Allergiline nohu Autor: Kaja Julge

Allergiline nohu ehk allergiline riniit on ülitundlikkusreaktsiooniga kaasnev haigus, mis ilmneb allergeeni toime tagajärjel. See võib olla püsiv, st esineb aasta ringi, või vahelduv ehk hooajaline. Allergilise nohu puhul on tavaliselt põletikulised nii nina limaskest kui ka ninakõrvalurked ja kuulmetõrved ning kaasneda võib allergiline silma sidekestapõletik (konjunktiviit). Allergilist nohu iseloomustavad aevastamine, ninasügelus, vesine eritis ninast ning limaskesta tursest tingitud ninakinnisus. Õietolmuallergiast põhjustatud nohule (pollinoos) ning loomakarvadest ja -kõõmast tingitud nohule on iseloomulikud aevastamine, vesine eritis ninast ja silmade sügelus.

Tolmulestaallergia tekitab tavaliselt ninahingamise takistust, nohisevat hingamist, mis on eriti häiriv hommikuti. Põhjusallergeeni väljaselgitamiseks teeb allergoloog nahatorketestid allergeenilahustega, mis on mugav ja kiire uurimismeetod, sest vastus on teada veerand tunni pärast. Allergilise nohu põhjust saab kindlaks teha ka allergeenivastaste IgE-antikehade sisalduse määramisega vereseerumis. Parim allergilise nohu ärahoidmise viis on vältida kokkupuuteid põhjusallergeeniga ning ärrititega (tugevad parfüümid, tubakasuits, peen tolm jt). 

Raviks kasutatakse allergiavastaseid tablette (antihistamiinikume), mille toime saabub juba tunni jooksul. Pideva ninakinnisusega kulgeva nohu raviks on soovitatav ninna pihustada põletikuvastaseid aerosoole, mille toime ilmneb küll alles nädala jooksul, kuid neid võib tarvitada pikka aega. Vajaduse korral ravimeid kombineeritakse. Nn ninaavajaid, mis ahendavad nina limaskesta veresooni ja seeläbi vähendavad turset, võib kasutada vaid nädala jooksul, sest pikaajaline tarvitamine tekitab omakorda limaskesta turset ja ravimist tingitud nohu (medikamentoosset riniiti).

Vt ka antihistamiinikumid, nahatestid, pollinoos.