Antidepressandid Autor: Lembit Allikmets
Antidepressandid on psühhotroopse (vaimset tervist mõjutava) toimega ravimid, mis on võimelised kõrvaldama haiguslikku meeleolu langust jt depressiooninähte, nagu masendus, kurvameelsus, alaväärsustunne. Enamikul antidepressantidest puudub psühhostimuleeriv (kesknärvisüsteemi ergutav) või eufooriat põhjustav toime. Üldjuhul ei tekita antidepressantide kasutamine ravimisõltuvust. Esimesed antidepressandid iproniasiid ja imipramiin tulid kasutusele 1950. aastatel. Et depressiooni korral esineb samaaegselt pidurdussümptomitega (meeleolu langus, huvideringi ahenemine, motoorne pidurdus, ümbritsevaga kontakti vähenemine) ärevust, pingetunnet, hirmu ja enesetapumõtteid, siis psühhostimulaatorid (kofeiin jt) depressiooni ravimiseks ei sobi. Nad ei kõrvalda depressiooni, vaid pigem süvendavad selle nähte. Uusimatel antidepressantidel on lisaks antidepressiivsele toimele ka rahustav, ärevust ja hirmu vähendav toime. Kui esimesed antidepressandid olid pikatoimelised ja suhteliselt paljude kõrvaltoimetega, siis uue põlvkonna antidepressantidel on vähem kõrvaltoimeid, neid talutakse paremini ja nende antidepressiivne efekt saabub küllalt kiiresti (isegi ühe nädala jooksul), võrreldes varasemate ühenditega (2–4 nädalat).
Ravi antidepressantidega kestab mitmeid kuid, isegi aasta ja enam. Medikamendi toime ilmneb mõne nädala kestel ja ravida tuleb seni, kuni haigushoog on möödunud. Korduvate depressioonide all kannatajate puhul rakendatakse ka profülaktilist säilitusravi, mis hoiab ära hoogude kordumise. Ravi lõpetamisel on oluline vähendada antidepressandiannuseid vähehaaval paari nädala jooksul, et ei tekiks nn ärajäämanähte. Lisaks depressioonile on antidepressantidel palju muid kasutusnäidustusi, nagu paanikahäire, mitmesugused kroonilised hirmu- ja ärevusseisundid, sõltuvusseisundid, krooniline valu, migreen, hüperseksuaalsus jt. Kõik antidepressandid on retseptiravimid ning ravi toimub arsti järelevalve all.
Nõuanded sel teemal
Valu jalas
Tere!
Peaaegu nädala on paremas jalas piinanud valu. Enne valu tekkimist oli jalas aegajalt tunda pakitsust ja jalg oleks olnud nagu "paks", tuim.
Nädala eest kõndimise ajal lõi jalga ...

Vastas dr Ain Pajos
Närvivalu jalas on enamasti seoses muutustega nimmelülidevahelistes diskides. Kui ei ole püsivat tuimust labajalas ja sääres, ei esine ka labajala nõrkust on paranemine tihti iseeneslik kui vältida asendeid ...
Loe edasiÄrevushäired ja insult
Tere,
Sain teilt eelmine kord abi ärevushäirete, närvipõletiku ja Ekg küsimusega. Kuna 3x oli Ekg korras, siis vanusest lähtuvalt ei tohiks südames ohtu olla ja asi on psühholoogiline.

Vastas dr Ain Pajos
Insult võib tekkida igas eas ja ka ilma eelhoiatuseta, nii et sajaprotsendilist garantiid ei ole.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tasakaaluhäired
Tere
Aasta tagasi, üsna palavates tingimustes (väljaspool Eestit ikka), tekkisid algul väikesed tasakaaluhäired, mis päädisid "peadpidi põõsas". Viibisin nädala meditsiiniasutuses (kaasnes ...

Vastas dr Ain Pajos
Kui seisund püsib, tuleks konsulteerida ka kõrvaarstiga.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Komistamine, asjad ei püsi käes, pearinglus
Tere!
Olen hakanud komistades kukkuma. Nagu üks jalg jääks teise taha kuidagi, keerab jalalaba ette. Astudes ei tule nagu teine jalg järgi, lööb krampi või kinni. Põlved on kanged, ei saa kükki ega ...
Valu kaelas
Laupäeval lõin pea ära ukse alt sisse minnes selliselt, et tõstsin pead liiga vara ülesse (täpselt ukseava all) ja kaelast käis läbi väga tugev valu ja raksatus. Esimesel kahel päeval oli kaela liigutades ...

Vastas dr Ain Pajos
Tuleks minna EMOsse et teha kaelauuring.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Närvipõletik
Tere hommikust. Eelmine esmaspäev algasid mul ärevushäired/paanikahood. Süda peksis sees, keha läks kuumaks, värin jne. Kuna see kestis vahelduva eduga terve päev, pöördusin perearstile. Peale vestlust ...

Vastas dr Ain Pajos
Kui EKG oli korras, siis vanust arvestades südame poolt ohtu ei ole. Võtke ühendust perearstiga ja paluge retsepti rahustile, et korduvaid paanikahoogusid katkestada (ka xanax kõlbab). Pikema ravi määrab ...
Loe edasiÄge seljavalu, kiirgub jalga
8 päev olen voodis. Valyd meeletud mis kiirguvad tervesse jalga. Varbad tuimad ja vasaku jala sääre, varvaste värv muutunud. Jalale toetada ei saa, potil käia väga valus, istuda ei saa, magada ainult paremal ...

Vastas dr Ain Pajos
Kui peale vasaku labajala osalise tuimuse esineb ka labajala osaline nõrkus ( kandadel mõne sammu tegemisel vasak labajalg ei püsi üleval või kikivarvukil sammu tegemisel vasak labajalg ei suuda keharaskust ...
Loe edasiPeavalud
Mida saaksin teha,et vabaneda piinavatest peavaludest

Vastas dr Ain Pajos
Soovitusi saab anda vaid peale visiiti neuroloogi juurde ja põhjuse selgitamist. Kui peavalu on seoses nt. hiljutise peatraumaga, või kaasub ka palavik ja iiveldus soosvitan kohe minna mõne suurhaigla ...
Loe edasiSelg
Saatediagnoos:Diski prolaps? Spomdülodistsiit? Spondüliit? Radioloogiatehnikumärkus: Uuring teostatud natiivis, eGFR määramata, tellimuses kontrastaine pole lubatud. MRT lülisamba nimmeosast natiivis T1, ...

Vastas dr Ain Pajos
Kirjeldatud on 4 nimmelüli väikest nihet ette ja 4-5 nimmelülidevahelise diski degeneratsiooni ilma suurema nihketa. Diskipõletikunähud puuduvad. Toodud leid võib esineda ilma oluliste vaevusteta aga ...
Loe edasiPigistustunne selgroo ja abaluu vahel, kiirgab ka küljele
Tere,
kuidas kommenteerite järgmist:
MRT-uuring lülisamba rinnaosast natiivis: Rinnalülid on normaalse kõrgusega, kontuurid ja struktuur on iseärasusteta, lülikehade nihkeid ...

Vastas dr Ain Pajos
Kirjeldatud on degeneratiivseid muutusi selgroo 7/8 ja 8/9 rinnalülidevahelistes kõhrketastes milledest tulenev närvijuurte ärritus võib põhjustada valusid selgroo rinnaosas ka kiirgumisega roietevahelise ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi