- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 903)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 535)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “milliseid verevedeldajaid kasutada mis ei tekitaks veritsust just tuppest.” leiti 39 612 vastet
Mullheidik
Mullheidik ehk mullmool on raseduse esimesel poolel tekkiv häire, kus loode ja lootekestad puuduvad ning trofoblastid vohavad kasvajaliselt. Trofoblastid on rakud, mis asuvad embrüo välispinnal ning millest ...
Murdeiga
Murdeiga ehk puberteet on ajajärk inimese elus, mille jooksul lapsest kujuneb täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.–16. eluaastani, poistel 12.–18. eluaastani. Toimuvad muutused on tingitud ...
Neelamishäire
Neelamishäire ehk düsfaagia võib esineda iseseisva häirena, mis tähendab, et toidu liikumine neelust makku on häiritud, või koos valuliku neelamise ehk odünofaagiaga. Tihti on valuliku neelamise põhjuseks ...
Neerupealiste intsidentaloomid
Neerupealiste intsidentaloomid on kasvajad, mis avastatakse neerupealistes juhuslikult mingil muul näidustusel tehtud uuringu käigus. Kõhupiirkonna röntgenuuringul leitakse kuni 5%-l uuritutest neerupealises ...
Neerupuudulikkus
Neerupuudulikkus on neerude funktsioonivõime langus, mille korral nad pole enam võimelised eritama uriinisse mürgiseid jääkaineid ja üleliigset vedelikku. Mürgised ained kuhjuvad organismis ning inimene ...
Neuropaatia
Neuropaatia on üldtermin, tähistamaks perifeerse närvi erinevatel põhjustel tekkinud kahjustust. Neuropaatia võib avalduda mitmeti. Neuroloog diagnoosib kahjustuse kliinilise leiu, närvide ja lihaste ...
Oopium
Oopium on unimaguna (Papaver somniferum) tardunud (kuivanud) piimmahl, mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopiumis sisaldub kuni 40 narkootilist või mittenarkootilist alkaloidi. ...
Organismi talitluste regulatsioon
Organismi talitluste regulatsioon. Homöostaasi (tasakaaluseisundi) saavutamiseks, organismi kui terviku funktsioneerimiseks ning kohanemiseks muutuva väliskeskkonnaga peavad organismis toimuvad arvukad ...
Ornitoos
Ornitoos ehk papagoitõbi on lindude haigus, mis on ka inimesele nakkav. Ornitoos tõvestab peale papagoide, kellel haigust täheldati esimesena, ka kodulinde – parte, kalkuneid, kanu. Samuti on haigus laialt ...
Piimasuhkrutalumatus
Piimasuhkrutalumatus ehk selektiivne hüpolaktaasia ehk laktoositalumatus kujuneb siis, kui on vähenenud piimasuhkrut (laktoosi) lagundava peensoole ensüümi laktaasi aktiivsus. Selle tõttu jääb laktoos ...
Pisikukandlus
Pisikukandlus ehk mikroobikandlus ehk bakterikandlus tähendab seda, et nakkushaiguse tekitaja on organismis olemas, eritudes ka väliskeskkonda, kuid inimesel, pisikukandjal, haigusnähte ei esine. Selline ...
Pleuraempüeem
Pleuraempüeem ehk mädakogum kopsukelmeõõnes tekib raske kopsukelmepõletiku ning kopsumädapõletiku korral, kui organismi vastupanu põletikutekitajatele on oluliselt langenud. Haigust põhjustavad mäda tekitavad ...
Psüühikahäire
Psüühikahäire mõiste võeti eesti keeles kasutusele alles eelmise sajandi lõpul varem kasutatud mõistete “vaimuhaigus” ja “hingehaigus” asemel. Viimase 200 aasta vältel on paljud psühhiaatria ajaloo uurijad ...
Putukapiste
Putukapiste. Maailmas on üle 900 000 liigi lülijalgseid putukaid. Inimesele ohtlikumad on kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) ning ämblikud (k.a skorpionid). Putukate poolt eritatav mürk on ...
Puusaliigesekulumus
Puusaliigesekulumus ehk koksartroos tähendab kõhrepindade kulumist puusaliigese liigesepindadel, mis avaldub kesk- ja vanemas eas. Eristatakse primaarset ehk idiopaatilist (iseeneslik, ilma teadaoleva ...
Põlvevalu
Põlvevalu. Põlv on liiges, mis saab kõige sagedamini vigastada. Vigastused võivad juhtuda nii tööl kui ka vaba aega veetes, näiteks sportides. Valu lähtub kas põlveliigesest või liigest ümbritsevast pehmest ...
Pärakuveenikomud
Pärakuveenikomud ehk hemorroidid on pärakuveenide laiendid, mis on kas seesmised, st paiknevad pärasoole limaskestal, või välised, paiknedes pärakut ümbritseval nahal. Hemorroidid esinevad üksikute sõlmedena ...
Rasedus
Rasedus. Viljastumise käigus tekib viljastatud munarakk ehk sügoot, mis läbib erinevaid arenguetappe ja millest areneb laps. Viljastatud munaraku ja loote arenemist ning kasvu naise kehas nimetatakse ...
Rauavaegusaneemia
Rauavaegusaneemia tekib organismi rauadepoo tühjenemise tagajärjel, see omakorda põhjustab erütrotsüütide (punaliblede) arvu langust ja hemoglobiini (hapnikku siduva proteiini) vähesust. Kõikidest aneemiatest ...
Ravimimürgistus
Ravimimürgistus on seisund, mis nõuab viivitamatut ravimi manustamise katkestamist ja vastumeetmete rakendamist. Ravimimürgistusi võivad põhjustada kõik ravimid, sõltumata oma terapeutilisest ulatusest ...