- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 628)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 402)
- Psühhiaatria (8 582)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Punnid kurgus, sügelus peenisel, eesnäärme põletik, neeru- ja maksafunktsioonid” leiti 7 332 vastet
Neerude ja kuseteede talitlus
Neerude ja kuseteede talitlus. Organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamiseks peab ainete saamine ja organismist väljutamine olema tasakaalus. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mis eemaldavad uriiniga ...
Päikese(valgus)ravi
Päikese(valgus)ravi ehk helioteraapia tähendab päikesekiirguse kasutamist ravi otstarbel. Päikesevalgus avaldab organismile mitmeti kasulikku toimet – parandab naha ainevahetust, tõstab immuunsüsteemi ...
Eesnäärmesuurenemus
Eesnäärmesuurenemus ehk prostata healoomuline hüperplaasia algab 45.–50. eluaastast ja see puudutab suuremat osa mehi. 50 aasta vanuses esineb seda 25%-l ja 90 aasta vanuses juba 80%-l meestest. Eesnäärmesuurenemust ...
Söögitoruvähk
Söögitoruvähk. Söögitorus esineb vähki suhteliselt harva, kuid selle õigeaegne avastamine on keeruline. Põhjuseks on esialgu tagasihoidlikud haigusnähud ja kasvaja kiire levik elutähtsatesse naaberelunditesse ...
Herpesviirusnakkus
Viited: salvHerpesviirusnakkus on herpesviiruse tekitatud naha- või limaskestahaigus, mida iseloomustab villiline nahalööve. Herpesviirus jääb pärast nakatamist organismi püsima, inimesel tekib püsiv ...
Mädanik
Mädanik ehk abstsess on piiristunud mädakogum, millele on iseloomulik kahjustatud koepiirkonda ümbritsev sidekoeline kihn ehk kapsel. Mädanik võib tekkida kõikides kudedes ja elundites, harilikult aga ...
Munandi- ja munandimanusepõletik
Munandi- ja munandimanusepõletik. Munandipõletik ehk orhiit põhjustab enamasti munandimanusepõletikku ehk epididümiiti ning vastupidi, mistõttu neid on õigem käsitleda koos ühe haigusena – munandi- ja ...
Sapikivitõbi
Sapikivitõbi on haigus, millele on iseloomulik kivide moodustumine sapipõies või -juhades. Sapikivide teke on tingitud kolesterooli ja sapphapete ainevahetuse häirest. Sagedamini täheldatakse sapikive ...
Bronhiit
Viited: taimsed rögalahtistidBronhiit ehk bronhide (kopsutorude) põletik võib olla äge ja krooniline. Ägeda bronhiidi põhjuseks on infektsioon või limaskesta kahjustavate ainete sissehingamine, tekitajateks ...
Mürktaimed
Mürktaimed. Need on taimed, milles sisalduvad mürgised toimeained (peamiselt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid ja mõruained) avaldavad organismile mõju väikestes või isegi üliväikestes kogustes ...
Kõrvalestahaigused
Kõrvalestahaigused. Kõrvalesta verevalum tekib, kui trauma tagajärjel koguneb veri kõhre ja kõhreümbrise vahele. Sageli ilmub maadlejatel pehme padjand kõrvalesta ülemisse ossa. Sel juhul veri aspireeritakse ...
Kõrvavalu
Kõrvavalu tekib välis- ja keskkõrvapõletike, kasvajate ja vigastuste korral. Küllalt sageli ei ole kõrvavalu üldse seotud kõrva haigestumisega, vaid kiirgub kõrva lähedal asetsevatest haigestunud elunditest. ...
Odraiva
Odraiva on ripsmekarvakoti või ripsme juures asuva rasunäärme äge mädane põletik. Haigus algab lauserva naha punetuse, turse ja valulikkusega, mis võib haarata kogu lau ning põhjustada suuri vaevusi. ...
Rotaviirusinfektsioon
Rotaviirusinfektsioon. Selle tekitajaks on peensoole algusosa limaskesta rakkudes paljunev rotaviirus. Viirust on leitud ka loomadelt (ahvid, vasikad, põrsad). Nakkusallikaks on haige inimene. Haigus ...
Soolesopististõbi
Soolesopististõbi. Soolesopististõve ehk divertiikultõve ehk divertikuloosi põdejal tekivad sooleseinas sopistised (divertiikulid), mis võivad olla läbimõõduga 3 mm kuni 3 cm. Soole limaskest sopistub ...
Südamepaunapõletik
Südamepaunapõletik ehk perikardiit on südant katva serooskesta põletikuline seisund, mida põhjustab enamasti viirus- või bakteriaalne infektsioon (nt tuberkuloos, veremürgistus), samuti reuma. Südamepaunapõletik ...
Südamesisekestapõletik
Südamesisekestapõletik ehk endokardiit on südamesisekesta (eriti südameklappe) haarav põletik, mis võib põhjustada klapirikkeid. Haigust täheldatakse meestel sagedamini kui naistel. Südamesisekestapõletikku ...
Crohni tõbi
Crohni tõbi on krooniline ägenemistega kulgev põletikuline soolehaigus. Haiguse põhjused ja tekkemehhanismid on teadmata. Enamasti haigestuvad 15–35-aastased, nii mehed kui naised. Sooleseina haaravad ...
Eesnahakitsenemus
Eesnahakitsenemus ehk fimoos on seisund, mille puhul eesnaha ava on kitsenenud sedavõrd, et eesnaha vaba tagasilükkamine üle peenisepea on takistatud. Esimestel eluaastatel on fimoos loomulik seisund. ...
Kopsufibroos
Kopsufibroos. Kopsufibroosi ehk pneumofibroosi puhul on kopsukoes tekkinud sidekude, mille tõttu on häiritud normaalne gaasivahetus. Sidekude võib tekkida suuremate kolletena või väätidena. Fibroos võib ...