keskendumisvõime alanemine ja mälu 26.09.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Mul on väga väga tõsised mälu-ja keskendumishäired. Loen raamatu ühte lehekülge liialdamata 5 korda ( vahel ka rohkem ). Mõnikord taipan, et ma loen ainult simadega. Ja kusjuures ma ei pane tähele, kui mu tähelepanu hajub. Koolitundides on samamoodi. Õpetaja räägib tunni ajal.. mina kirjutan konspekti ja 3 minuti pärast avastan end aknast välja vahtimas. Ma ei pane seda isegi tähele! Lugedes sõnad tunduvad kuidagi moonutatult.. Raske välja lugeda ja sõna tähendusest aru saada. Järjest rohkem mõtlen kas pildiraamat kirjutatakse kokku või lahku, kuigi see peaks elementaarne olema. Ununevad ka kõige lihtsamad mõisted nt. mis on urbaniseerumine, modernism jne.
Iga kuu kordan aastaarve, kuid kui keegi küsib millal toimus Mahtra sõda või küüditamine, pole see mul meeles (kuigi ma olen seda 100 korda pähe õppinud). Kui tunnis pean midagi vastama, siis juhtmed jooksevad kokku. Viimasel ajal ankeete täites hakkan mõtlema mis aaastal ma sündinud olen, kus mu ema töötab, mis mu aadress on. Siia maani ei ole ma suutnud omandada seda, millal mu vanaemade sünnipäev on, parima sõbranna sünnipäev on..Kui keegi minuga kõneleb ei saa ma sõnadest aru.. nagu ei kuuleks hästi kuigi teised kuulevad. Ise kõneldes hakkan puterdama.. Ei suuda õigesti sõna hääldada.. Telekat vaadates ei jõua subtiitreid lugeda ja ei jõua mõttele pihta saada.
Uues koolis on raske ja igapäev on kontrolltööd. Pole vist ühtegi 5 saanud veel ja kõik on 2,3,4-d. Igapäev on järeltööd ainetes milles 2 olen saanud. Aga praegu tunnen, et võimatu on hakkama saada. Ma ei mäleta enam millal ma sain kl. 11 magama minna. Igapäev saan voodisse alles kl. 02.00 või 03.00 ja tõusen juba pool 7. Kuskilt ei leia puhkamis aega. Koolist jõuan koju alles 5 ja siis teen 2h trenni ja hakkan õppima. Ja kuna mul need keskendumishäired on õpin ma väga-väga kaua. Ma ei mäleta isegi millal ma viimati telekat vaatasin. Ma pole viimase kuu sündmustega absoluutselt kursis. Iga üks võib ju öelda et aga mine siis varem magama! Aga see tähendaks järjekordset 2 koolis. Mingit õpipuhkust ka ei saaks võtta kuna käin gümnaasiumis ja see ju vabatahtlik.
Samas magamatusest ei saa need mälu probleemid olla, kuna need hakkasid pihta u. eelmise aasta kevadel ja terve suvi ma magasin ja puhkasin, aga mälu oli ikka sama kohutav kui praegu. Siis see aga ei seganud mind, sest ma ei käinud koolis.
Aga millest võivad tekkida nii järsku sellised väga tõsised probleemid? Ma kardan tõsiselt tuleviku pärast, sest mul pole ju mõtet õppida, kui see mul niikuinii meeles ei püsi hoolimata pidevast kordamisest. Ja miks see nii jarsku tekkis ? On see mingi vaimuhaigus? Hakkan ma nõdrameelseks jääma?
Praegu on mul suht lootusetu tunne ja enesehinnag madalam kui kunagi varem..

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Üleväsimus ning magamatus. Kell 11 õhtul magama - olgu kõik õpitud või siis õppimata. Trennikoormust vähendada. Minu harjutus annab ajutegevusele jõudu. Räägi oma murest emale - leiate koos uusi lahendusi. Praegune koolisüsteem on vigane. Tee spikreid - see õpetab olulist eristama ebaolulisest - ja see spikker võib ju ka "kogemata" taskusse jääda. Las olla taskus. Aastarvud - mis veel samal ajal toimus ja need sündmused omavahel mõttepildis seostada. Või selliselt: minu elukohatänav on praegune sajand, naabertänav eelmine sajand (1900 - 1999) jne edasi. Nüüd paiguta neid sündmusi siis vastava tänava algusesse või keskele - olenevalt aastaarvust. See on mnemotehnika ja aitab. Võta mänguliselt.
Puhkus taastab jõu, harjutamine teeb tugevamaks - need kaks peavad olema tasakaalus.
Kõike head soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

kas tegu on psühhiaatrilise haigusega?

sellel inimesel on suhtlemisraskused ja mäluprobleemid, ta kahtlustab pidevalt, et tema asju varastatakse ja kasutatakse - selles on ta täiesti kindel ja keegi ei suuda teda ringi veenda, keset ööd ärkab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nn "varastamise" osas väga head rohud olemas - tõrjuvad "vargamõtted" korralikult peas minema!
Mäluga probleemid keerulisemad:
a) kui depressioonist tingitud, siis murevastane ravi,
b) ...

Loe edasi

Mäluhäired

Probleemid on keskendumisega, vaimsete võimete langusega ja väga nõrga mäluga.
Esinenud sümptomid:
-varem oli väga hea mälu, hetkel ei suuda meelde tuletada antud päeva hommikusi tegevusi, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressioon vähendab mäluga seonduvat.
Vale töö- ja puhkerežiim on õpivõime vaenlane.

Hea kehaline aktiivsus parandab ka aju verevarustust - ka mälu. 20 % kardio-vaskulaarsest potentsialist ...

Loe edasi

Unehäired

Tere! Minu elukaaslane ( mees, 37.a.) kannatab pidevalt unehäirete all. Põhiliselt öösel. Kurdab, et jalad valutavad ja see ei lase magada, et ei valuta otseselt kõvasti, vaid on imelikud. Päeval magamisega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressioon on meelehäire, mis mõjutab põhimeeleolu, psüühikat, kehalisi funktsioone, sotsiaalset käitumist, eneseusku, loomevõimet. Iseloomulik on ka kiire väsimine, initsiatiivitus ja vähenenud aktiivsus. ...

Loe edasi

tahtenõrkus

tere
teagi, millest alustada. Ilmselt pole mõtet väga pikalt eellugu ka jutustada. Ehk siis- noormees, kellel oli paar aastat tagasi psühhootiline episood, millele eelnes väga pikaajaline depressiivne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Millised rohud ja millised annused? Sealtkaudu on esimene lähenemine. Teiseks, saab anda lisaks mõnda ergutava toimega rohtu. Kolmandaks, kehalised harjutused, veeprotseduurid, jm üldtoniseerivad vahendid. ...

Loe edasi

Mälu, keskendumine

Tere. Olen alkohoolikute laps, üles kasvanud lastekodus. Keskkool jäi pooleli, sest ei olnud võimeline õppeülesandeid sooritama. Arvuline mälu on väga hea, võin vaevata jätta meelde telefoninumbreid ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõik stressi maandamise "nipid" on kasulikud. Kõik korraliku (ka aktiivse) puhkuse tarkuseterad on olulised. Terves kehas on terve mälu (ja ka vaim). Kehalise treeningu (harjutamise) printsiibid kehtivad ...

Loe edasi

alzheimer ja pärilikkus

kirjutatakse, et alzheimeri tõve puhul on otsestel järglaste haigestumise tõenäosus 38%.
kui lisada siia veel, et haigestuvad sagedamini naised, siis on alzheimeri haige isa tütre haigestumise ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alzheimeri tõve täpseid põhjustegureid me ei tunne ja seega täpset (põhjuslikku) ennetust ka ei oska pakkuda. Aga siiski:
dementsus on ju vaimsete võimete (mälu, õpivõime, mõtlemine, otsustusvõime, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: