- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 628)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 582)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Nõrkus jalgades” leiti 1 435 vastet
Rauasalvestustõbi
Rauasalvestustõbi ehk hemokromatoos on krooniline progresseeruv ainevahetushaigus. Primaarne (pärilik) hemokromatoos on hemokromatoosigeeni (HFE-geeni) mutatsiooniga (ehitusliku muutusega) seotud liiga ...
Stenokardia
Stenokardia ehk rinnaangiin on ängistav valu rinnaku taga, mis võib kiirguda selga, kaela, vasakusse, harva paremasse õlga ja kätte ning ülakõhtu. Mõnedel haigetel ei esine teravat valu, vaid ebameeldiv ...
Südamepaunapõletik
Südamepaunapõletik ehk perikardiit on südant katva serooskesta põletikuline seisund, mida põhjustab enamasti viirus- või bakteriaalne infektsioon (nt tuberkuloos, veremürgistus), samuti reuma. Südamepaunapõletik ...
Südamesisekestapõletik
Südamesisekestapõletik ehk endokardiit on südamesisekesta (eriti südameklappe) haarav põletik, mis võib põhjustada klapirikkeid. Haigust täheldatakse meestel sagedamini kui naistel. Südamesisekestapõletikku ...
Haigus
Haigus on organismi elutegevuse häire, mida põhjustavad ebasoodsate välistegurite või organismi sisemiste, ka geneetiliselt mõjutatud nihete poolt esilekutsutud kohastumis- ja kaitsereaktsioonid. Näiteks ...
Hingamisteede haigused
Viited: kurguaerosoolidHingamisteede haigused. Hingamisteed jaotatakse ülemisteks (nina, ninakõrvalurked, ninaneel, kõri, hingetoru) ja alumisteks (bronhid, bronhioolid). Ülemiste hingamisteede põletikud ...
Iatrogeenia
Iatrogeenia tähendab arstimisest ja ravist johtuvate haigusnähtude tekitamist. Väga sageli on see paratamatult seotud ravimite kõrvaltoimega. Nii näiteks põhjustavad paljud vähktõveravimid iiveldust, ...
Äge maolimaskestapõletik
Äge maolimaskestapõletik. Ägedat maolimaskestapõletikku ehk ägedat gastriiti võivad põhjustada infektsioonid (nt nakatumine Helicobacter pylori’ga, toksilised või söövitavad ained (alkohol, tugevad happed, ...
Näonärvihalvatus
Näonärvihalvatus. Näonärv tagab miimiliste lihaste töö, juhtides otsmikulihaseid, silmaümbruse, põse- ja suuümbruse lihaseid. Lisaks juhib näonärv keele eesosalt maitsmisaistinguid, kontrollib pisaranäärmete ...
Sapipõiepõletik
Sapipõiepõletik ehk koletsüstiit on sapipõieseina põletik, mis enamasti tekib sapipõiejuha ummistumisel sapikiviga. Lisanduda võib infektsioon. Tüsistusena võib sapipõis mulgustuda, tekitades kõhukelmepõletiku. ...
Spina bifida
Spina bifida (ld) ehk lülilõhestus on enamasti kliiniliselt mitteavalduv selgroo kaasasündinud arenguhäire, mille korral 5. nimmelüli ning 1. ristluulüli kaared ei ole tagant kokku kasvanud. Tavaliselt ...
Koolera
Koolera on ainult inimesel esinev ohtlik ja kiiresti leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik peensoole kahjustus, organismi üldmürgistus ja veetustumine. Tekitajaks on veekogudes kaua eluvõimelisena ...
Aldosteronism
Aldosteronism on aldosterooni liignõristusest põhjustatud sündroom, millele on iseloomulik lihasenõrkus, kõrgenenud vererõhk, madal kaaliumitase veres, rohke joomine ja sage urineerimine. Aldosterooni ...
Emboolia
Emboolia ehk siirdtopistus on ühe või mitme veresoone topistumine verevooluga edasikanduva ühe või mitme topise ehk emboliga. Topiseks võivad osutuda näiteks verehüüve (trombemboolia), bakterikogumid, ...
Tasakaaluhäired
Tasakaaluhäired. Inimese tasakaal tagatakse automaatsete liigutuste abil, mis säilitavad keha raskuskeskme. Näiteks viiakse ettekummardumisel vaagnavöö automaatselt taha, parema käe tõstmisel langeb senisest ...
Aneemia
Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus, arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse ...
Eesnäärmesuurenemus
Eesnäärmesuurenemus ehk prostata healoomuline hüperplaasia algab 45.–50. eluaastast ja see puudutab suuremat osa mehi. 50 aasta vanuses esineb seda 25%-l ja 90 aasta vanuses juba 80%-l meestest. Eesnäärmesuurenemust ...
Keeritsusstõbi
Keeritsusstõbi ehk trihhinelloos on keeritsusside tekitatud haigus. Keeritsussid ehk trihhinellad parasiteerivad inimese, aga ka sigade, näriliste ja lihasööjate loomade organismis. Trihhinellad on lahksugulised ...
Kopsukelmepõletik
Kopsukelmepõletik ehk pleuriit esineb harva iseseisva haigusena, sagedamini kaasneb teiste haigustega. Põhjuseks on haigustekitajate sattumine kopsukelmele kopsudest, läbi vahelihase või vere ja lümfi ...
Kuumarabandus
Kuumarabandus on organismi termoregulatsiooni mehhanismide puudulik või ebaadekvaatne reaktsioon ülekuumenemisele, mille tagajärjel kehatemperatuur tõuseb eluohtlikult kõrgeks – üle 42 °C. Põhiline termoregulatsiooni ...