Mädanik Autor: Ants Peetsalu

Mädanik ehk abstsess on piiristunud mädakogum, millele on iseloomulik kahjustatud koepiirkonda ümbritsev sidekoeline kihn ehk kapsel. Mädanik võib tekkida kõikides kudedes ja elundites, harilikult aga nahaaluses koes. Kõige sagedamini on põletikutekitajaks kobarkokk (stafülokokk), harvem ahelkokk (streptokokk) või mõni muu mikroob. Ka traumast tingitud verevalumis võib kujuneda mädane põletik. Küllaltki sageli areneb mädanik mitmesuguste haiguste korral (nt ussripiku- või sapipõiepõletik). Abstsessimäda on kollakashall halvasti lehkav eritis, mis sisaldab rohkesti valgeliblesid, valku ja kudede laguprodukte.

Mädanikku piirab ümbritsevates kudedes arenev põletikuline infiltraat, mis mädanikupoolsel terve koe piiril on kaetud noore veresoonterikka sidekoe ehk granulatsioonkoega. Väikestest abstsessidest mäda tavaliselt imendub. Suuremad ravimata mädanikud võivad iseeneslikult avaneda, näiteks keha pinnale. Sel juhul täitub abstsessiõõs pärast mäda eemaldumist noore sidekoega, mis hiljem armistub. Kui abstsess avaneb õõneselundisse või kehaõõnde, võib see põhjustada eluohtlikke tüsistusi, nagu kopsukelme- või kõhukelmepõletik. Juhul kui põletik levib organismi vastupanuvõime nõrgenemisest tingituna vere- või lümfisoontesse, võib tekkida nende põletik, areneda veremürgistus või sugeneda uued, nn tütarmädanikud teistes kehaosades.

Sümptomid sõltuvad suurel määral abstsessi asukohast ja põletiku laadist. Pindmiste abstsesside korral ilmnevad kõik ägeda põletiku tunnused: punetus, turse, valu ja funktsioonihäire ning lisaks veel fluktuatsioon, s.o piiratud vedelikukogumi (mäda) võdisemine komplemisel. Sügaval paikneva mädapõletiku korral on kohalikud nähud sageli tagasihoidlikud, piirdudes ebamäärase valu ja funktsioonihäirega. Võib esineda ka peavalu, iiveldustunne, kõrgenenud kehatemperatuur.

Pindmiste abstsesside diagnoosimisel on tähtis osa punktsioonil (õõnsa nõela viimine põletikukoldesse proovi võtmiseks). Sügaval elundites või elundite vahel asetsevaid abstsesse saab diagnoosida ultraheliuuringu või kompuutertomograafia abil ning nende kontrolli all ka koldeid punkteerida.

Ravi seisneb mäda väljutamises punktsiooni teel (väike abstsess) või sisselõigete abil. Sügaval asetsevate abstsesside korral juhitakse mäda välja ärajuhtetorude ehk dreenide kaudu, mis viiakse mädakoldesse kas ultraheli või kompuutertomograafia kontrolli all. Abstsessikoldest saadud mäda uuritakse põletikutekitajate suhtes, et vajaduse korral kasutada antibakteriaalset ravi, vältimaks põletiku ägenemist ja levikut. Ravi toimub kirurgiaosakonnas.