NIMOTOP

Subarahnoidaalsest verejooksust tingitud vasospasmi isheemiliste sümptomite profülaktika ja ravi.

Üldjuhul soovitatakse kasutada järgmisi annuseid:

Pärast 5...14 päeva kestnud infusioonilahuse manustamist jätkata suukaudse raviga 2 tabletti 6 korda
ööpäevas (6 x 60 mg nimodipiini ööpäevas).

Kui patsiendil tekivad kõrvaltoimed, tuleb annust vastavalt vajadusele vähendada või ravi lõpetada.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Raske maksafunktsiooni häire korral (eriti maksatsirroosiga patsientidel) võib esmase maksapassaaži
vähenemise ja metaboolse kliirensi vähenemise tõttu suureneda nimodipiini biosaadavus. Sellistel
patsientidel võivad ravimi toimed ja kõrvaltoimed (nt vererõhu alanemine) olla tugevamalt
väljendunud.
Neil juhtudel tuleb annust vähendada või vajadusel kaaluda ravi katkestamist.

Kui ravimit manustatakse koos CYP 3A4 inhibiitorite või CYP 3A4 indutseerijatega, võib olla vajalik
annuse korrigeerimine (vt lõik 4.5).


Nimodipiini tablette on soovitatav kasutada 7 päeva vältel pärast 5…14 päeva kestnud ravi
nimodipiini infusioonilahusega.

Tabletid tuleks neelata tervelt, vähese koguse vedelikuga, sõltumata söögikordadest. Vältima peab
greibimahla tarvitamist (vt lõik 4.5).

Annustamise intervall ei tohi olla väiksem kui 4 tundi.

Kasutamise kestus

Profülaktika
Pärast infusioonravi lõpetamist on nimodipiini suukaudset ravi soovitatav jätkata annuses 6 x 60 mg
ööpäevas 4-tunniste intervallidega umbes 7 päeva vältel.

Ravi
Pärast infusioonravi on soovitatav suukaudne ravi annuses 6 x 60 mg ööpäevas 4-tunniste
intervallidega 7 päeva vältel.

Nimodipiini ei tohi kasutada ülitundlikkuse korral toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine
suhtes.

Nimodipiini kasutamine koos rifampitsiiniga on vastunäidustatud, kuna rifampitsiini samaaegne
manustamine võib märkimisväärselt vähendada nimodipiini efektiivsust (vt lõik 4.5).

Nimodipiini suukaudne manustamine koos epilepsiavastaste ravimite fenobarbitaali, fenütoiini või
karbamasepiiniga on vastunäidustatud, kuna nimodipiini efektiivsus võib märkimisväärselt väheneda (vt
lõik 4.5).

Kuigi intrakraniaalse rõhu tõusu ei ole nimodipiinraviga seostatud, on neil juhtudel või veekoguse
tõusu korral ajukoes (generaliseerunud ajuturse) soovitatav patsienti hoolikalt jälgida.

Ettevaatus on vajalik hüpotensiooniga patsientidel (süstoolne vererõhk vähem kui 100 mm Hg).

Ebastabiilse stenokardiaga patsientidel või 4 nädala jooksul pärast ägedat müokardi infarkti, peab arst
arvesse võtma võimalikke riske (nt vähenenud koronaararterite perfusioon ja müokardi isheemia)
võrrelduna võimaliku kasuga (nt ajuperfusiooni paranemine).

Nimodipiin metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 süsteemi kaudu. Ravimid, mis teadaolevalt
inhibeerivad või indutseerivad selle ensüümisüsteemi aktiivsust, võivad seetõttu muuta nimodipiini
esmast maksapassaaži või kliirensit (vt lõik 4.5).

Ravimid, mis on teadaolevalt tsütokroom P450 3A4 süsteemi inhibiitorid ning võivad põhjustada
nimodipiini plasmakontsentratsiooni suurenemist, on näiteks:
- makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin);
- HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir);
- asooli-tüüpi seentevastased ravimid (nt ketokonasool);
- antidepressandid nefasodoon ja fluoksetiin;
- kinupristiin/dalfopristiin;
- tsimetidiin;
- valproehape.
Kui nimodipiini manustatakse koos ülal loetletud ravimitega, tuleb jälgida patsiendi vererõhu väärtusi
ja vajadusel kaaluda nimodipiini annuse vähendamist.

Nimodipiini toimet mõjutavad ravimid

Nimodipiin metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 süsteemi kaudu nii soole limaskestas kui maksas.
Ravimid, mis teadaolevalt inhibeerivad või indutseerivad seda ensüümisüsteemi, võivad seetõttu
muuta nimodipiini esmast maksapassaaži või kliirensit (vt lõik 4.2 „Maksafunktsiooni kahjustusega
patsiendid“).

Kui nimodipiini manustatakse koos järgnevate ravimitega, tuleb arvesse võtta nii koostoimete ulatust
kui kestust:

Rifampitsiin
Kogemus teiste kaltsiumiantagonistidega lubab eeldada, et rifampitsiin kiirendab nimodipiini
metabolismi ensüüme indutseeriva toime tõttu. Manustamine koos rifampitsiiniga võib seega
märkimisväärselt vähendada nimodipiini efektiivsust. Seetõttu on nimodipiini manustamine koos
rifampitsiiniga vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Tsütokroom P450 3A4 indutseerivad epilepsiaravimid, nt fenobarbitaal, fenütoiin või
karbamasepiin
Eelnev pidev ravi epilepsiaravimite fenobarbitaali, fenütoiini või karbamasepiiniga vähendab
märkimisväärselt suukaudselt manustatud nimodipiini biosaadavust. Seetõttu on loetletud ravimite ja
suukaudse nimodipiini samaaegne kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Kui nimodipiini manustatakse koos järgnevate tsütokroom P450 3A4 süsteemi inhibiitoritega, tuleks
jälgida patsiendi vererõhu väärtusi ja vajadusel kaaluda nimodipiini annuse muutmist (vt lõik 4.2).

Makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin)
Nimodipiini ja makroliidantibiootikumidega ei ole koostoimeuuringuid läbi viidud. Teadaolevalt
inhibeerivad mõned makroliidantibiootikumid tsütokroom P450 3A4 süsteemi ning koostoimete
võimalust ei saa praegu välistada. Seetõttu ei tohiks makroliidantibiootikume koos nimodipiiniga
manustada (vt lõik 4.4).
Kuigi asitromütsiin on struktuuri poolest sarnane makroliidantibiootikumidega, puudub sellel CYP
3A4 inhibeeriv toime.

HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir)
Nimodipiini ja HIV proteaasi inhibiitorite võimalike koostoimete uurimiseks ei ole ametlikke
uuringuid läbi viidud. On teatatud, et sellesse klassi kuuluvad ravimid võivad inhibeerida tsütokroom
P450 3A4 süsteemi. Seetõttu ei saa välistada, et samaaegne manustamine koos nende proteaasi
inhibiitoritega võib tõsta märkimisväärselt ja kliiniliselt olulisel määral nimodipiini
plasmakontsentratsiooni (vt lõik 4.4).

Asooli-tüüpi seentevastased ravimid (nt ketokonasool)
Nimodipiini ja ketokonasooli võimalike koostoimete uurimiseks ei ole ametlikke uuringuid läbi
viidud. Teadaolevalt inhibeerivad asooli-tüüpi seentevastased ravimid tsütokroom P450 3A4 süsteemi
ning kirjeldatud on erinevaid koostoimeid teiste dihüdropüridiini rühma kuuluvate
kaltsiumiantagonistidega. Samaaegsel manustamisel koos suukaudse nimodipiiniga ei saa seega
välistada nimodipiini süsteemse biosaadavuse olulist suurenemist, mis on tingitud esmase
maksapassaaži vähenemisest (vt lõik 4.4).

Nefasodoon
Nimodipiini ja nefasodooni võimalike koostoimete uurimiseks ei ole ametlikke uuringuid läbi viidud.
Antidepressant nefasodoon võib inhibeerida tsütokroom P450 3A4 süsteemi. Seetõttu ei saa välistada,
et samaaegne manustamine koos nefasodooniga tõstab nimodipiini plasmakontsentratsiooni (vt lõik
4.4).

Fluoksetiin
Antidepressant fluoksetiini manustamisel koos nimodipiiniga püsikontsentratsiooni tingimustes
suurenes nimodipiini plasmakontsentratsioon ligikaudu 50%. Fluoksetiini sisaldus vähenes
märkimisväärselt; samas tema aktiivset metaboliiti norfluoksetiini see ei mõjutanud (vt lõik 4.4).

Kinupristiin/dalfopristiin
Kaltsiumiantagonisti nifedipiiniga saadud kogemuste põhjal võib nimodipiini manustamine koos
kinupristiini/dalfopristiiniga suurendada nimodipiini plasmakontsentratsiooni (vt lõik 4.4).

Tsimetidiin
H2-antagonisti tsimetidiini samaaegne manustamine võib tõsta nimodipiini plasmakontsentratsiooni
(vt lõik 4.4).

Valproehape
Antikonvulsandi valproehappe samaaegne manustamine võib tõsta nimodipiini
plasmakontsentratsiooni (vt lõik 4.4).

Koostoimed teiste ravimitega

Nortriptüliin
Nortriptüliini manustamine koos nimodipiiniga püsikontsentratsiooni tingimustes vähendas kergelt
nimodipiini sisaldust, samas nortriptüliini plasmakontsentratsioon ei muutunud.

Nimodipiini toime teistele ravimitele

Vererõhku alandavad ravimid
Nimodipiin võib tugevdada samaaegselt manustatavate antihüpertensiivsete ravimite vererõhku
alandavat toimet, nt:
- diureetikumid;
- beetablokaatorid;
- AKE inhibiitorid;
- A1-antagonistid;
- teised kaltsiumi antagonistid;
- alfa-adrenoblokaatorid;
- PDE5 inhibiitorid;
- alfa-metüüldopa.
Kui sellist tüüpi kombinatsiooni ei saa vältida, on vajalik patsiendi eriti hoolikas jälgimine.

Zidovudiin
Uuringus ahvidega, kus HIV vastast ravimit zidovudiini (i.v.) manustati koos nimodipiini boolusega
(i.v.), suurenes märkimisväärselt zidovudiini AUC, samas jaotusruumala ja kliirens vähenesid
märkimisväärselt.

Koostoimed toiduga

Greibimahl
Greibimahl inhibeerib tsütokroom P450 3A4 süsteemi. Dihüdropüridiini rühma kuuluvate
kaltsiumikanalite blokaatorite manustamine koos greibimahlaga tõstab seega nimodipiini
plasmakontsentratsiooni ja pikendab ravimi toimeaega. Põhjuseks on esmase maksapassaaži või
kliirensi vähenemine.
Selle tulemusena võib tugevneda vererõhku alandav toime. Selline toime võib püsida vähemalt 4
päeva pärast greibimahla joomist.
Seetõttu ei tohi nimodipiini manustamise ajal süüa greipi ega juua greibimahla (vt lõik 4.2).

Ebatõenäolised
Haloperidool
Kui püsikontsentratsiooni tingimustes manustati nimodipiini patsientidele, kes said pikaajalist ravi
haloperidooliga, ei täheldatud vastastikuste koostoimete potentsiaali.

Nimodipiini suukaudsel manustamisel koos diasepaami, digoksiini, glibenklamiidi, indometatsiini,
ranitidiini ja varfariiniga ei ilmnenud vastastikuste koostoimete potentsiaali.

Rasedus
Rasedate naistega ei ole adekvaatseid ja kontrollitud uuringuid läbi viidud.
Kui nimodipiini on vaja manustada raseduse ajal, tuleb arvestades kliinilist pilti kaaluda ravist
oodatava kasu ja riski suhet.

Imetamine
Nimodipiin ja selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima samas suurusjärgus ema
plasmakontsentratsiooniga.
Imetavatel emadel ei ole soovitav ravi ajal last rinnaga toita.

Fertiilsus
In vitro viljastamisel on kaltsiumiantagoniste üksikjuhtudel seostatud pöörduvate biokeemiliste
muutustega seemneraku peaosas, mis võivad kahjustada spermatosoidide funktsiooni. Ei ole teada kas
see on asjakohane lühiajalise ravi korral.

Autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime võib halveneda seoses võimaliku pearinglusega.

Allpool toodud tabelis on kokkuvõte nimodipiinraviga seotud kõrvaltoimete esinemissagedustest.
Andmed on saadud nimodipiini kliinilistest uuringutest aSAH näidustusel kasutamisel ning jagatud
CIOMS III esinemissageduse kategooriate järgi (platseebokontrolliga uuringud: nimodipiin N=703;
platseebo N=692; ilma kontrollita uuringud: nimodipiin N=2496, 31.08.2005 seisuga). Igas
esinemissageduste rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Esinemissagedused on klassifitseeritud järgmiselt:
väga sage (≥ 1/10),
sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),
aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100),
harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000),
väga harv (< 1/10 000).
Organsüsteemi
Aeg-ajalt
Harv
klass (MedDRA)


Vere ja
Trombotsütopeenia
lümfisüsteemi
häired
Immuunsüsteemi Allergiline

häired
reaktsioon
Lööve
Närvisüsteemi
Peavalu

häired
Südame häired
Tahhükardia
Bradükardia

Vaskulaarsed
Hüpotensioon

häired
Vasodilatatsioon
Seedetrakti
Iiveldus
Iileus
häired
Organsüsteemi
Aeg-ajalt
Harv
klass (MedDRA)


Maksa ja

Maksaensüümide
sapiteede häired
aktiivsuse mööduv
tõus

Mürgistuse sümptomid
Ägeda üleannustamise nähtudeks on vererõhu märgatav langus, tahhükardia või bradükardia,
gastrointestinaalsed vaevused ja iiveldus.

Mürgistuse ravi
Ägeda üleannustamise korral tuleb nimodipiinravi kohe lõpetada. Ravi sõltub sümptomitest. Kui
ravimit on võetud suu kaudu, tuleb esmaabi ravivõttena kaaluda maoloputust ja aktiivsöe manustamist.
Kui tekib vererõhu järsk langus, võib intravenoosselt manustatada dopamiini või noradrenaliini. Kuna
spetsiifilist antidooti ei ole teada on teiste kõrvaltoimete ravi sümptomaatiline.

Farmakoterapeutiline rühm: dihüdropüridiini derivaadid, ATC-kood: C08CA06

Nimodipiin on 1,4-dihüdropüridiinide rühma kuuluv kaltsiumikanalite blokaator. Silelihasrakkude
kontraktsioon on sõltuv kaltsiumiioonidest, mis sisenevad depolarisatsioonifaasis aeglase ioonide
vooluna läbi rakumembraani rakku. Nimodipiin takistab kaltsiumiioonide sissevoolu rakkudesse ja
pärsib seeläbi veresoonte silelihaste kontraktsiooni. Loomkatsetes oli nimodipiinil ajuarteritele suurem
mõju kui muudele arteritele. Nimodipiin on väga lipofiilne, mis võimaldab tal läbida
hematoentsefaalbarjääri. Tõenäoliselt seetõttu on nimodipiiniga ravitud subarahnoidaalse
hemorraagiaga patsientidel määratud tserebrospinaalvedelikus nii suuri nimodipiini kontsentratsioone
kui 12,5 ng/ml.

Nimodipiinil on selektiivne tserebraalne antivasokonstriktoorne ja antiisheemiline toime. Nimodipiini
kasutamine võib ära hoida või kõrvaldada vasokonstriktsiooni, mis in vitro tekitati erinevate
vasoaktiivsete ainete (nt serotoniin, prostaglandiinid ja histamiin), vere või vere laguproduktide poolt.
Nimodipiinil on ka neurofarmakoloogilised ja psühhofarmakoloogilised omadused.

Uuringud ägedate ajuverevarustuse häiretega patsientidega on näidanud, et nimodipiin laiendab aju
veresooni ning parandab aju verevarustust. Võrreldes tervete ajuosadega suureneb perfusioon reeglina
enam eelnevalt kahjustunud või alaperfuseeritud ajuosades.
Nimodipiin vähendab subarahnoidaalse verejooksuga patsientidel märkimisväärselt isheemiast
tingitud neuroloogilisi kahjustusi ning suremuse määra.

Imendumine
Suukaudselt manustatud toimeaine nimodipiin imendub praktiliselt täielikult. Muutumatul kujul
nimodipiin ja esmase maksapassaaži käigus moodustunud metaboliidid on plasmas määratavad juba
10...15 minutit pärast tableti manustamist. Eakatel patsientidel on korduva suukaudse manustamise
(3 x 30 mg/ööpäevas) järel maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) 7,3...43,2 ng/ml, mis saabub
0,6...1,6 tunni möödudes (tmax). Noortel on keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon pärast
30 mg ja 60 mg ühekordset manustamist vastavalt 16±8 ng/ml ja 31±12 ng/ml. Maksimaalne
plasmakontsentratsioon ja AUC (kontsentratsioonikõvera alune pindala) suurenevad proportsionaalselt
annusega kuni maksimaalse uuritud annuseni (90 mg).

0,03 mg/kg/h pideva infusiooniga saavutatakse keskmine tasakaalukontsentratsioon 17,6...26,6 ng/ml.
Pärast intravenoosset boolust langeb nimodipiini plasmakontsentratsioon kahefaasiliselt
poolväärtusaegadega 5...10 min ja ligikaudu 60 min. Jaotusruumala (Vss, 2-kambriline mudel) i.v.
manustamisel arvestatakse olevat 0,9…1,6 l/kg kehakaalu kohta.
Totaalne (süsteemne) kliirens on 0,6…1,9 l/h/kg.

Valkudega seondumine ja jaotumine
Nimodipiin seondub 97…99% ulatuses plasmavalkudega. Loomkatsetes läbis radioaktiivne [14C]-
nimodipiin platsentaarbarjääri. Sarnane jaotumine on tõenäoline ka inimestel, kuid eksperimentaalsed
tõendid selle kohta puuduvad. Rottidel imenduvad nimodipiin ja/või selle metaboliidid rinnapiima
kontsentratsioonides, mis on palju suuremad kui ema plasmakontsentratsioon. Nimodipiini
kontsentratsioon inimese rinnapiimas oli samas suurusjärgus kui ema plasmakontsentratsioon.

Pärast suukaudset ja intravenoosset manustamist on nimodipiini kontsentratsioon
tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 0,5% mõõdetud plasmakontsentratsioonist. See vastab ligikaudselt
nimodipiini vabale fraktsioonile.

Metabolism, eliminatsioon ja eritumine
Nimodipiin elimineeritakse metaboolselt tsütokroom P450 3A4 süsteemi kaudu, peamiselt
dihüdropüridiintsükli dehüdrogeenimise teel. Edasised olulised metaboliseerimise astmed on estri
oksüdatiivne lõhustamine, 2- ja 6-metüülrühmade hüdroksüülimine ja glükuronisatsioon
konjugatsioonireaktsioonina. Kolm peamist metaboliiti plasmas ei ole aktiivsed või on seda
terapeutiliselt ebaolulisel määral.

Maksaensüüme indutseerivaid või inhibeerivaid toimeid ei ole teada. Inimesel erituvad metaboliidid
umbes 50% ulatuses neerude kaudu ja 30% ulatuses sapiga. Eliminatsiooni kineetika on lineaarne.
Nimodipiini poolväärtusaeg on vahemikus 1,1...1,7 tundi. Lõplik poolväärtusaeg 5...10 tundi ei oma
annustamisintervalli määramisel tähtsust.

Nimodipiini keskmise plasmakontsentratsiooni kõverad pärast 30 mg suukaudset manustamist
(tabletina) ja pärast 0,015 mg/kg intravenoosset infusiooni 1 h jooksul (n=24 eakat vabatahtlikku).

Biosaadavus
Ulatusliku esmase maksapassaaži tõttu (umbes 85…95%) on absoluutne biosaadavus 5…15%.

Toksilisuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ning isas- ja emasloomade
fertiilsuse prekliinilised uuringud ei näita erilist ohtu inimesele. Annused 30 mg/kg/ööpäevas ja üle
selle pidurdasid tiinetel rottidel loote kasvu ja vähendasid loote kaalu. Annusel 100 mg/kg/ööpäevas
esines embrüoletaalsust. Teratogeenset toimet ei täheldatud. Küülikutel ei esinenud annustel kuni
10 mg/kg/ööpäevas embrüotoksilist ega teratogeenset toimet. Ühes peri- ja postnataalses uuringus
rottidega täheldati annustel 10 mg/kg/ööpäevas ja üle selle suremust ja füüsilise arengu pidurdumist.
Järgnevad uuringud neid leide ei kinnitanud.

Toksikoloogilised omadused
Äge toksilisus

Liik Sugu Manustamisviis
LD50 mg/kg
Usaldusvahemik
p < 0,05
Hiir isane suukaudne
3562 (2746-4417)
Hiir isane intravenoosne
33 (28-38)
Rott isane suukaudne
6599 (5118-10003)
Rott isane intravenoosne
16 (14-18)
Küülik emane suukaudne
ligikaudu
5000

Küülik emane intravenoosne
ligikaudu
2,5

Koer
emane ja isane
suukaudne
1000…2000

Koer
emane ja isane
intravenoosne
ligikaudu 4,5


LD50 väärtuste erinevus pärast suukaudset ja intravenoosset manustamist näitab, et pärast suurte
annuste suukaudset manustamist suspensiooni kujul ei imendu toimeaine täielikult või imendumine on
aeglustunud. Suukaudse manustamise järel täheldati mürgistusnähte vaid hiirtel ja rottidel.
Sümptomiteks olid kerge tsüanoos, liikuvuse tugev vähenemine ja tugev hingeldus. Intravenoosse
manustamise järel täheldati neid mürgistusnähte kõigil uuritud liikidel ning neile lisandusid toonilis-
kloonilised krambid.

Subkroonilise taluvuse uuringud
Koertel põhjustas 10 mg/kg suukaudne manustamine kehakaalu langust, hematokriti, hemoglobiini ja
erütrotsüütide hulga vähenemist ning südame löögisageduse tõusu. Aine mõjutas vererõhku.

Kroonilise taluvuse uuringud
Rottidele manustati nimodipiini toidu sisse segatuna kuni 90 mg/kg/ööpäevas 2 aasta vältel. Nii
emased kui isased rotid talusid annuseid kuni 15 mg/kg/ööpäevas ilma eristatavate kahjustusteta.
Onkogeense toime kohta tõendeid ei leitud. Ülaltoodud nimodipiini annuseid manustati hiirtele toidu
sisse segatuna 21 kuu vältel. Uuringus ei leitud tõendeid tumorigeense aktiivsuse kohta.

Üheaastase uuringu käigus uuriti nimodipiini kuni 6,25 mg/kg/ööpäevas annuste süsteemset talutavust
koertel. Annused kuni 2,5 mg/kg olid ohutud. Annus 6,25 mg/kg põhjustas elektrokardiogrammi
muutusi, mis olid tingitud müokardi verevarustuse häiretest. Südame histopatoloogilisi muutusi selle
annuse juures siiski ei leitud.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringud

Fertiilsuse uuringud rottidel
Annused kuni 30 mg/kg/ööpäevas ei kahjustanud isaste ega emaste rottide ega järgnevate põlvkondade
viljakust.

Embrüotoksilisuse uuringud
Annuse 10 mg/kg/ööpäevas manustamine tiinetele rottidele embrüogeneesi ajal ei näidanud kahjulikku
toimet. Annused 30 mg/kg/ööpäevas ja üle selle pärssisid kasvu, põhjustades loote kaalu alanemist.
Annus 100 mg/kg/ööpäevas suurendas intrauteriinselt surnud embrüote arvu. Teratogeenseid toimeid
ei täheldatud.

Embrüotoksilisuse uuringud küülikutel annustega kuni 10 mg/kg/ööpäevas (suu kaudu) ei andnud
tõendeid teratogeensest või muust embrüotoksilisest toimest.

Rottide perinataalne ja postnataalne areng
Perinataalse ja postnataalse arengu uurimiseks viidi läbi uuringud rottidel, kus neile manustati
nimodipiini kuni 30 mg/kg/ööpäevas. Ühes uuringus täheldati annustel 10 mg/kg/ööpäevas ja üle selle
perinataalse ja postnataalse suremuse tõusu ja füüsilise arengu pidurdumist. Järgnevad uuringud neid
leide ei kinnitanud.

Taluvuse eriuuringud

Kartsinogeensuse uuringud
Uuringus, kus rottidele manustati 2 aasta vältel toidu sisse segatuna kuni 1800 ppm (umbes
90 mg/kg/ööpäevas) nimodipiini, ei leitud tõendeid onkogeense potentsiaali kohta. Pikaajalises
uuringus, kus hiirtele manustati 21 kuu vältel suu kaudu 500 mg/kg nimodipiini ööpäevas, ei leitud
samuti tõendeid onkogeensest potentsiaalist.

Mutageensuse uuringud
Nimodipiiniga on läbi viidud ulatuslikke genotoksilisuse uuringuid. Kõik uuringud olid mutageensete
ja kromosomaalsete mutatsioonide suhtes negatiivsed.

polü(1-vinüül-2-pürrolidoon) 25,
mikrokristalne tselluloos,
maisitärklis,
krospovidoon,
magneesiumstearaat,
hüdroksüpropüülmetüültselluloos,
makrogool 4000,
titaandioksiid (E171),
kollane raudoksiid (E172).

Ei ole täheldatud.

5 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

30 mg tabletid, 100 tk polüpropüleen/alumiiniumfooliumist blisterpakendis.

Erinõuded puuduvad.