WILATE 500

Von Willebrandi tõbi (VWD)
Hemorraagia või kirurgilise verejooksu ennetamine ja ravi von Willebrandi tõve korral, kui ravi ainult
desmopressiiniga (DDAVP) on ebatõhus või vastunäidustatud.

A-hemofiilia
Verejooksude ravi ja profülaktika A-hemofiiliaga (kaasasündinud VIII faktori puudulikkus)
patsientidel.

Ravi tuleb alustada hüübivushäirete ravis kogenud arsti järelevalve all. Preparaat on mõeldud
ühekordseks kasutamiseks ning manustada tuleb viaali kogu sisu. Juhul kui viaali jääb mingi kogus
ravimit, tuleb see hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

1/13


Von Willebrandi tõbi (VWD)
VWF:RCo ja FVIII:C suhe on 1:1. 1 RÜ VWF:RCo ja FVIII:C kehakaalu kg kohta suurendab
tavaliselt vastava valgu normaalset aktiivsust plasmas 1,5%...2% võrra. Tavaliselt on piisava
hemostaasi saavutamiseks vajalik ligikaudu 20...50 RÜ/kehakaalu kg Wilate’t. See tõstab VWF:RCo
ja FVIII:C patsientidel ligikaudu 30%...100%.

Wilate algannusena võib osutuda vajalikuks 50...80 RÜ/kg, eriti 3. tüüpi von Willebrandi haigust
põdevatel patsientidel, sest neil võib piisava taseme säilitamine vereplasmas nõuda suuremaid
annuseid kui teist tüüpi VWD puhul.

Lapsed
Andmed on ebapiisavad, et soovitada Wilate’t lastele vanuses alla 6 eluaasta.

Verejooksu profülaktika kirurgilise protseduuri või raske trauma puhul:
Verejooksu vältimiseks kirurgilise operatsiooni korral tuleb Wilate’t manustada 1...2 tundi enne
kirurgilise protseduuri algust. Tuleb saavutada VWF:RCo tase ≥ 60 RÜ/dl (≥ 60%) ja FVIII:C tase ≥
40 RÜ/dl (≥ 40%).

Sobiv annus tuleb uuesti manustada ravi iga 12...24 tunni järel. Annuse suurus ja ravi kestus olenevad
patsiendi kliinilisest seisundist, verejooksu tüübist ja raskusastmest ja nii VWF:RCo kui FVIII:C
tasemetest.
Patsientidel, kes saavad FVIII sisaldavaid VWF preparaate, tuleb jälgida FVIII:C taset plasmas,
avastamaks püsivat ülemäärast FVIII:C plasmataset, mis võib suurendada trombootiliste juhtumite
riski - eriti neil patsientidel, kellel on teada kliinilised või laboratoorsed riskifaktorid. Juhul kui
täheldatakse ülemäärast FVIII:C taset vereplasmas, tuleb kaalutleda annuse vähendamist ja/või
pikemaid annustamisintervalle või vähese FVIII-sisaldusega VWF preparaadi kasutamist.

Profülaktika:
Pikaajaliseks verejooksude profülaktikaks VWD-patsientidel tuleb manustada annuseid 20...40 RÜ/kg
2 või 3 korda nädalas. Mõningatel juhtudel (nt seedetrakti verejooksuga patsiendid) võivad vajalikuks
osutuda suuremad annused.

A-hemofiilia
Asendusravi annus ja kestus olenevad FVIII puudulikkuse raskusastmest, verejooksu lokalisatsioonist
ja ulatusest ning patsiendi kliinilisest seisundist.
Manustatava FVIII ühikute arvu väljendatakse rahvusvahelistes toimeühikutes (RÜ), mis on seotud
kehtiva WHO standardiga FVIII preparaatide kohta. FVIII aktiivsust plasmas väljendatakse kas
protsendina (inimese normaalse plasma suhtes) või toimeühikutes (plasma FVIII sisalduse
rahvusvahelise standardi suhtes).
FVIII aktiivsuse üks RÜ vastab FVIII kogusele ühes ml normaalses inimese plasmas.

Vajadusel ravi
FVIII vajaliku annuse arvestamine põhineb empiirilisel leiul, et 1 RÜ FVIII:C/kg tõstab taset
vereplasmas 1,5%...2% võrra normaalsest aktiivsusest. Vajalik annus määratakse järgmise valemi abil:

Vajalikud RÜ = kehakaal (kg) x soovitav FVIII tõus (%) (RÜ/dl) x 0,5 RÜ/kg

Manustatav kogus ja manustamise sagedus peavad alati olema orienteeritud kliinilisele efektiivsusele
individuaalsel juhul. Järgmiste hemorraagiajuhtumite korral ei tohi VIII faktori aktiivsus antud
perioodil langeda allapoole antud aktiivsustaset vereplasmas (väljendatuna kas % või RÜ/dl).
Veritsusepisoodide ja kirurgiliste protseduuride puhul võib annustamisel juhinduda järgnevast tabelist.

2/13

Raviskeem verejooksude ja kirurgiliste protseduuride puhul
Verejooksu aste/
Vajalik FVIII tase (%)
Annuste sagedus (tundides)/
Kirurgilise protseduuri tüüp
(RÜ/dl)
Ravi kestus (päevades)
Verejooks


Varajane hemartroos,
20...40
Korrata iga 12...24 tunni järel.
lihasveritsus või suu limaskesta
Vähemalt 1 päev, kuni verejooks,
veritsus
millega kaasnes valu, on taandunud
või on saabunud paranemine.
Ulatuslikum hemartroos,
30...60
Korrata infusiooni iga 12...24 tunni
lihasveritsus või hematoom
järel 3...4 päeva jooksul, kuni valu funktsioonihäire on taandunud.
Eluohtlikud verejooksud
60...100
Korrata infusiooni iga 8...24 tunni
järel, kuni oht on möödunud.
Kirurgilised protseduurid


Väiksemad
30...60
Iga 24 tunni järel, vähemalt 1
sh hamba väljatõmbamine
ööpäev, kuni on saabunud
paranemine.
Suuremad
80...100
Korrata infusiooni iga 8...24 tunni

järel kuni haava piisava

paranemiseni, seejärel jätkata ravi
(pre- ja postoperatiivselt)
veel vähemalt 7 päeva jooksul,
saavutamaks FVIII aktiivsus
30...60% (RÜ/dl).

Profülaktika:
Verejooksude pikaajaliseks profülaktikaks raskeA-hemofiiliaga patsientidel tuleb manustada Wilate
annuseid 20...40 RÜ/kg 2...3-päevaste intervallidega. Mõnedel juhtudel - eriti noorematel patsientidel
- võivad vajalikuks osutuda lühemad annustamisintervallid või suuremad annused.

Püsiinfusioon:
Enne kirurgilist operatsiooni tuleb teostada farmakokineetiline analüüs, et hinnata kliirensit. Esialgse
infusioonikiiruse võib arvestada järgmiselt:

Infusiooni kiirus (RÜ/kg/h) = kliirens (ml/kg/h) x soovitud tasakaalukontsentratsioon (RÜ/ml)

Pärast püsiinfusiooni esimest 24 tundi tuleb kliirens iga päev uuesti arvestada, kasutades
tasakaaluseisundi valemit mõõdetud taseme ja teadaoleva infusioonikiirusega.
Ravi käigus on manustatava annuse ja kordusinfusioonide sageduse määratlemisel soovitatav
juhinduda asjakohaselt määratud FVIII:C tasemest. Eriti suuremate kirurgiliste interventsioonide
korral on asendusravi täpne monitoorimine koagulatsioonianalüüsi (FVIII:C) abil asendamatu.
Individuaalsete patsientide ravivastus FVIII-le võib varieeruda erineva taastumise või erineva
poolväärtusajana.

Eelnevalt ravimata patsiendid
Praeguseks teadaolevad andmed on esitatud lõigus 4.8.

Lapsed
Andmed on ebapiisavad, et soovitada Wilate’t A-hemofiilia raviks lastel vanuses alla 6 eluaasta.

Intravenoosne.
Süste- või infusioonikiirus ei tohi ületada 2...3 ml minutis.
Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

3/13

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Sarnaselt kõikide vereplasmast toodetud valgupreparaatide veenisisese infusiooniga on võimalikud
allergilist tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid. Patsiente tuleb kogu infusiooniperioodi vältel hoolikalt ja
tähelepanelikult jälgida.

Patsiente tuleb teavitada ülitundlikkusreaktsioonide varajastest sümptomitest, mille hulka kuuluvad
nahalööve, generaliseerunud urtikaaria, pigistustunne rindkeres, hingeldus, hüpotensioon ja
anafülaksia. Allergiliste sümptomite ilmnemisel peavad patsiendid manustamise otsekohe lõpetama
ning võtma ühendust arstiga.

Šoki korral tuleb rakendada kehtivaid šokiravi meditsiinilisi standardeid.

Inimverest või -plasmast valmistatud ravimpreparaatide kasutamisest tulenevate infektsioonide
vältimise standardseteks meetmeteks on doonorite selekteerimine, individuaalsete vereannetuste ja
kogutud plasma skriining spetsiifiliste infektsioonimarkerite osas ja efektiivsete tootmisvõtete
rakendamine viiruste inaktiveerimiseks/kõrvaldamiseks. Vaatamata sellele ei saa täielikult välistada
infektsioonitekitajate ülekandumise võimalust, kui manustatakse inimverest või -plasmast valmistatud
ravimpreparaate. See kehtib ka teadmata või vähetuntud viiruste ja teiste patogeenide kohta.

Kasutatavaid meetmeid peetakse efektiivseks ümbrisega viiruste nagu inimese immuunpuudulikkuse
viirus (HIV), B-hepatiidiviirus (HBV) ja C-hepatiidiviirus HCV ning ümbriseta A-hepatiidiviiruse
suhtes. Kasutatavad meetmed võivad omada vähest väärtust ümbriseta viiruste nagu parvoviirus B19
suhtes.

Parvoviirus B19 infektsioon võib olla tõsine rasedatel (looteinfektsioon) ja immuunpuudulikkuse või
suurenenud erütropoeesiga (nt hemolüütiline aneemia) isikutel.

Wilate igakordsel manustamisel patsiendile on tungivalt soovitatav registreerida preparaadi nimetus ja
partii number, et säiliks seos patsiendi ja ravimipartii vahel.

Patsientide puhul, kes saavad regulaarselt/korduvalt inimplasmast toodetud VWF/FVIII kontsentraate,
tuleb kaalutleda vastavat vaktsineerimist (A- ja B-hepatiit).

Von Willebrandi tõbi (VWD)
Kasutades FVIII sisaldavat VWF preparaati, peab raviarst olema teadlik sellest, et jätkuv ravi võib
põhjustada liigset FVIII:C tõusu. FVIII sisaldavaid VWF preparaate saavatel patsientidel tuleb jälgida
FVIII:C taset vereplasmas, vältimaks püsivalt ülemäärast FVIII:C taset plasmas, mis võib suurendada
tromboosijuhtumite riski.

FVIII sisaldavate VWF preparaatide kasutamisega kaasneb tromboosijuhtumite risk, eriti teadaolevate
kliiniliste või laboratoorsete riskifaktoritega patsientidel. Seega tuleb riskipatsiente jälgida tromboosi
varajaste sümptomite osas. Vastavalt kehtivatele soovitustele tuleb alustada venoosse trombemboolia
profülaktikat.

Eriti 3. tüüpi VWD-ga patsientidel võivad areneda VWF neutraliseerivad antikehad (inhibiitorid). Kui
oodatud VWF:RCo aktiivsust plasmas ei saavutata või kui veritsus ei allu piisavale annusele, tuleb
määrata VWF inhibiitorite olemasolu. Inhibiitori kõrge tasemega patsientidel võib VWF ravi osutuda
ebaefektiivseks ning tuleb kaalutleda teisi ravivõimalusi. Selliste patsientide ravi peab suunama arst,
kellel on kogemusi hemostaatiliste häiretega patsientide ravis.

A-hemofiilia

Ülitundlikkus

4/13

Wilate kasutamine võib põhjustada allergilist tüüpi ülitundlikkusreaktsioone. Ravim sisaldab
inimvalgu jääke, mis ei ole faktor VIII. Patsientidele tuleb soovitada lõpetada kohe ravimi
manustamine ja võtta ühendust oma arstiga, kui tekkivad ülitundlikkussümptomid.Patsiente tuleb
teavitada ülitundlikkusreaktsioonide varajastest ilmingutest, k.a nahalööve, üldine urtikaaria,
survetunne rindkeres, hingeldus, madal vererõhk ja anafülaksia,
Šoki korral tuleb rakendada tavapärast šokiravi.

Inhibiitorid
A-hemofiiliat põdevate patsientide ravis on tuntud tüsistuseks FVIII neutraliseerivate antikehade
(inhibiitorite) moodustumine. Need inhibiitorid on tavaliselt FVIII prokoaguleeriva aktiivsuse vastu
suunatud IgG immuunglobuliinid, mida kvantifitseeritakse modifitseeritud Bethesda ühikutes (BU)
vereplasma ühe ml kohta, kasutades modifitseeritud testi. Inhibiitorite arenemise risk on vastavuses
FVIII toimeajaga. Risk on suurim toime esimese 20 päeva jooksul. Harva võivad inhibiitorid areneda
pärast toime esimest 100 päeva.
Täheldatud on inhibiitorite taastekke juhtumeid pärast üleminekut ühelt FVIII ravimilt teisele
eelnevalt vähemalt 100 päeva ravitud patsientidel, kellel on varasemalt tekkinud inhibiitorid. Seetõttu
soovitatakse kõiki patsiente hoolikalt jälgida inhibiitorite tekke suhtes iga kord kui ravimit
vahetatakse.

Üldiselt tuleb kõiki VIII hüübimisfaktoriga ravitavaid patsiente tähelepanelikult jälgida inhibiitorite
tekke suhtes asjakohase kliinilise vaatluse ja laboriuuringute abil. Kui soovitud VIII hüübimisfaktori
aktiivsust vereplasmas ei saavutata või verejooks ei allu ravile asjakohaste annustega, tuleb teha
laboratoorne uuring VIII hüübimisfaktori vastaste antikehade olemasolu kindlakstegemiseks. Kõrge
inhibiitorite tasemega patsientide ravi VIII hüübimisfaktoriga ei pruugi olla efektiivne ja tuleb kaaluda
teisi ravivõimalusi. Selliste patsientide ravi peavad juhtima arstid, kellel on kogemusi hemofiilia ja
VIII hüübimisfaktori inhibiitoritega patsientide ravis.

Ravimpreparaat, milles on 500 RÜ VWF ja FVIII sisaldab kuni 2,55 mmol naatriumi (58,7 mg) viaali
kohta ja ravimpreparaat, milles on 1000 RÜ VWF ja FVIII sisaldab kuni 5,1 mmol naatriumi
(117,3 mg) viaali kohta. Seda peab arvestama piiratud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide
puhul.

Koostoimeid teiste ravimpreparaatidega ei ole teada.

VWF/FVIII mõju reproduktsioonile ei ole loomadel uuritud.

Von Willebrandi tõbi (VWD)
Rasedate või imetavate naiste ravi kohta ei ole kogemusi.

Wilate't tohib manustada rasedatele või imetavatele VWF puudulikkusega naistele ainult rangetel
näidustustel, võttes arvesse, et sünnitus kutsub neil patsientidel esile veritsusjuhtumite riski
suurenemise.

A-hemofiilia
A-hemofiiliat esineb naistel harva, mistõttu puudub kogemus ravi kohta raseduse ja imetamise
perioodil. Seega tohib Wilate't kasutada raseduse ja imetamise ajal ainult rangetel näidustustel.

Wilate'l ei ole toimet autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.

5/13

Ohutusprofiili kokkuvõte
Harva on täheldatud ülitundlikkus- või allergilisi reaktsioone (mille hulka võivad kuuluda
angioödeem, kipitus- ja torkimistunne infusioonikohas, külmavärinad, nahaõhetus, generaliseerunud
urtikaaria, peavalu, nahalööve, hüpotensioon, letargia, iiveldus, rahutus, tahhükardia, pigistustunne
rinnas, kirvendus, oksendamine, hingeldus), mis võivad üksikutel juhtudel areneda raskeks
anafülaksiaks (sh šokiks). Harvadel juhtudel on täheldatud palavikku.

Von Willebrandi tõbi (VWD)
VWD põdevatel, eriti selle haiguse 3. tüübiga patsientidel võivad väga harva areneda neutraliseerivad
antikehad VWF vastu. Selliste inhibiitorite teke võib manifesteeruda ebaadekvaatse kliinilise
vastusena. Nende antikehade teke on lähedalt seotud anafülaktiliste reaktsioonidega. Seetõttu tuleb
anafülaktiliste reaktsioonidega patsientidel hinnata inhibiitori olemasolu.

Kõigil sellistel juhtudel soovitatakse ühendust võtta spetsialiseerunud hemofiiliakeskusega.

Wilate kliinilistes uuringutes ega turuletulekujärgse kogemusena ei ole siiani teatatud ühestki von
Willebrandi faktori inhibiitorite tekke juhust.

Esineb tromboosijuhtumite risk, eriti teadaolevate kliiniliste või laboratoorsete riskifaktoritega
patsientidel. Vastavalt kehtivatele soovitustele tuleb alustada venoosse trombemboolia profülaktikat.

FVIII sisaldavaid VWF preparaate saavatel patsientidel võib püsivalt ülemäärane FVIII:C tase
vereplasmas suurendada tromboosijuhtumite riski.

A-hemofiilia
A-hemofiiliaga patsientidel võivad areneda neutraliseerivad antikehad (inhibiitorid) VIII
hüübimisfaktori vastu. Selliste inhibiitorite teke võib manifesteeruda ebapiisava kliinilise vastusena.
Sellistel juhtudel soovitatakse ühendust võtta spetsialiseerunud hemofiiliakeskusega.

Kogemused Wilate kasutamise kohta eelnevalt ravimata patsientide (PUP, previously untreated
patients) raviks on piiratud. Kliinilises uuringus 24 PUP-ga, kellele manustati Wilate’t vähemalt 50
päeva, leiti püsiv ja kliiniliselt manifesteeruv inhibiitorite tõus üle 5 BU/ml ainult kolmel patsiendil.
Kolmel patsiendil oli mööduv inhibiitorite tõus madalas tiitris ilma kliiniliste ilminguteta ning kahel
patsiendil olid inhibiitorid ühekordse leiuna madalas tiitris ilma leiuta järelkontrollis.

Vt ka lõik 4.2. eelnevalt ravitud patsientidel ei täheldatud inhibiitorite teket.

Ohutusteavet ülekantavate haigusetekitajate suhtes vt lõik 4.4.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Allolevas tabelis on esitatud kokkuvõte vastavalt MedDRA organisüsteemi klassile (SOC, system
organ class, ja eelistermini tase).
Esinemissagedust hinnati vastavalt järgnevale konventsioonile: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni
<1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000),
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Immuunsüsteemi
ülitundlikkus-

anafülaktiline šokk
häired
reaktsioon
Üldised häired ja

palavik

manustamiskoha
reaktsioonid
Uuringud

FVIII inhibiitorid
VWF inhibiitorid

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Valitud kõrvaltoimete kirjeldusi vt. lõik 4.4


6/13

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Inimese VWF või FVIII üleannustamise sümptomitest ei ole teatatud. Suure üleannuse puhul võib
esineda trombembooliat.

Farmakoterapeutiline rühm: Verejooksu tõkestavad ained: vere hüübimisfaktorid, von Willebrandi
faktori ja VIII hüübimisfaktori kombinatsioon.
ATC-kood: B02BD06

Von Willebrandi tõbi (VWD)
VWF (kontsentraadist) on normaalne inimplasma koostisosa ning toimib samuti nagu endogeenne
VWF.

VWF manustamine võimaldab korrigeerida hemostaatilisi kõrvalekaldeid, mis esinevad VWF
puudulikkusega (VWD) patsientidel, kahel tasemel:

- VWF taastab trombotsüütide kleepumise veresoonte subendoteelile soone kahjustuse kohas
(sest VWF seondub nii veresoone subendoteeli kui trombotsüütide membraaniga),
kindlustades primaarse hemostaasi, mida näitab veritsusaja lühenemine. See toime saabub
otsekohe ning oleneb teadaolevalt suurel määral valgu polümerisatsioonitasemest.
- VWF põhjustab sellega seonduva FVIII puudulikkuse hilinenud korrektsiooni. Pärast
veenisisest manustamist seob VWF endogeenset FVIII (mida patsient normaalselt
produtseerib) ja selle faktori stabiliseerimise kaudu väldib selle kiiret degradatsiooni. Seetõttu
taastab puhta VWF (VWF preparaat madala FVIII tasemega) manustamine sekundaarse
toimena FVIII:C normaalse taseme pärast esimest infusiooni. FVIII sisaldava VWF preparaadi
manustamine taastab FVIII:C normaalse taseme kohe pärast esimest infusiooni.

Lisaks VWF rollile FVIII kaitsva valguna vahendab ta trombotsüütide kleepumist veresoonte
vigastuse kohtadele ning soodustab trombotsüütide agregatsiooni.

A-hemofiilia
FVIII/VWF kombinatsioon koosneb kahest molekulist (FVIII ja VWF), millel on erinevad
füsioloogilised funktsioonid. Manustatuna hemofiiliaga patsiendile, seondub FVIII vereringes VWF-
ga. Aktiveeritud FVIII (FVIIIa) toimib aktiveeritud IX faktori (FIXa) kaasfaktorina, kiirendades X
faktori konversiooni aktiveeritud X faktoriks (FXa). FXa konverteerib protrombiini trombiiniks.
Seejärel konverteerib trombiin fibrinogeeni fibriiniks ning verekämp võib moodustuda.

A-hemofiilia on sugukromosoom-liiteline pärilik vere hüübivushäire, mis on tingitud madalast
FVIII:C tasemest ning mille tulemuseks on profuussed verejooksud liigestes, lihastes või
siseorganites, kas spontaanselt või õnnetusjuhtumist või kirurgilisest operatsioonist põhjustatud trauma
tulemusena. Asendusravi abil tõuseb FVIII tase vereplasmas, mis võimaldab ajutiselt korrigeerida
faktori puudulikkust ja veritsuskalduvust.

7/13

Von Willebrandi tõbi (VWD)
VWF (kontsentraadist) on normaalne inimplasma koostisosa ning toimib samuti nagu endogeenne
VWF.

Kolme farmakokineetilise uuringu metaanalüüsis, mis hõlmas 24 hinnatavat patsienti igat tüüpi VWD-
ga, saadi järgmised tulemused:


Kõik VWD tüübid
1. tüüpi VWD
2. tüüpi VWD
3. tüüpi VWD
Parameeter N Keskm. SD Min. Max. N Keskm. SD Min. Max. N Keskm SD
Min. Max. N Keskm. SD Min. Max.
Taastumine 24
1,56 0,48 0,90 2,93 2
1,19 0,07 1,14 1,24 5
1,83 0,86 0,98 2,93 17
1,52 0,32 0,90 2,24
(%/RÜ/kg)
AUC (0-inf) 23
1981 960 593 4831 2
2062 510 1701 2423 5
2971 1383 1511 4831 16
1662 622 593 2606
(h*%)
T 1/2 (h)
24
23,3 12,6 7,4 58,4 2
39,7 18,3 26,7 52,7 5
34,9
16 17,5 58,4 17
18 6,2 7,4 30,5
MRT (h)
24
33,1
19 10,1 89,7 2
53,6 25,9 35,3 71,9 5
53,5 24,6 27,8 89,7 17
24,7 8,5 10,1 37,7
Kliirens
24
3,29 1,67 0,91 7,41 2
2,66 0,85 2,06 3,27 5
1,95 1,02 0,91 3,31 17
3,76 1,69 1,83 7,41
(ml/h/kg)

Selgitus: AUC = kontsentratsioonikõvera alune pindala; MRT = keskmine püsimisaeg

A-hemofiilia
FVIII (kontsentraadist) on normaalne inimplasma koostisosa ning toimib samuti nagu endogeenne
FVIII. Pärast preparaadi süstimist jääb ligikaudu kaks kolmandikku kuni kolmveerand FVIII-st
vereringesse. Vereplasmas saavutatav FVIII:C tase peaks olema vahemikus 80%...120%
prognoositavast FVIII:C tasemest.

FVIII:C väheneb kahefaasiliselt eksponentsiaalselt. Algfaasis toimub jaotumine intravaskulaarse ja
teiste kambrite (kehavedelike) vahel plasma eliminatsiooni poolväärtusajaga 3...6 tundi. Järgmises,
aeglasemas faasis on poolväärtusaeg 8...18 tundi, keskmiselt 15 tundi. See vastab tõelisele
bioloogilisele poolväärtusajale.

Järgnevaid tulemusi täheldati ühes kliinilises uuringus, millesse oli kaasatud 12 patsienti
(kromogeenne mõõtmismeetod, kahekordne mõõtmine):

Parameeter
Lähtevisiit
6. kuu visiit
Keskmine
SH
Keskmine
SH
Paranemine
FVIII:C 2,27
1,20
FVIII:C 2,26
1,19
%/RÜ/kg

AUC
FVIII:C 31,3
7,31
FVIII:C 33,8
10,9
norm
% * h/RÜ/kg
Poolväärtusaeg (h)
FVIII:C 11,2
2,85
FVIII:C 11,8
3,37
MRT (h)
FVIII:C 15,3
3,5
FVIII:C 16,3
4,6
Kliirens
FVIII:C 3,37
0,86
FVIII:C 3,24
1,04
ml/h/kg
Selgitus: AUC = kontsentratsioonikõvera alune pindala; MRT keskmine püsimisaeg; SH =
standardhälve

Wilate's sisalduvad VWF ja FVIII on normaalsed inimplasma koostisosad ning toimivad samuti nagu
endogeensed VWF/FVIII/.

Nende ainete manustamine katseloomadele tavapäraste ohutusuuringute jaoks ei annaks kasulikku
teavet lisaks olemasolevale kliinilisele kogemusele ja ei ole seetõttu nõutav.


8/13

Pulber:
naatriumkloriid,
glütsiin,
sahharoos,
naatriumtsitraat,
kaltsiumkloriid.

Lahusti:
süstevesi, mis sisaldab 0,1% polüsorbaat 80.

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi Wilate't segada teiste ravimpreparaatidega ega manustada
samaaegselt teiste veenisiseste preparaatidega samas infusioonisüsteemis.

Kasutada võib ainult kaasasolevaid süste-/infusioonisüsteeme, sest ravi võib ebaõnnestuda FVIII/VWF
adsorptsiooni tõttu mõne infusiooniseadme sisemistele pindadele.

3 aastat

Valmislahuse stabiilsus on tõestatud 4 tunni jooksul toatemperatuuril (kuni 25º C). Mikrobioloogilise
saastatuse vältimiseks tuleb valmislahus kohe ära kasutada.

Hoida pulbri ja lahusti viaalid külmkapis (2ºC...8ºC). Hoida viaalid välispakendis, valguse eest
kaitstult. Mitte lasta külmuda.

Preparaati võib hoida toatemperatuuril (kuni 25ºC) 2 kuu jooksul. Sellisel juhul aegub kõlblikkusaeg 2
kuud pärast seda, kui preparaat on esimest korda külmkapist välja võetud. Patsient peab märkima
välispakendile uue kõlblikkusaja. Valmislahust tohib kasutada ainult ühel korral. Ülejäänud lahus
tuleb hävitada.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt. lõik 6.3.

Pakendi suurused:

Wilate 500, 500 RÜ VWF ja 500 RÜ FVIII
1 pakend sisaldab:
1 pulbriviaal: I tüüpi klaasist, suletud korgiga (broombutüülkumm) ja kattega, millel on ärarebitav
kaas.
1 lahustiviaal (5 ml süstevett, mis sisaldab 0,1% polüsorbaat 80): I tüüpi klaasist, suletud korgiga
(kloorbutüülkumm) ja kattega, millel on ärarebitav kaas.
1 abivahendite pakk meditsiiniseadmetega (1 ühekordne süstal, 1 ülekandekomplekt (Mix2VialTM), 1
infusioonisüsteem).
2 alkoholiga immutatud puhastuslapikest.

Wilate 1000, 1000 RÜ VWF ja 1000 RÜ FVIII
1 pakend sisaldab:

9/13

1 pulbriviaal: I tüüpi klaasist, suletud korgiga (broombutüülkumm) ja kattega, millel on ärarebitav
kaas.
1 lahustiviaal (10 ml süstevett, mis sisaldab 0,1% polüsorbaat 80): I tüüpi klaasist, suletud korgiga
(kloorbutüülkumm) ja kattega, millel on ärarebitav kaas.
1 abivahendite pakk meditsiiniseadmetega (1 ühekordne süstal, 1 ülekandekomplekt (Mix2VialTM), 1
infusioonisüsteem).
2 alkoholiga immutatud puhastuslapikest.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

• Lugege kogu juhist ja järgige seda hoolikalt!
• Ärge kasutage Wilate't pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendile.
• Alljärgnevalt kirjeldatud protseduuri vältel peab säilitama steriilsust!
• Süstlas olev lahus peab olema selge või kergelt pärlendav. Ärge manustage lahust, mis on
hägune või sisaldab osakesi.
• Valmis süstelahus tuleb kohe ära kasutada, et vältida mikroobset saastumist.
• Kasutage ainult kaasasolevat manustamiskomplekti. Teiste süste-/infusioonivahendite
kasutamine võib põhjustada täiendavaid riske ja ravi ebaõnnestumist.

Juhised süstelahuse valmistamiseks
1.
Ärge kasutage ravimit, mis on äsja külmkapist võetud. Laske lahustil ja pulbril avamata
viaalides soojeneda toatemperatuurini.

2.
Eemaldage kaaned pulbriviaalilt ja lahustiviaalilt ning desinfitseerige kummikorgid ühega
kaasasolevatest alkoholilapikestest.

3.
Mix2VialTM on kujutatud joonisel 1. Asetage lahustiviaal siledale pinnale ja hoidke
kindlalt.Võtke Mix2VialTM ja pöörake sinine ots allapoole. Asetage Mix2VialTM sinine osa
lahustiviaalile ja suruge tugevasti, kuni see kinnitub (Joonised 2 ja 3).






10/13

4.
Asetage pulbriviaal siledale pinnale ja hoidke kindlalt. Võtke
lahustiviaal koos sellele kinnitatud Mix2VialTM-ga ja
pöörake lahustiviaal põhjaga ülespidi. Asetage Mix2VialTM
läbipaistev osa pulbriviaalile ja suruge tugevasti, kuni see
kinnitub (Joonis 4). Lahusti voolab ise pulbriviaali.


5.
Jättes mõlemad viaalid kinnitatuks, keerutage õrnalt
pulbriviaali kuni pulber on lahustunud.
Lahustumine kestab toatemperatuuril vähem kui 10 minutit.
Valmistamise käigus võib moodustuda pisut vahtu. Keerake
Mix2VialTM kahes eri osas lahti (Joonis 5). Vaht kaob.

Kõrvaldage tühi lahustiviaal koos sellele kinnituva
Mix2VialTM sinise osaga.


Süstimisjuhised
Ettevaatusabinõuna peab patsiendil mõõtma pulsisagedust enne manustamist ja süstimise ajal. Kui
pulsisagedus tõuseb märgatavalt, tuleb süstimiskiirust aeglustada või peatada manustamine lühikeseks
ajaks.

1.
Kinnitage süstal Mix2VialTM läbipaistva osa külge. Keerake viaal põhjaga ülespidi ja tõmmake
lahus süstlasse (Joonis 6).
Süstlas olev lahus peab olema selge või kergelt pärlendav.
Kui lahus on süstlasse tõmmatud, fikseerige kindlalt süstlakolb (hoides süstalt suunaga alla) ja
eemaldage süstal Mix2VialTM küljest (Joonis 7). Kõrvaldage tühi viaal koos sellele kinnituva
Mix2VialTM läbipaistva osaga.


11/13





2.
Puhastage valitud süstekoht teise kaasasoleva alkoholilapikesega.

3.
Kinnitage kaasasolev süstenõel süstla külge.

4.
Punkteerige süstenõelaga valitud veeni. Kui te kasutasite žgutti veeni esiletoomiseks, siis
eemaldage žgutt enne, kui hakkate Wilate’t süstima.
Verd ei tohi voolata süstlasse, sest võivad tekkida fibriinhüübed.

5.
Süstige lahus veeni aeglaselt, mitte kiiremini kui 2...3 ml/min.

Kui te kasutate manustamiskorra kohta rohkem kui ühte Wilate viaali, võite kasutada sama süstalt ja
süstenõela. Mix2VialTM on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.