- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 896)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 654)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Adenoidid - kas vajalik op.ravi?” leiti 51 141 vastet
Neerupealiste intsidentaloomid
Neerupealiste intsidentaloomid on kasvajad, mis avastatakse neerupealistes juhuslikult mingil muul näidustusel tehtud uuringu käigus. Kõhupiirkonna röntgenuuringul leitakse kuni 5%-l uuritutest neerupealises ...
Eesnääre
Eesnääre ehk prostata paikneb häbemeluu taga vahetult kusepõie all ja lahkliha peal, ümbritsedes kahe poolkerana kusiti algusosa. Täiskasvanu normaalne eesnääre kaalub umbes 20 grammi, vanuse lisandumisel ...
Holter-monitooring
Holter-monitooring on meetodi kasutuselevõtja nime järgi nimetatud EKG 24tunnine pidev registreerimine (Holter-EKG). Uuring toimub kas haiglas või ambulatoorselt. Vastupidiselt lühiajalisele lamades registreeritud ...
Kiiritusravi
Kiiritusravi ehk radioteraapia tegeleb pahaloomuliste kasvajate ja mõnede mittekasvajaliste haiguste (nt kilpnäärme ületalitlus) raviga, rakendades ioniseerivat kiirgust kas iseseisva raviviisina või ...
Sternaalpunktsioon
Sternaalpunktsioon ehk rinnakupunktsioon on protseduur, mille korral võetakse rinnakust süstlaga luuüdiproov. Luuüdiuuring on vajalik vereloomehaiguste diagnoosimiseks. Laboris uuritakse luuüdiproovis ...
Uneapnoe sündroom
Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. ...
Pleuraempüeem
Pleuraempüeem ehk mädakogum kopsukelmeõõnes tekib raske kopsukelmepõletiku ning kopsumädapõletiku korral, kui organismi vastupanu põletikutekitajatele on oluliselt langenud. Haigust põhjustavad mäda tekitavad ...
Vereülekanne
Vereülekanne tähendab vererakkude või vereplasmast eraldatud valkude ülekannet. Vererakud ja plasma pärinevad doonoritelt saadud verest. Praktiliselt on loobutud täisvere ülekannetest, sest vastavalt ...
Mudaravi
Mudaravi ehk peloteraapia ehk peloidoteraapia on haiguste ravimine ravimudaga. Selle ravimeetodi algul kogemuslik, hiljem ka teaduslikult põhjendatud kasutamine ulatub tagasi kaugesse minevikku. Sõltuvalt ...
Peitmunandilisus
Peitmunandilisus ehk munandi laskumishäire ehk krüptorhism on kaasasündinud haigus, mida iseloomustab ühe või mõlema munandi paiknemine väljaspool munandikotti. Normaalselt laskuvad munandid kõhuõõnest ...
Amööbdüsenteeria
Amööbdüsenteeria ehk amöbiaas on juurjalgsete algloomade – amööbide tekitatud haavandiline jämesoolepõletik. Haige roojab sageli, roe on limane ja sisaldab verd, esinevad tugevad kõhuvalud. Tüsistusena ...
Komppöid
Komppöid on üks kõige sagedamini esinev kaasasündinud jaladeformatsioon (moondumine), mida täheldatakse ühel vastsündinul 1000 beebi kohta. Komppöia puhul on labajalg sissepoole pöördunud ja püstpöidasendis, ...
Naha sarvestumishäire
Naha sarvestumishäire. Üks sagedasemaid naha sarvestumishäireid on peopesade ja jalataldade naha kaasasündinud paksenemus – sarvnahksus ehk keratodermia. Haigus on pärilik ning esineb põlvest põlve. Juba ...
Helmindid
Helmindid ehk nugiussid on loomparasiidid, kes inimese organismi sattumisel põhjustavad nugiusshaigusi ehk helmintiaase. Inimestele patogeenseid helminte on teada umbes 250 liiki. Nad on levinud kogu ...
Proteinuuria
Proteinuuria ehk valkkusesus on seisund, mille korral uriinis sisaldub valku. Et põhiliselt on tegemist albumiiniga, kasutatakse seisundi kohta ka nimetust albuminuuria. Valk on organismile vajalik aine, ...
Helicobacter pylori
Helicobacter pylori on viburitega bakter, mis satub organismi väljaheidetest mustade käte kaudu, elutseb maolimas ja põhjustab kroonilist maolimaskestapõletikku. Helicobacter pylori infektsioon on ka ...
Antikeha
Antikeha ehk immunoglobuliin (Ig) on kindla antigeeni toimel organismis toodetud spetsiaalne immuunsüsteemi valk (glükoproteiin), mis reageerib teda esilekutsunud antigeeniga. Antikehad tekivad vastusena ...
Sünnimärk
Sünnimärk ehk neevus on harilikult selgepiiriline ja healoomuline naha- või limaskestakasvaja või väärarend, mis pole tekkinud arvatavate välistegurite toimel. Inimese nahal võib olla erinevat liiki sünnimärke, ...
Vitamiinid
Vitamiinid on bioaktiivsed asendamatud orgaanilised ühendid, mis on tarvilikud normaalseks elutegevuseks ja mida saadakse peamiselt toidust. Vaid mõnda neist (K, B5) sünteesitakse vähesel määral ka soolemikroobide ...
Värvipimesus
Värvipimesus, mida tuntakse ka daltonismi nime all, on osaline või täielik võimetus eristada värvusi. Esimesena kirjeldas seda hälvet inglise füüsik John Dalton (1766–1844), kes ka ise oli värvipime. ...