvaks kasutamiseks.

AUGMENTIN tuleb lahustada nii, nagu on kirjeldatud süstelahuse puhul. Saadud lahusele tuleb kohe
lisada 100 ml infusioonilahust, kasutades minikotti või büretti.