- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 624)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 266)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Munataoline moodustis, iiveldus, oksendamine” leiti 2 098 vastet
Karbunkul
Karbunkul ehk mädamuhk sarnaneb suurel määral furunkuliga, kuid infektsioon on laialdasem ja sügavam, haarates paljusid karvanääpse ja rasunäärmeid. Tekitajaks on kõige sagedamini kobarkokk (stafülokokk). ...
Borrelioos
Borrelioos ehk Lyme’i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks reservuaariks on pisiimetajad (hiired), linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja – spiroheet – paljuneb. ...
Läkaköha
Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab tugev kontrollimatu köha. Haigustekitajaks on Bordetella pertussis, väike kepikujuline bakter. Haigus kandub üle piisknakkuse teel ...
Malaaria
Malaaria on inimese vere punalibledes parasiteerivate algloomade, plasmoodiumide ehk malaariaparasiitide põhjustatud nakkushaigus. Malaaria on troopikas ja subtroopikas kõige levinum haigus. Peiteperiood ...
Viirushepatiit
Viirushepatiit. Viirushepatiiti ehk viiruslikku maksapõletikku tekitavaid viirusi on arvukalt, neist kliiniliselt kõige olulisemad on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. Hepatiidiviirused on levinud kogu ...
Maksavähk
Maksavähk on haigus, mille puhul maksakoes tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Esmast maksavähki esineb suhteliselt harva: Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 36 ja naistel 31 esmasjuhtu. Haigust ...
Mürgistus
Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ...
Kuumarabandus
Kuumarabandus on organismi termoregulatsiooni mehhanismide puudulik või ebaadekvaatne reaktsioon ülekuumenemisele, mille tagajärjel kehatemperatuur tõuseb eluohtlikult kõrgeks – üle 42 °C. Põhiline termoregulatsiooni ...
Kõhutüüfus
Kõhutüüfus on inimestel esinev palavikuga kulgev eluohtlik nakkushaigus, mille korral toidust, veest või saastunud kätelt organismi sattunud Salmonella perekonnast pärit tüüfusebakterid levivad vere kaudu ...
Sisekliima
Sisekliima on muutunud seda olulisemaks, mida tubasemaks on inimene jäänud oma igapäevategemistes. Ruumide sisekliimana mõistetakse eelkõige ruumi soojuskeskkonda loovaid tegureid – õhu temperatuuri, ...
Vingumürgistus
Vingumürgistus. Vingugaas ehk süsinik(mono)oksiid on värvuseta ja lõhnata, väga mürgine õhust kergem gaas. Organismi satub vingugaasi sissehingatava õhuga. Vingugaas eraldub samuti kopsude kaudu, kusjuures ...
Kopsupõletik
Viited: rögaKopsupõletik ehk pneumoonia on sage hingamiselundite haigus. Põletik võib olla koldeline, kuid ka terveid kopsusagaraid või -sagarikke haarav. Koldelist põletikku nimetatakse ka bronhopneumooniaks. ...
Maovähk
Maovähk. Maos võib esineda erinevaid pahaloomulisi kasvajaid, kuid kõige sagedasem on mao limaskesta näärmetest arenev esmane vähkkasvaja ehk (adeno)kartsinoom. Kuigi sageduselt teisel kohal on maliigne ...
Kusepõievähk
Kusepõievähk. Rohkem kui 90%-l juhtudest areneb kusepõievähk kuseteede seinu katvast koest (samamoodi ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis). Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. ...
Neeruvähk
Neeruvähk areneb enamasti üle 40 aasta vanustel inimestel, esinemissagedus suureneb eaga. Mehed haigestuvad veidi sagedamini kui naised. Eestis avastati 2006. aastal meestel 154 ja naistel 107 neeruvähi ...
Sapipõie- ja sapiteedevähk
Sapipõie- ja sapiteedevähk. Sapipõievähi puhul hakkavad vähirakud arenema sapipõieseinas. Seda kasvajat esineb harva. Sapiteedevähi puhul saavad vähirakud alguse sapiteede seinast, ka see kasvaja on harva ...
Ninakõrvalurgete põletik
Viited: ninatilgad, -aerosoolNinakõrvalurgete põletik ehk sinuiit ehk sinusiit on erineva tekkepõhjusega äge või krooniline haigus. Ninakõrvalurked on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad, õhku sisaldavad ...
Soolesulgus
Soolesulgus ehk iileus on soole (peensool on ca 5 m pikk ja jämesool ca 1,5 m pikk) läbimatuse seisund, mis on tingitud mehaanilisest takistusest (mehaaniline soolesulgus) või soolte peristaltika häiretest ...
Putukapiste
Putukapiste. Maailmas on üle 900 000 liigi lülijalgseid putukaid. Inimesele ohtlikumad on kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) ning ämblikud (k.a skorpionid). Putukate poolt eritatav mürk on ...
Taimekaitsevahendid
Taimekaitsevahendid on taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjeks ning taimsete saaduste kaitseks kasutatavad keemilised preparaadid, mis on enamasti mürgised. Hooletul kasutamisel võivad nad tekitada ...