- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 906)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 536)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 207)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 406)
- Psühhiaatria (8 588)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “haigus” leiti 4 493 vastet
Kolienteriit
Kolienteriit kuulub mao- ja soolenakkushaiguste hulka. Tekitajaks on Escherichia coli, inimese kõige enam uuritud soolebakter, mis mõnikord võib põhjustada kuseteede- ja soolepõletikke. Nakkusallikaks ...
Krüptosporidioos
Krüptosporidioos on harva esinev, kõhulahtisusega kulgev soolepõletik. Selle tekitajaks on algloom krüptosporiid (Cryptosporidium), mille nakkav vorm on ootsüst (munastsüst), mis talub hästi desinfitseerimist ...
Kääbuspaelusstõbi
Kääbuspaelusstõbi ehk hümenolepiaas on kääbuspaelussi põhjustatud haigus. Haiget vaevab kõhukorratus ja väsimustunne. Kääbuspaeluss on 1–5 cm pikk ja 1 mm lai. Ta keha koosneb päisest ja lülidest. Kääbuspaeluss ...
Lihasepõletik
Lihasepõletik ehk müosiit on lihaskiudude põletikuline kahjustus. Polümüosiiti ehk mitmelihasepõletikku ja dermatomüosiiti ehk naha-lihasepõletikku esineb sagedamini 5.–15. ja 50.–60. eluaasta vahel ning ...
Munandikeerdumus
Munandikeerdumus ehk testisetorsioon on haigus, mille käigus seemneväät keerdub ümber oma telje, põhjustades verevarustuse äkilise häire munandis ja seda ümbritsevates kudedes. Munandikeerdumuse risk ...
Müeloom
Müeloom on pahaloomuline plasmarakuline vereloomekoe kasvaja. Plasmarakud asuvad luuüdis ja nad on organismi immuunsüsteemi osaks, produtseerides vajalikke antikehi. Ebanormaalsete kasvajaliste plasmarakkude ...
Nefroos
Nefroos ehk nefrootiline sündroom on kaugele arenenud neerukahjustuse staadium, mil neerupäsmake on kaotanud kontrolli uriini filtreeruvate ainete, peamiselt valkude üle. Nefroosi korral kaasneb tavaliselt ...
Peetunud rasedus
Peetunud rasedus. Sel puhul on emakasisese raseduse normaalne areng peatunud enne 22. rasedusnädalat. Emakas ei suurene, loode ei kasva, loote südamelööke ei ole kuulda, sest loode on hukkunud, kuid iseeneslik ...
Polütsüteemia
Polütsüteemia ehk liigpunalibleveresus on krooniline vereloome tüvirakkude kasvajaline haigus. Iseloomulik on eelkõige punavererakkude, aga ka valgevererakkude ja vereliistakute rohkenemine perifeerses ...
Spasmofiilia
Spasmofiilia on väikelastel esinev kalduvus lihasekrampidele, mis seostub eriti rahhiidiga. Haigus tekib rahhiiti põdevatel lastel varakevaditi: tugevama päikesevalguse toimel suureneb lapse organismis ...
Sugutiluki-eesnahapõletik
Sugutiluki-eesnahapõletik ehk balanopostiit on mehe välissuguelundite põletik, mis haarab eesnaha ja peenisepea. Sugutiluki-eesnahapõletik võib olla tingitud hügieeninõete rikkumisest – nii vähesest kui ...
Südamelihasepõletik
Südamelihasepõletik ehk müokardiit on südamelihase kahjustus, mida põhjustavad peamiselt viirused ja mikroobid, harvem keemilised ühendid vm tegurid (nt süsteemsed sidekoehaigused, mis haaravad ka südamelihast). ...
Troopilised viirushaigused
Troopilised viirushaigused. Sellesse haiguste rühma kuuluvad sääskede poolt levitatavad viirusnakkused, millesse põhjamaade inimene võib haigestuda, reisides nakkusohtlikes piirkondades.
Kollapalavik ...
Viirushaigus
Viirushaigus ehk viroos on inimese, loomade või taimede haigus, mida põhjustab mingi viirus. Inimestel on viirushaigused kõige sagedasemad haigused, neisse haigestutakse palju kordi enam kui bakterhaigustesse. ...
Vinanohu
Viited: soolalahusVinanohu ehk oseen on haigus, mille puhul ninaõõne limaskest kõhetub ehk atrofeerub, normaalne respiratoorne silinderepiteel asendub lameepiteeliga, häirub limaskesta puhastumine ja ...
Laiusstõbi
Laiusstõbi ehk difüllobotrioos on paelusside klassi kuuluva soolenugilise laiussi tekitatud haigus. Laiusstõbe iseloomustavad kõhukorratus ja allergilised nähud ning aneemia. Haigus võib kulgeda ka sümptomiteta. ...
Mumps
Mumps on äge viiruslik nakkushaigus, mis põhjustab valuliku turse peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele. Haigus levib piisknakkuse teel ...
Otoskleroos
Otoskleroos ehk kõrvakõvastus on teadmata põhjustel tekkiv, aeglaselt süvenev sisekõrvahaigus, mille tagajärjel kuulmine nõrgeneb. Esineb umbes 3–4 %-l elanikkonnast, peamiselt naistel vanuses 20–30 aastat. ...
Q-palavik
Q-palavik on kogu maailmas levinud pisiku Coxiella burneti põhjustatud haigus. Tekitajat levitavad lambad, kitsed ning veised. Pisik eritub nakatunud loomade piima, uriini ja väljaheitega, väga palju ...
Värin
Värin ehk treemor on tahtele allumatu, suhteliselt rütmiline väikeseamplituudiline lihaste liikumine, mis põhjustab kehaosa võnkumise. Värin on küllaltki sage sümptom, see võib ilmneda kätes, peas, näos, ...