XYZAL

Levotsetirisiini suukaudne lahus on näidustatud allergilise riniidi (k.a püsiv allergiline riniit) ja
urtikaaria sümptomaatiliseks raviks täiskasvanutel ning 2-aastastel ja vanematel lastel.

Täiskasvanud ja 12-aastased ning vanemad noorukid:
Soovitatav ööpäevane annus on 5 mg (10 ml lahust).

Eakad
Mõõduka kuni raske neerukahjustusega eakatel patsientidel soovitatakse annust korrigeerida (vt
allpool Neerukahjustusega patsiendid).

Neerukahjustusega patsiendid
Manustamisintervall tuleb määrata individuaalselt, vastavalt neerufunktsioonile. Annuse kohandamisel
lähtuda alljärgnevast tabelist. Selle annustamistabeli kasutamiseks on vaja teada patsiendi kreatiniini
kliirensi väärtust (CL = ml/min). Kreatiniini kliirensi (ml/min) saab arvutada seerumi
cr
kreatiniinisisalduse (mg/dl) alusel järgnevat valemit kasutades:

[140 - vanus(aastad )]*kehakaal(kg)
CL =
(*
puhul

naiste

0,85
)
cr
72*
kreatiniin

seerumi
(
isisaldus mg dl )

Annuse kohandamine neerufunktsiooni häiretega patsientidel:

Grupp
Kreatiniini kliirens (ml/min)
Annus ja manustamissagedus
Normaalne
>80
5 mg 1 kord ööpäevas
Kerge
50...79
5 mg 1 kord ööpäevas
Keskmine
30...49
5 mg iga 2 päeva järel
Raske
<30
5 mg iga 3 päeva järel
Lõppstaadiumis neeruhaigus - <10
Vastunäidustatud
dialüüsitavad patsiendid

Neerukahjustusega lastel tuleb annust kohandada individuaalsest vajadusest lähtuvalt, arvestades
patsiendi kreatiniini kliirensit ja kehakaalu. Neerukahjustusega laste kohta konkreetsed andmed
puuduvad.

Maksakahjustusega patsiendid
Ainult maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Annust soovitatakse
kohandada patsientidel, kellel esineb nii maksa- kui neerukahjustus (vt ülalt Neerukahjustusega
patsiendid).

Lapsed
Lapsed vanuses 6...12 aastat:
Soovitatav ööpäevane annus on 5 mg (10 ml lahust).

Lapsed vanuses 2…6 aastat:
Soovitatav ööpäevane annus on 2,5 mg, mida manustatakse jagatuna 2 manustamiskorraks, kumbki
1,25 mg (2,5 ml lahust kaks korda ööpäevas).

Kuigi teatud kliiniline teave on saadaval laste kohta vanuses 6 kuud kuni 12 aastat (vt lõigud 4.8, 5.1
ja 5.2) ei ole see küllaldane, et toetada levotsetirisiini manustamist imikutele ja alla 2-aastastele
väikelastele (vt ka lõik 4.4).

Pakendis on annustamiseks suusüstal. Suusüstlaga mõõdetakse vajalik kogus suukaudset lahust ning
valatakse lusikasse või klaasitäis vette. Lahus tuleb sisse võtta suukaudselt vahetult pärast
lahjendamist ja seda võib võtta koos toiduga või ilma.

Ravi kestus:
Intermiteeruva allergilise riniidi korral (sümptomid esinevad <4 päeval nädalas või kestvusega vähem
kui 4 nädalat aasta jooksul) sõltub ravi kestus haiguse kulust ja anamneesist; ravi lõpetatakse
sümptomite kadumisel ja raviga taasalustatakse sümptomite uuesti ilmumisel. Püsiva allergilise riniidi
korral (sümptomid >4 päeval nädalas ja kestvusega enam kui 4 nädalat aasta jooksul) on soovitatav
pidev ravi kuni allergeeniga kokkupuute lõpuni. Levotsetirisiini kasutamise kliiniline kogemus piirdub
hetkel 6-kuulise raviperioodiga. Kroonilise urtikaaria ja kroonilise allergilise riniidi ravis on tsetirisiini
(ratsemaadi) puhul olemas kuni 1-aastane kliiniline kogemus.

Ülitundlikkus toimeaine, teiste piperasiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes.

Raske neerukahjustusega patsiendid, kelle kreatiniini kliirens on alla 10 ml/min.

Ettevaatus on vajalik ravimi ja alkoholi kooskasutamisel (vt lõik 4.5).

Xyzal suukaudne lahus sisaldab metüülparahüdroksübensoaati ja propüülparahüdroksübensoaati, mis
võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (võib olla ka hilisema avaldumisega).

Xyzal suukaudne lahus sisaldab vedelat maltitooli: patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik
fruktoositalumatus, ei tohi seda ravimit kasutada.

Tuleb olla ettevaatlik patsientide puhul, kellel on soodumus kusepeetusele (näiteks lülisamba
kahjustus, prostata hüperplaasia), kuna levotsetirisiin võib suurendada kusepeetuse ohtu.

Lapsed
Kuigi teatud kliiniline teave on saadaval laste kohta vanuses 6 kuud kuni 12 aastat (vt lõigud 4.8, 5.1
ja 5.2) ei ole see küllaldane, et toetada levotsetirisiini manustamist imikutele ja alla 2-aastastele
väikelastele.

Levotsetirisiiniga ei ole koostoimeuuringuid läbi viidud (sh uuringuid CYP3A4 indutseerijatega);
uuringud ratsemaatühendi tsetirisiiniga näitasid, et kliiniliselt olulisi koostoimeid (antipüriini,
asitromütsiini, tsimetidiini, diasepaami, erütromütsiini, glipisiidi, ketokonasooli ja pseudoefedriinga)
ei esine. Korduva manustamise uuringus teofülliiniga (400 mg 1 kord ööpäevas) täheldati tsetirisiini
kliirensi vähest langust (16%), samal ajal kui teofülliini omadused ei muutunud tsetirisiiniga
koosmanustamisel.
Korduva manustamise uuringus ritonaviiriga (600 mg 2 korda ööpäevas) ja tsetirisiiniga (10 mg
ööpäevas) suurenes tsetirisiini ekspositsioon ligikaudu 40%, samal ajal kui ritonaviiri oma oli pisut
muutunud (-11%) seoses tsetirisiini koosmanustamisega.

Toiduga koosmanustamisel ei vähene levotsetirisiini imendumise ulatus, väheneb aga imendumise
kiirus.

Tundlikel patsientidel võib tsetirisiini või levotsetirisiini manustamine koos alkoholi või kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega avaldada mõju kesknärvisüsteemile, kuigi tsetirisiini
ratsemaadi puhul on näidatud, et see ei potentseeri alkoholi toimet.

Rasedus
Levotsetirisiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal (vähem kui
300 raseda andmed). Samas, suur hulk rasedate kohta saadud andmeid (rohkem kui 1000 raseda
andmed) tsetirisiini (levotsetirisiini ratsemaat) kohta näitab, et kasutamisel ei esine väärarenguid ega
kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet
rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).
Levotsetirisiini kasutamist raseduse ajal võib kaaluda kui see on vajalik.

Imetamine
Tsetirisiin (levotsetirisiini ratsemaat) eritub inimese rinnapiima. Seetõttu eritub ka tõenäoliselt
levotsetirisiin rinnapiima kaudu. Levotsetirisiini kõrvaltoimed võivad esineda imetatavatel imikutel.
Seetõttu peab olema ettevaatlik levotsetirisiini määramisel imetavatele naistele.

Fertiilsus
Puuduvad kliinilised andmed levotsetirisiini kohta.

Võrdlevad kliinilised uuringud ei ole tõestanud, et levotsetirisiin soovitatud annuse kasutamisel
kahjustaks vaimset erksust, reaktsioonikiirust või autojuhtimise võimet.
Siiski võib mõnedel patsientidel ravi ajal levotsetirisiiniga esineda unisust, väsimust ja jõuetust.
Seetõttu patsiendid, kes plaanivad autot juhtida, potentsiaalselt ohtlikke tegevusi sooritada või
liikuvate mehhanismidega töötada, peavad arvestama, kuidas nad ravile reageerivad.

Kliinilised uuringud
Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid
12...71-aastaste naiste ja meestega läbi viidud ravimiuuringutes esines vähemalt üks ravimi
kõrvaltoime 15,1% levotsetirisiin 5 mg saanud patsientide grupis, võrreldes 11,3%-ga
platseebogrupis. Nendest kõrvaltoimetest olid 91,6% kerged kuni keskmise raskusega.
Kõrvaltoimete tõttu ravimiuuringutest väljalangemise sagedus oli 1,0% (9/935) levotsetirisiin 5 mg
ja 1,8% (14/771) platseebogrupis.

Levotsetirisiini kliinilistes ravimiuuringutes osales 935 patsienti, kes said ravimit soovitatud annuses
5 mg ööpäevas. 1% või suurema esinemissagedusega (sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10) täheldati
levotsetirisiin 5 mg või platseebo kasutamisel järgmisi kõrvaltoimeid:

Kõrvaltoime eelistermin
Platseebo
Levotsetirisiin 5 mg
(WHOART)
(n = 771)
(n = 935)
Peavalu
25 (3,2%)
24 (2,6%)
Unisus
11 (1,4%)
49 (5,2%)
Suukuivus
12 (1,6%)
24 (2,6%)
Väsimus
9 (1,2%)
23 (2,5%)

Aeg-ajalt (esinemissagedus ≥ 1/1000 kuni < 1/100) täheldati nõrkust või kõhuvalu.
Unisuse, väsimuse ja nõrkuse esinemissagedus kokku oli suurem (8,1%) levotsetirisiin 5 mg kui
platseebo (3,1%) grupis.

Lapsed
Kahes platseebokontrollitud uuringus manustati 159 lapsele, vanuses 6...11 kuud ja 1...6 aastat,
levotsetirisiini annuses vastavalt 1,25 mg ööpäevas kahe nädala jooksul ja 1,25 mg kaks korda
ööpäevas. Teatatud kõrvaltoimete esinemissageduse erinevus oli 1% või rohkem vastavalt
levotsetirisiini või platseebo puhul.

Organsüsteemi klass ja eelistermin
Platseebo (n=83)
Levotsetirisiin (n=159)
Seedetrakti häired


Diarröa
3 (1,9%)
Oksendamine
1 (1,2%)
1 (0,6%)
Kõhukinnisus
2 (1,3%)
Närvisüsteemi häired


Somnolentsus
2 (2,4%)
3 (1,9%)
Psühhiaatrilised häired


Unehäired
2 (1,3%)

Topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus manustati 243 lapsele vanuses 6...12 aastat 5 mg
levotsetirisiini ööpäevas erineva perioodi vältel (alla 1 nädala...13 nädalat). Teatatud kõrvaltoimete
esinemissageduse erinevus oli 1% või rohkem vastavalt levotsetirisiini või platseebo puhul:

Eelistermin
Platseebo (n=240) Levotsetirisiin 5mg (n=243)
Peavalu
5 (2,1%)
2 (0,8%)
Somnolentsus
1 (0,4%)
7 (2,9%)

Pöörake tähelepanu märkusele, et kuigi on avaldatud kliinilisi andmeid (vt lõigud 4.2 ja 4.4)
6 kuu...12-aastaste laste kohta, ei ole andmeid piisavalt, et soovitada selle ravimi manustamist
imikutele ja alla 2-aastastele väikelastele.

Turuletulekujärgne kogemus
Turuletulekujärgsed kõrvaltoimed on märgitud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi.
Esinemissagedus on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt
(≥1/1000 kuni<1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa
hinnata olemasolevate andmete alusel).

• Immuunsüsteemi häired:

Teadmata: ülitundlikkus, k.a anafülaksia
• Ainevahetus- ja toitumishäired:

Teadmata: suurenenud söögiisu
• Psühhiaatrilised häired:

Teadmata: agressiivsus, agiteeritus, hallutsinatsioonid, depressioon, unetus, suitsidaalsed mõtted
• Närvisüsteemi häired:

Teadmata: krambid, paresteesia, pearinglus, minestamine, treemor, düsgeuusia
• Kõrva ja labürindi kahjustused:

Teadmata: vertiigo
• Silma kahjustused:

Teadmata: nägemishäired, hägune nägemine
• Südame häired:

Teadmata: palpitatsioonid, tahhükardia
• Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

Teadmata: düspnoe
• Seedetrakti häired:

Teadmata: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus
• Maksa ja sapiteede häired:

Teadmata: hepatiit
• Neerude ja kuseteede häired:

Teadmata: düsuuria, kusepeetus
• Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Teadmata: angioneurootiline ödeem, kindla ravimi poolt põhjustatud lööve, pruuritus, lööve,
urtikaaria
• Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:

Teadmata: müalgia, artralgia
• Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Teadmata: turse
• Uuringud:

Teadmata: kehakaalu suurenemine, muutused maksafunktsiooni näitavates analüüsides.

Metüülparahüdroksübensoaat ja propüülparahüdroksübensoaat võivad tekitada allergilisi reaktsioone
(võib olla ka hilisema avaldumisega).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Üleannustamise sümptomiteks täiskasvanutel võivad olla unisus ning lastel esmalt ärevus ja
rahutus, millele järgneb unisus.

Üleannustamise ravi
Spetsiifiline antidoot levotsetirisiinile puudub.
Üleannustamise korral on soovitatav rakendada sümptomaatilist või toetavat ravi. Maoloputust võiks
teha vahetult pärast ravimi sissevõtmist. Levotsetirisiin ei ole hemodialüüsitav.

Farmakoterapeutiline rühm: Antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks, piperasiini derivaadid
ATC-kood: R06AE09

Toimemehhanism
Levotsetirisiin, tsetirisiini (R)-enantiomeer, on tugevatoimeline ja selektiivne perifeersete
H -retseptorite antagonist.
1

Seonduvuse uuringud näitasid, et levotsetirisiinil on suur afiinsus inimese H -retseptorite suhtes (Ki =
1
3,2 nanomooli/l). Levotsetirisiini afiinsus on 2 korda suurem kui tsetirisiinil (Ki = 6,3 nanomooli/l).
Levotsetirisiin eraldub H -retseptoritest poolväärtusajaga 115 ± 38 min.
1
4 tundi pärast ühekordset manustamist on levotsetirisiini retseptorite seotus 90% ja 24 tunni möödudes
57%.

Tervete vabatahtlikega teostatud farmakodünaamika uuringud näitavad, et poole väiksema annuse
puhul on levotsetirisiini aktiivsus võrreldav tsetirisiini omaga, nii toimes nahale kui ninas.

Farmakodünaamilised toimed
Levotsetirisiini farmakodünaamilist aktiivsust on uuritud randomiseeritud kontroll-uuringutes:

Võrreldes uuringus levotsetirisiini 5 mg, desloratadiini 5 mg ja platseeboravimi toimet histamiin-
indutseeritud lööbe puhul, siis levotsetirisiini ravi vähendas oluliselt lööbe teket, (p<0,001) võrreldes
platseebo ja desloratadiiniga, ravimi toime oli suurim esimesel 12 tunnil ja kestis 24 tundi.

Õietolmuallergia sümptomite korral katsemudelis platseeboga kontrollitud uuringutes on 5 mg
levotsetirisiini toime algust täheldatud 1 tund pärast ravimi manustamist.

In vitro uuringud (Boyden’i kambrid ja rakukihtide tehnikad) näitavad, et levotsetirisiin pärsib
eotaksiini poolt indutseeritud eosinofiilide transendoteliaalset migratsiooni läbi naha- ja kopsurakkude.
Farmakodünaamika eksperimentaaluuring 14-l täiskasvanud patsiendil in vivo (nahakambritehnika)
näitas 5 mg levotsetirisiini manustamisel kolme põhilist inhibeerivat toimet esimese 6 tunni jooksul
pärast õietolmust põhjustatud reaktsiooni võrreldes platseeboga: VCAM-1 vabanemise inhibeerimine,
veresoonte permeaabluse muutmine ja eosinofiilide haaratuse vähendamine.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Levotsetirisiini efektiivsust ja ohutust on näidatud mitmetes sesoonset, perenniaalset allergilist riniiti
või püsivat allergilist riniiti põdevate täiskasvanud patsientidega läbiviidud topeltpimedates,
platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes. Levotsetirisiin vähendas oluliselt allergilise riniidi
sümptomeid, kaasa arvatud nasaalset obstruktsiooni mõnedes uuringutes.

6-kuuline kliiniline uuring 551 täiskasvanud patsiendiga (k.a 276 levotsetirisiiniga ravitud patsienti),
kes põdesid püsivat allergilist riniiti (sümptomid esinevad 4 päeval nädalas vähemalt 4 järjestikuse
nädala vältel) ja olid tundlikud kodutolmulestadele ning õietolmule, näitas, et 5 mg levotsetirisiini oli
allergilise riniidi sümptomite koguskoori leevendamisel kogu ravikuuri vältel kliiniliselt ja statistiliselt
oluliselt tugevama toimega kui platseebo, kusjuures ilma tahhüfülaksiata. Kogu uuringuperioodi vältel
parandas levotsetirisiin oluliselt patsientide elukvaliteeti.

Platseebokontrollitud kliinilises uuringus osales 166 kroonilise idiopaatilise urtikaariaga patsienti,
kellest 85 patsienti raviti platseeboravimiga ja 81 patsienti raviti 5 mg levotsetirisiiniga üks kord
päevas 6 nädala jooksul. Platseeboravimiga võrreldes vähendas levotsetirisiin oluliselt kiheluse
ägedust esimesel nädalal ja kogu perioodi vältel. Samuti parandas levotsetirisiin, võrreldes
platseeboravimiga, enam tervisega seotud elukvaliteeti dermatoloogia elukvaliteedi indeksi alusel.

Urtikaariliste seisundite mudelina kasutati uuringutes kroonilist idiopaatilist urtikaariat. Kuna
histamiini vabanemine on urtikaariliste haiguste põhjustajaks, siis eeldati, et levotsetirisiin pakub
sümptomaatilist leevendust lisaks kroonilise idiopaatilise urtikaariale ka teiste urikaariliste seisundite
puhul.

EKG-s ei põhjustanud levotsetirisiin olulist toimet QT-intervallile.

Lapsed
Levotsetirisiini tablettide pediaatrilist ohutust ja efektiivsust on uuritud kahes platseebokontrollitud
kliinilises uuringus lastel vanuses 6...12 aastat, kelle diagnoosiks oli vastavalt sesoonne ja
perenniaalne allergiline riniit. Mõlemas uuringus parandas levotsetirisiin oluliselt sümptomeid ja tõstis
elukvaliteeti.

Mitmed lühi- või pikaajalised kliinilised ohutusuuringud on läbi viidud alla 6-aastastel lastel:
-
üks kliiniline uuring, kus 29 allergilise riniidiga last (2...6-aastased) raviti levotsetirisiiniga
annuses 1,25 mg kaks korda ööpäevas 4 nädala jooksul
-
üks kliiniline uuring, kus 114 allergilise riniidi või kroonilise idiopaatilise urtikaariaga last (1...5-
aastased) raviti levotsetirisiiniga annuses 1,25 mg kaks korda ööpäevas 2 nädala jooksul
-
üks kliiniline uuring, kus 45 allergilise riniidi või kroonilise idiopaatilise urtikaariaga last (6...11-
kuused) raviti levotsetirisiiniga annuses 1,25 mg üks kord ööpäevas 2 nädala jooksul
-
üks pikaajaline (18 kuud) kliiniline uuring 255 atoopiaga patsiendiga (12...24-kuused kaasamise
ajal), keda raviti levotsetirisiiniga.

Ohutusprofiil oli sarnane lühiajaliste uuringutega, mis viidi läbi 1...5-aastaste lastega.

Levotsetirisiini farmakokineetika on lineaarne, annusest ja ajast sõltumatu ning väikese
varieeruvustega patsientide vahel. Farmakokineetiline profiil on ühesugune ravimi manustamisel
üksiku enantiomeerina või tsetirisiinina. Ühe enantiomeeri muutumist teiseks ravimi imendumisel ja
eliminatsioonil pole täheldatud.

Imendumine
Pärast suu kaudu manustamist imendub levotsetirisiin kiiresti ja ulatuslikult. Täiskasvanutel saabub
maksimaalne kontsentratsioon plasmas 0,9 tundi pärast manustamist. Püsikontsentratsioon saabub
2 päeva pärast. Tüüpiliselt on maksimaalne kontsentratsioon pärast 5 mg üks kord ööpäevas
manustamist 270 nanogrammi/ml ja pärast korduvat manustamist üks kord ööpäevas
308 nanogrammi/ml. Imendumise ulatus ei sõltu annusest ja seda ei mõjuta toit, ent maksimaalne
kontsentratsioon väheneb ja saabub hiljem.

Jaotumine
Kudedesse jaotumise kohta inimestel andmed puuduvad, samuti ka levotsetirisiini tungimise kohta läbi
hematoentsefaalbarjääri. Rottidel ja koertel on kõige kõrgem kontsentratsioon kudedest leitud maksas
ja neerudes, kõige madalam aga kesknärvisüsteemis.
Inimesel on levotsetirisiini seonduvus plasmavalkudega 90%. Levotsetirisiini jaotumine on piiratud,
kuna jaotusruumala on 0,4 l/kg.

Biotransformatsioon
Inimestel metaboliseerub vähem kui 14% levotsetirisiini annusest ning seetõttu on geneetilisest
polümorfismist või ensüümiinhibiitorite samaaegsest kasutamisest tulenevad erinevused ebaolulised.
Metabolism toimub aromaatse oksüdatsiooni, N- ja O-dealküülimise ning tauriinkonjugatsiooni teel.
Dealküülimist vahendab peamiselt CYP3A4, samal ajal kui aromaatses oksüdatsioonis osaleb mitmeid
ja/või kindlakstegemata CYP isoensüüme. Levotsetirisiin ei mõjutanud CYP isoensüümide 1A2, 2C9,
2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4 aktiivsust kontsentratsioonide juures, mis on tunduvalt suuremad 5 mg
suukaudse annuse manustamise järgselt saavutatud maksimaalsetest kontsentratsioonidest.
Piiratud metabolismi ja metaboolse inhibeeriva toime puudumise tõttu ei ole tõenäolised
levotsetirisiini koostoimed teiste ainetega või vastupidi.

Eritumine
Plasma poolväärtusaeg täiskasvanutel on 7,9 ± 1,9 tundi. Väikestel lastel on poolväärtusaeg lühem.
Keskmine näiv kogukliirens on 0,63 ml/min/kg. Levotsetirisiin ja metaboliidid erituvad põhiliselt
uriiniga (keskmiselt 85,4% annusest). Roojaga eritub vaid 12,9% annusest. Levotsetirisiin eritub nii
glomerulaarfiltratsiooni kui aktiivse tubulaarsekretsiooni teel.

Erirühmad
Neerukahjustus
Levotsetirisiini kliirens on korrelatsioonis kreatiniini kliirensiga. Seetõttu on mõõduka ja raske
neerukahjustusega patsientidel soovitatav korrigeerida levotsetirisiini manustamisintervalli
kreatiniini kliirensi alusel. Anuuriaga lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel on kogukliirens
vähenenud ligikaudu 80% võrreldes tervete katseisikutega. Standardse 4-tunnise hemodialüüsi
protseduuri käigus eemaldati organismist <10% levotsetirisiinist.

Lapsed
Pediaatrilise farmakokineetilise kliinilise uuringu (5 mg levotsetirisiini ühekordse annuse suukaudne
manustamine 14 lapsele vanuses 6...11 aastat, kehakaaluga 20...40 kg) tulemused näitasid, et C
ja
max
AUC väärtused olid 2 korda kõrgemad võrreldes ristuuringu tulemustega tervetel täiskasvanutel.
Pediaatrilistel patsientidel oli keskmine C
450 ng/ml, ilmnes keskmiselt 1,2 tunni jooksul, kehakaal
max
normaliseerus, üldine kliirens oli 30% suurem ja eritumise poolväärtusaeg 24% lühem, võrreldes
täiskasvanutega. Alla 6-aastastel lastel ei ole läbi viidud spetsiaalseid farmakokineetilisi uuringuid.
Retrospektiivne populatsiooni farmakokineetiline uuring viidi läbi 324 osalejaga (181 last vanuses
1…5 aastat, 18 last vanuses 6…11 aastat ja 124 täiskasvanut vanuses 18...55 aastat), kellele manustati
ühekordne või mitmekordne levotsetirisiini annus 1,25...30 mg. Selle uuringu andmed viitasid, et üks
kord ööpäevas 1,25 mg annuse manustamisel 6 kuu...5-aastastele lastele on plasmakontsentratsiooni
väärtused eeldatavalt sarnased täiskasvanutel saavutatuga, kellele manustati üks kord ööpäevas 5 mg.

Eakad
Eakate patsientide kohta on farmakokineetilisi andmeid piiratult. Uuringu (manustati 1 kord ööpäevas
suukaudselt 30 mg levotsetirisiini 6 päeva jooksul 9 eakale patsiendile vanuses 65...74 aastat)
tulemused viitavad ligikaudu 33% madalamale üldkliirensile võrreldes nooremate täiskasvanutega.
Ratseemilise tsetirisiini dispositsioon on näidanud, et see on sõltuv pigem neerufunktsioonist kui
vanusest. Sama leid kehtib ka levotsetirisiini kohta, kuna nii levotsetirisiin kui ka tsetirisiin erituvad
valdavalt uriiniga. Seetõttu tuleb eakatel patsientidel levotsetirisiini annust kohandada vastavalt
neerufunktsioonile.

Sugu
Võimalikku soolist toimet farmakokineetikale hinnati 77 patsiendil (40 meest ja 37 naist).
Poolväärtusaeg oli kergelt lühem naistel (7,08 ± 1,72 tundi) võrreldes meestega (8,62 ± 1,84 tundi);
samas oli kehakaalul põhinev oraalne kliirens naistel (0,67 ± 0,16 ml/min/kg) sarnane meestele (0,59 ±
0,12 ml/min/kg). Samad päevaannused ja annustamisskeemid on kohandatavad normaalse
neerufunktsiooniga meestele ja naistele.

Rass
Rassi toimet levotsetirisiinile pole uuritud. Kuna levotsetirisiin eritatakse peamiselt neerude kaudu ja
kuna puuduvad olulised rassilised erinevused kreatiniini kliirensi osas, siis arvatakse, et levotsetirisiini
farmakokineetilised omadused ei erine erinevate rasside lõikes. Ratseemilise tsetirisiini rassilisi
kineetilisi erinevuseid pole täheldatud.

Maksakahjustus
Levotsetirisiini farmakokineetikat maksakahjustusega patsientidel pole uuritud. Kroonilise
maksahaigusega (hepatotsellulaarne, kolestaatiline ja biliaarne tsirroos) patsientidele manustati
ühekordselt 10 või 20 mg ratseemilise tsetirisiini ühendit ja neil täheldati poolväärtusaja 50% tõusu
koos kliirensi vähenemisega 40%, võrreldes tervete vabatahtlikega.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe:
Toime histamiinist põhjustatud nahareaktsioonidele ei ole seotud plasmakontsentratsiooniga.

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kantserogeense toime ja
reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Naatriumatsetaattrihüdraat (pH reguleerimiseks)
Jää-äädikhape (pH reguleerimiseks)
Metüülparahüdroksübensoaat (E218)
Propüülparahüdroksübensoaat (E216)
Glütserool 85%
Vedel maltitool (E965)
Naatriumsahhariin
Tutti frutti maitseaine sisaldab:
triatsetiin (E1518)
bensaldehüüd
apelsiniõli
vanilliin
etüülbutüraat
apelsiniõli kontsentraat
isoamüülatsetaat
allüülheksanoaat
gammaundekalaktoon
tsitraal
geraniool
tsitronellool
alfa-tokoferool (E307)
Puhastatud vesi

Ei kohaldata.

2 aastat.
Pärast esmast avamist: 3 kuud.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Kartongkarbis on tüüp III merevaigukollane klaaspudel, suletud polüpropüleenist lastekindla
keermestatud turvakorgiga, samuti on karbis 10 ml (gradueeritud 0,25 ml kaupa) suusüstal
(polüetüleenist, polüstüreenist).

Pakendi suurused: 75 ml, 150 ml ja 200 ml.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.