2,6 aastase magama jäämine 03.01.17 / Lastehaigused

Külastaja küsib:

Tere.
Mure on 2,6 aastase lapse magama jäämisega. Nimelt on õhtused tegevused enne magama minemist kinnistunud juba mitu kuud (st. õhtune söömine, hammaste pesu, tuduriiete selga panemine ja raamatu vaatamine/lugemine). Pigem isegi selliselt, et laps ise tahab, vahel lausa jookseb oma tuppa, et voodisse saaks. Sinnani, kus tuli põleb ja raamatut vaatab on kõik korras, kuniks tule ära kustutan ja ütlen, et nüüd on tudu aeg, hakkab "trall" pihta: "ei taha magada", "mul pole und" jne.
Olen püüdnud silitada, kussutada, laulda, lugeda, rahulikult silitanud ja rääkinud, et nüüd on tudu aeg ja unemati kohe tuleb jne - kuid ei midagi. Magama jääb siis, kui ta sisuliselt on kukub voodisse. Kogu silitamise, kussutamise, laulmise ajal on ta pidevalt selline, et kohe-kohe jään magama (silmad juba vajuvad kinni), aga siiski miski ajab ikka üles ja nii korduvalt-korduvalt õhtu jooksul. Tundub, et ta on ise selle üle ka väga õnnetu (mureliku näoga ja kurb).
Voodisse läheme iga päev kell 21, +/- 10 minutit. Magama jääb reaalselt ca kella 22:30-23:00. See tähendab minu jaoks kuni kahe tunnist pingutust, et kogu selle protsessi ajal olla rahulik, mõistev ja toetav, kuigi on tegelikult ammu siiber sellest nunnutamisest.
Tema vanem vend (4,6a) jääb ilusti peale raamatu lugemist ja tule kustutamist magama. Peres on nüüdseks ka 2 nädalane tita, kellega läbisaamine on väga ok, samuti ka vanema vennaga. Hoolitsevad ja paitavad koos vanema vennaga väikest õde 
Mure/probleem magama jäämisega on olnud ka varasemalt, kuid viimased ca 2,5 kuud on olnud eriti raske.
Tegelikult on ta väga väsinud (loe: pikk päev lasteaias ja vahel käime õhtul ujumas, ka ca 1,5h). Tingituna õhtusest hilisest magama jäämisest on mõjutusi ka järgmisel päeval: paha tuju ("issi on paha") jne (õnneks mitte tihti). Muidu on päeval väga tubli ja armas poiss, mängib ilusti, kuulab sõna, sööb jne. Lasteaias päeval magab ilusti (jääb ise magama), samuti ka vanaema juures (lihtsalt vaatab oma raamatut ja jääb ise magama).
Mida peaks tegema, proovima? Väikse poisi õhtused kisamised oma voodis (magavad vennaga naris) segab ka vanema venna unekvaliteeti, rääkimata enda ja naise unest ja juba süvenevast murest.

Arst vastas:

dr Tiia Voor

Pediaater

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik

Tere!

Uinumisraskused võivad tekkida 2-3aastastel laste, kuna sel ajal toimuvad suured arengulised muutused ja laps hakkab üha enam tunnetama oma "mina" ning üheks enda kehtestamise vormiks on une vastu võitlemine.
Ühtegi väga head ja kindlat meetodi selle probleemi lahendamiseks ei ole. parim parandaja on aeg, täpselt nii nagu psühholoogki ütles. Une eelsed rutiinsed tegevused on väga head, sest need valmistavad last uneajaks ette. Ka ei soovitata paar tundi enne voodisse minemist vaadata erutavaid saateid või tugevat aktiivset füüsilist tegevust. Kui laps on juba voodis, siis astuda edasisi samme pisihaaval. Näiteks pärast unejutu lugemist võiks teha esialgu toa hämaraks, mitte päris pimedaks, rääkida lapsega veel 10-20 minutit ja siis ütelda, et vanem läheb 5 minutiks ära, aga tuleb tema juurde tagasi. Paluda lapsel olla 5 minutit tasakesi ning tõepoolest mõne minuti pärast lähetegi lapse juurde tagasi. Seda tegevust tuleb järjekindlalt korrata, samas pikendades tagasiminemise intervalli. Magamistoa ukse võib jätta praokile, kui laps seda nõuab. Karistamine, ärritumine või premeerimine uinumisraskuse korral ei aita. Laps püüab saada nutuga tähelepanu, aga vanem peab jääma rahulikuks kuid kindlaks. Vahel ei saa laps magama jääda, sest kardab eraldatust, ka sel juhul aitab magamistuppa tagasi minemise rituaal, sest laps saab aru, et teda ei jäta üksi. Magamistuba võiks olla pigem jahedapoolne, vaikne ja hämar või pime.

Edu soovides,
Tiia Voor

Kas see arutelu oli kasulik?