Sjögreni sündroom Autor: Riina Kallikorm

Sjögreni sündroom ehk kuiv sündroom on krooniline aeglaselt progresseeruv autoimmuunhaigus, mida iseloomustab välissekretsiooninäärmete, eelkõige pisara- ja süljenäärmete põletik. 1/3 patsientidel esinevad üldnähud (palavik, halb enesetunne, kiire väsimine), osal haigetest võib areneda maliigne lümfoom (pahaloomuline lümfikoe kasvaja). Sjögreni sündroom võib olla iseseisev (esmane) haigus või kaasneda teiste autoimmuunhaigustega. Kuiva sündroomi esineb suhteliselt sageli, umbes 0,5–1%-l elanikkonnast. Sündroom vallandub eelkõige keskealistel naistel, kusjuures naiste ja meeste haigestumise suhe on 9:1. Haiguse põhjus on teadmata, võimalik on geneetiline eelsoodumus.

Olulisimaks sümptomiks on suu limaskesta kuivus: kuiva toidu neelamise raskus, võimetus kestvalt rääkida, hääle kähedus, põletustunne suus, hammaste kiirenenud lagunemine ja igemepõletik, sest normaalne süljeeritus on häiritud. Kõrvasüljenäärmed ja teised suured süljenäärmed võivad suureneda, mistõttu põsed muutuvad laiemaks. Pisaranäärmete kahjustusest tulenevalt eritub vähem pisaravedelikku ning tekib kuiv silma sarvkesta-sidekesta põletik: kuivus ja kipitus silmades, võõrkehatunne silmalaugude all. Esineb valguskartust, silmade punetust, sügelust ja väsimist.

Teiste välissekretsiooninäärmete kahjustus tekib tunduvalt harvem ning võib väljenduda ülemiste ja alumiste hingamisteede limanäärmete sekretsiooni vähenemises (kuivustunne ninas, kurgus ja hingetorus) ning seedekulgla näärmete sekretsiooni vähenemises (söögitoru limaskesta atroofia ehk kõhetumine, atroofiline gastriit). Täheldatakse samuti naha ja suguteede limaskesta kuivust. Sjögreni sündroomiga haigetel on ka liigesevalusid ning teiste elundite kahjustusi.

Haigust diagnoosivad ja ravivad reumatoloogid. Ravi on pikaajaline, kuid Sjögreni sündroomi pole võimalik täielikult välja ravida.