MONKASTA

Kerge kuni keskmise raskusega astma täiendav ravi patsientidel alates 15 aasta vanusest, kellel
inhaleeritavad kortikosteroidid ning lühitoimelised beetaagonistid ei taga adekvaatset kliinilist
ravitulemust.
Astmaga patsientidel võib montelukastravi vähendada ka sesoonse allergilise riniidi sümptomeid.

Astma profülaktika alates 15-aasta vanusest, milles oluline osa on füüsilisest koormusest indutseeritud
bronhokonstriktsioonil.

Üldised soovitused
Monkasta ravitoime astma kliinilisele pildile ilmneb ühe päeva jooksul.

Monkasta’t võib võtta koos toiduga või ilma.

Patsientidele tuleks soovitada jätkata Monkasta võtmist isegi siis, kui nende astma on kontrolli all,
samuti ka astma süvenemise perioodil.

Monkasta’t ei tohi kasutada samaaegselt teiste sama toimeainet, montelukasti, sisaldavate ravimitega.

Eakatel, neerupuudulikkusega või kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse
kohandamine vajalik. Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad. Annused on
samad nii mees- kui naissoost patsientidele.




Ravi Monkasta’ga seoses teiste astma ravimeetoditega
Monkasta’t võib lisada patsiendil hetkel olevale astmaravile.

Ravi beetaagonistidega: Monkasta't võib lisada sellise patsiendi raviskeemile, kes saab ravi
lühitoimelise beetaagonistiga “vastavalt vajadusele”, kuid mis ei anna adekvaatset ravivastust. Kui
kliiniline vastus on ilmne (tavaliselt pärast esimese annuse manustamist), võib patsiendil olla võimalik
vähendada “vastavalt vajadusele” kasutatava lühitoimelise beetaagonisti annust.

Inhaleeritavad kortikosteroidid: Monkasta't võib kasutada täiendava ravina patsientidel, kelle
astmaravi teiste preparaatidega, nagu näiteks inhaleeritavate kortikosteroididega, ei ole adekvaatselt
kontrollitud. Inhaleeritavaid kortikosteroide ei tohi järsku asendada Monkasta’ga (vt lõik 4.4).

Teised saadaolevad tugevused/ravimvormid:

4 mg närimistabletid on saadaval 2…5-aastastele lastele.

5 mg närimistabletid on saadaval 6…14-aastastele lastele.


Annus täiskasvanud astmaatikutele vanuses 15 aastat ja vanemad või astma ja samaaegse sesoonse
allergilise riniidi korral on üks 10 mg tablett ööpäevas, mis võetakse õhtuti.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Patsiente tuleb hoiatada, et nad kunagi ei kasutaks suukaudset montelukasti ägedate astmahoogude
raviks ning et nad hoiaksid oma tavalised sobivad esmaabiravimid kergesti kättesaadavas kohas.
Ägeda hoo korral tuleb kasutada lühitoimelist inhaleeritavat beetaagonisti. Kui patsiendid vajavad
rohkem lühitoimeliste beetaagonistide inhalatsioone kui tavaliselt, peavad nad pidama nõu oma arstiga
niipea kui võimalik.

Inhaleeritavaid või suukaudseid kortikosteroide ei tohi Monkasta’ga asendada.

Puuduvad andmed, mis näitaksid, et suukaudsete kortikosteroidide annust võib vähendada, kui
samaaegselt manustatakse montelukasti.

Harvadel juhtudel võib astmavastast ravi, sh montelukasti saavatel patsientidel esineda süsteemne
eosinofiilia, mis mõnikord avaldub vaskuliidi kliiniliste tunnustena, mis vastavad Churg-Strauss’i
sündroomile - seisundile, mida sageli ravitakse süsteemse kortikosteroidraviga. Need juhud on
enamasti, kuid mitte alati olnud seotud suukaudse kortikosteroidravi vähendamise või ärajätmisega.
Võimalust, et leukotrieeni retseptori antagonistid võivad olla seotud Churg-Strauss’i sündroomi
ilmnemisega ei saa välistada ega kindlaks teha. Arstid peavad olema valvsad eosinofiilia, vaskuliitilise
lööbe, kopsusümptomite süvenemise, kardiaalsete komplikatsioonide ja/või neuropaatia ilmnemise
suhtes patsientidel. Patsiendid, kellel need sümptomid tekivad, tuleb ravirežiim üle vaadata.

Patsiendid, kellel on aspiriin-tundlik astma ja kes võtavad montelukasti peavad jätkuvalt vältima
aspiriini ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite võtmist.

Erihoiatused abiainete kohta
Monkasta sisaldab laktoosi. Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust,
laktaasidefitsiiti või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni, ei tohi seda ravimit võtta.

Montelukasti võib manustada koos teiste astma krooniliseks raviks ja profülaktikaks rutiinselt
kasutatavate ravimitega. Ravimite koostoimeuuringutes ei olnud montelukastil soovitatud kliinilises
annuses kliiniliselt olulisi toimeid järgmiste ravimite farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon,
prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid (etünüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin,
digoksiin ja varfariin.

Montelukasti plasmakontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) oli patsientidel, kellele manustati
samaaegselt fenobarbitaali, ligikaudu 40% väiksem. Kuna montelukast metaboliseeritakse CYP 3A4,
2C8 ja 2C9 poolt, tuleb olla ettevaatlik, eriti laste puhul, kui montelukasti manustatakse koos CYP
3A4, 2C8 and 2C9 indutseerijatega nagu fenütoiin, fenobarbitaal ja rifampitsiin.

In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP 2C8 inhibiitor. Siiski andmed kliinilistest
ravimite koostoimeteuuringutest, mis sisaldasid montelukasti ja rosiglitasooni (referentssubstraat, mis
esindab primaarselt CYP 2C8 poolt metaboliseeritavaid ravimeid), näitasid, et montelukast ei pärsi
CYP 2C8 in vivo. Seetõttu ei ole oodata, et montelukast mõjutaks märkimisväärselt selle ensüümi
poolt metaboliseeritavate ravimite (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid) metabolismi.

In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on CYP 2C8 substraat ja vähem olulisel määral 2C9 ja
3A4 substraat. Kliinilises ravimite koostoime uuringus montelukasti ja gemfibrosiiliga (nii CYP 2C8
kui ka 2C9 inhibiitor), suurendas gemfibrosiil montelukasti süsteemse ekspositsiooni 4,4-kordseks.
Tavapäraselt ei ole montelukasti annust vaja kohandada manustamisel koos gemfibrosiili või tugevate CYP 2C8 inhibiitoritega, kuid arst peab olema teadlik, et kõrvaltoimed võivad
sageneda/tugevneda.

In vitro andmete põhjal ei eeldata kliiniliselt olulisi ravimi koostoimeid vähem tugevate CYP 2C8
inhibiitoritega (nt trimetoprim). Montelukasti manustamine koos itrakonasooliga (tugev CYP 3A4
inhibiitor) ei suurendanud oluliselt montelukasti süsteemset ekspositsiooni.

Rasedus
Loomkatsed ei viita kahjulike toimete esinemisele rasedusele või embrüo/loote arengule.

Piiratud andmed saadaolevatest rasedate andmebaasidest ei vihja põhjuslikule seosele montelukasti ja
väärarendite (st jäsemete defektide) tekke vahel, millest on harva teatatud ülemaailmsete
turuletulekujärgsete kogemuste põhjal.

Monkasta't võib kasutada raseduse ajal ainult juhul, kui seda peetakse selgelt vajalikuks.

Imetamine
Uuringud rottidel on näidanud, et montelukast eritub piima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas montelukast
eritub inimese rinnapiima.

Monkasta't võib kasutada rinnaga toitvatel emadel ainult juhul, kui seda peetakse selgelt
möödapääsmatuks.

Eeldatavalt ei mõjuta montelukast patsiendi võimekust autot juhtida või masinaid käsitseda. Siiski on
väga harvadel juhtudel kirjeldatud uimasust või pearinglust.

Montelukastravi käigus tekkida võivad kõrvaltoimed klassifitseeritakse esinemissageduse alusel



alljärgnevatesse rühmadesse:
väga sage (≥1/10)
sage (≥1/100 kuni <1/10)
aeg-ajalt (≥1/1 000 kuni <1/100)
harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Montelukasti on kliinilistes uuringutes hinnatud järgnevalt:
- 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 4000 täiskasvanud 15-aastasel ja vanemal
astmaatikul
- 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 400 täiskasvanud sesoonse allergilise
riniidiga astmahaigel vanuses alates 15. eluaastast.
- 5 mg närimistablette ligikaudu 1750 astmaga lapsel vanuses 6...14 aastat.

Järgnevatest ravimiga seotud kõrvaltoimetest on kliinilistes uuringutes teatatud sageli patsientidel,
keda raviti montelukastiga ning sagedamini, kui platseeboga ravitud patsientidel:

Täiskasvanud patsiendid ja
6...14-aastased lapsed
noorukid vanuses 15-aastat ja
Organsüsteemi klass
(üks 8-nädalane uuring; n=201)
vanemad
(kaks 56-nädalast uuringut; n=615)
(kaks 12-nädalast uuringut; n=795)
Närvisüsteemi häired
Peavalu
Peavalu
Seedetrakti häired
Kõhuvalu


Pikaajalise ravi korral kliinilistes uuringutes piiratud arvul patsientidel - täiskasvanutel kuni 2 aasta ja
6...14-aastastel lastel kuni 6 kuu jooksul - ravimi ohutusprofiil ei muutunud.

Turuletulekujärgne kogemus
Järgmises tabelis on organsüsteemi klassi ja kõrvaltoime termini järgi loetletud ravimi
turuletulekujärgsel perioodil teatatud kõrvaltoimed. Esinemissageduse kategooriate hindamine põhines
vastavatel kliiniliste uuringute andmetel.

Organsüsteemi klass
Esinemissageduse Kõrvaltoime
kategooria
Infektsioonid ja infestatsioonid
Väga sage
ülemiste hingamisteede nakkus†
Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv
suurenenud eelsoodumus verejooksu tekkeks
Immunsüsteemi häired
Aeg-ajalt
ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia
Väga harv
maksa eosinofiilne infiltratsioon
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
ebaharilikud unenäod, sh hirmuunenäod,
unetus, somnambulism, ärrituvus, ärevus,
rahutus, agiteeritus,sh agressiivne käitumine
või vaenulikkus, depressioon
Harv
treemor
Väga harv
hallutsinatsioonid, desorientatsioon,
enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine
(suitsidaalsus)
Närvisüsteemi häired
Aeg-ajalt
pearinglus, uimasus, paresteesia/hüpesteesia,
krambid



Südame häired
Harv
palpitatsioonid
Respiratoorsed, rindkere ja
Aeg-ajalt
ninaverejooks
mediastiinumi häired
Väga harv
Churg-Straussi sündroom (CSS) (vt lõik 4.4)
Seedetrakti häired
Sage
kõhulahtisus‡, iiveldus‡, oksendamine‡
Aeg-ajalt
suukuivus, düspepsia
Maksa ja sapiteede häired
Sage
seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT)
aktiivsuse suurenemine
Väga harv
hepatiit (kaasa arvatud kolestaatiline,
hepatotsellulaarne ja maksakahjustuse
segavorm)
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage
lööve‡
Aeg-ajalt
verevalumite teke, nõgestõbi, pruuritus
Harv
angioödeem
Väga harv
nodoosne erüteem, multiformne erüteem
Lihas-skeleti ja sidekoe
Aeg-ajalt
liigesvalu, lihasvalu, sh lihaskrambid
kahjustused
Üldised häired ja manustamiskoha Sage
püreksia‡
reaktsioonid
Aeg-ajalt
asteenia/väsimus, halb enesetunne, tursed
†See esinenud kõrvaltoime, millest anti montelukasti saavatel patsientidel teada väga sageli, esines
väga sageli ka kliinilistes uuringutes platseebot saanud patsientidel.
‡See esinenud kõrvaltoime, millest anti montelukasti saavatel patsientidel teada sageli, esines sageli ka
kliinilistes uuringutes platseebot saanud patsientidel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Spetsiifilist teavet montelukasti üleannustamise ravi kohta ei ole saadaval. Kroonilise astma uuringutes
on montelukasti manustatud täiskasvanutele annustes kuni 200 mg ööpäevas 22 nädala jooksul ning
lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg ööpäevas ligikaudu ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste
kõrvaltoimeteta.

Turuletulekujärgsel kasutamisel ja kliinilistes uuringutes on esinenud teateid ägedast üleannustamisest
montelukastiga. Nende hulka kuuluvad teated täiskasvanutel ja lastel nii suurte annustega nagu 1000
mg (ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Vaadeldud kliinilised ja laboratoorsed leiud olid
kooskõlas ohutusprofiiliga täiskasvanutel ja lastel. Enamikes üleannustamiste teadetes ei olnud
kõrvaltoimeid esinenud. Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed olid kooskõlas montelukasti
ohutusprofiiliga ja nende hulka kuulusid kõhuvalu, unisus, janu, peavalu, oksendamine ja
psühhomotoorne hüperakiivsus.

Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsil.

Farmakoterapeutiline rühm: Teised süsteemsed hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks
kasutatavad ained. Leukotrieeni retseptorite antagonistid.
ATC-kood: R03DC03

Toimemehhanism
Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC , LTD , LTE ) on tugevatoimelised põletikku soodustavad
4
4
4
eikosanoidid, mis vabanevad erinevatest rakkudest sh nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need olulised
proastmaatilised mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieenide (CysLT) retseptoritega, mida on
leitud inimese hingamisteedest ning need põhjustavad hingamisteede reaktsioone, sh
bronhokonstriktsiooni, lima sekretsiooni, veresoonte läbilaskvust ja eosinofiilide kogunemist.

Montelukast on suukaudselt manustatuna aktiivne toimeaine, mis seondub kõrge afiinsuse ja
selektiivsusega CysLT retseptoritega.
1

Farmakodünaamilised toimed
Kliinilistes uuringutes inhibeerib montelukast bronhokonstriktsiooni inhaleeritud LTD -st tingituna
4
juba nii väikestes annustes nagu 5 mg. Pärast suu kaudu manustamist avaldus montelukasti
bronhodilateeriv toime kahe tunni jooksul. Beetaagonistide poolt põhjustatud bronhodilateeriv toime
lisandus montelukasti poolt põhjustatud toimele. Ravi montelukastiga inhibeeris nii varase kui hilise
faasi antigeeni poolt välja kutsutud bronhokonstriktsiooni. Platseeboga võrreldes vähendas
montelukast perifeerse vere eosinofiilide sisaldust täiskasvanutel ja lastel. Ühes iseseisvas uuringus
vähendas ravi montelukastiga märkimisväärselt eosinofiilide arvu hingamisteedes (mõõdetuna rögast)
ja perifeerses valgeveres.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Uuringutes täiskasvanutel näitas montelukast 10 mg manustatuna üks kord ööpäevas platseeboga
võrreldes märkimisväärset hommikuse FEV paranemist (10,4% vs 2,7% muutus algväärtusest), AM
1
väljahingamise tippvoolu (PEFR) paranemist (24,5 l/min vs 3,3 l/min muutus algväärtusest) ning
märkimisväärset totaalse beetaagonistide kasutamise vähenemist (-26,1% vs -4,6% muutus
algväärtusest). Patsiendi poolt teatatud päevaste ja öiste astma sümptomite paranemise skoor oli
märkimisväärselt parem platseebo omadest.

Uuringud täiskasvanutel näitasid montelukasti võimet suurendada inhaleeritavate kortikosteroidide
kliinilist toimet (FEV % muutus algväärtusest inhaleeritav beklometasoon + montelukast vs
1
beklometasoon: 5,43% vs 1,04%; beetaagonisti kasutamine: -8,70% vs 2,64%). Võrreldes
inhaleeritava beklometasooniga (200 mikrogrammi kaks korda ööpäevas vahemahutiga) näitas
montelukast kiiremat esmast vastust, kuigi 12-nädalasel uuringu jooksul kindlustas beklometasoon
suurema keskmise ravitoime (FEV % muutus algväärtusest montelukast vs beklometasoon: 7,49% vs
13,3%; beetaagonisti kasutamisel: - 28,28% vs -43,89%). Siiski, võrreldes beklometasooniga saavutati
suurel protsendil montelukastiga ravitud patsientidest sarnased kliinilised vastused (nt 50%-l
beklometasooniga ravitud patsientidest saavutati FEV paranemine u 11% või enam üle algväärtuse,
1
samas kui ligikaudu 42%-l montelukastiga ravitud patsientidest saadi sama vastus).

Teostati kliiniline uuring hindamaks montelukasti toimet sesoonse allergilise riniidi sümptomaatiliseks
raviks täiskasvanud üle 15-aastastel astmahaigetel patsientidel, kellel kaasuvalt põhidiagnoosile esines
ka sesoonne allergiline riniit. Selles uuringus manustati montelukasti 10-mg tablette 1 kord ööpäevas
ning sellel rühmal leiti platseebot saanute rühmaga võrreldes statistiliselt oluline DRS-skoori (Daily
Rhinitis Symptoms-score; Riniidi Ööpäevaste Sümptomite skoor) paranemine. Daily Rhinitis
Symptoms-score on ninaga seotud päevase sümptomaatika (keskmine ninaturse, ninavoolus,
aevastamine, nina sügelus) skoori ja öiste sümptomaatika (keskmine ninaturse ärkamisel,
uinumisraskused, öised ärkamised) skoori keskmine. Üldine hinnang allergilise riniidi raskusele näitas
nii patsientide kui arstide hinnagul märkimisväärset paremust võrreldes platseeboga. Astma seisundi
muutumine ei olnud selle uuringu peamiste lõpp-punktide hulgas.




12-nädalases uuringus täiskasvanutel näidati märkimisväärset füüsilisest koormusest tingitud
bronhokonstriktsiooni (EIB) vähenemist (maksimaalne FEV langus 22,33% montelukastiga
1
vs
32,40% platseeboga; aeg FEV taastumiseks 5% piirides algväärtusest oli 44,22 min
1
vs 60,64 min).
See toime säilis 12-nädalase uuringuperioodi jooksul. EIB vähenemist näidati ka lühiajalises uuringus
6...14-aastastel lastel (maksimaalne FEV langus 18,27% montelukasti
1
vs 26,11% platseebo korral;
aeg FEV taastumiseks 5% piirides algväärtusest oli 17,76 min
1
vs 27,98 min). Mõlemas uuringus
näidati toimet manustamisintervalli üks kord ööpäevas lõpus.

Aspiriinile tundlike astmaatiliste patsientide, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või suukaudseid
kortikosteroide, viis ravi montelukastiga, võrreldes platseeboga, märkimisväärse astma kontrolli
paranemiseni (FEV muutus algväärtusest 8,55%
1
vs -1,74% ja totaalse beetaagonistide kasutamise
langus -27,78% vs 2,09% algväärtusest).

Lapsed
12-nädalases platseebokontrollitud uuringus lastel vanuses 2...5 aastat paranesid astma kontrolli
parameetrid 4 mg montelukasti üks kord ööpäevas manustamisel, võrreldes platseeboga, sõltumatult
samaaegsest kontrollravist (inhaleeritav/nebuliseeritav kortikosteroid või inhaleeritav/nebuliseeritav
naatriumkromoglükaat). Kuuskümmend protsenti patsientidest ei saanud muud kontrollravi.
Montelukast parandas võrreldes platseeboga päevaseid sümptomeid (sh köhimist, kähisemist,
hingamisraskust ja piiratud aktiivsust) ja öiseid sümptomeid. Montelukast vähendas samuti ’vajaduse
korral’ manustatavate beetaagonistide ja esmaabi kortikosteroidide kasutamist astma halvenemisel
võrreldes platseeboga. Patsientidel, kes said montelukasti, oli rohkem astmavabu päevi kui nendel, kes
said platseebot. Ravitoime saavutati pärast esimest annust.

12-kuulises platseebokontrollitud uuringus kerge astma ja episoodiliste ägenemistega lastel, vanuses
2...5 aastat vähendas 4 mg montelukasti manustatuna üks kord ööpäevas märkimisväärselt (p ≤ 0,001)
aastast astma episoodiliste ägenemiste (EE) määra võrreldes platseeboga (vastavalt 1,60 EE vs 2,34
EE), [EE defineeritud kui ≥ 3 järjestikust päeva päevaste sümptomitega, mis nõuavad beetaagonisti või
kortikosteroidi (suukaudse või inhaleeritava) kasutamist või astmast põhjustatud hospitaliseerimist].
Protsentuaalne aastase EE määra vähenemine oli 31,9%, 95% CI-ga 16,9, 44,1.

8-nädalases uuringus 6...14-aastastel lastel parandas 5 mg montelukasti manustatuna üks kord
ööpäevas platseeboga võrreldes märkimisväärselt respiratoorset funktsiooni (FEV 8,71%
1
vs 4,16%
muutus algväärtusest; AM PEFR 27,9 l/min vs 17,8 l/min muutus algväärtusest) ning vähendas
vastavalt vajadusele manustatavate beetaagonistide kasutamist (-11,7% vs +8,2% muutus
algväärtusest).

12-kuulises uuringus, mis võrdles montelukasti ja inhaleeritava flutikasooni efektiivsust astma
kontrollis 6...14-aastastel kerge püsiva astmaga lastel, ei olnud montelukast halvem flutikasoonist
astma esmaabiravimite vabade päevade (RFD) protsentuaalse suurenemise osas. Keskmiselt 12-
kuulisel raviperioodil suurenes astma RFD montelukastigrupis protsentuaalselt 61,6-lt 84,0-ni ja
flutikasoonigrupis 60,9-lt 86,7-ni. Gruppidevaheline erinevus LS-i keskmises kasvus astma RFD-l oli
protsentuaalselt -2,8 95% CI-ga -4,7, -0,9. Nii montelukast kui ka flutikasoon parandasid astma
kontrolli sekundaarseid muutujaid hinnatava 12-kuulise raviperioodi jooksul:
- FEV suurenes 1,83 l-lt 2,09 l-ni montelukastigrupis ja 1,85 l-lt 2,14 l-ni flutikasoonigrupis.
1
Gruppidevaheline erinevus LS-i keskmises kasvus oli FEV -l -0,02 l, 95% CI-ga -0,06, 0,02.
1
Keskmine suurenemine %-des prognoositava FEV algväärtusest oli 0,6% montelukasti
1
ravigrupis ja 2,7% flutikasooni ravigrupis. Erinevus LS keskmiste algväärtuse muutumise vahel
%-des prognoositava FEV osas oli 2,2%, 95% CI-ga -3,6, -0,7.
1
- beetaagonistide kasutamisega päevade protsent kahanes 38,0-lt 15,4-ni montelukastigrupis ja
38,5-lt 12,8-ni flutikasoonigrupis. Gruppidevaheline erinevus LS keskmistes oli beetaagonistide
kasutamisega päevade protsendis 2,7, 95% CI-ga 0,9, 4,5.
- Astmahoogudega patsientide protsent (astmahoog defineeriti kui astma raskenemise periood,
mis nõudis suukaudsete steroidide kasutamist, erakorralist pöördumist arsti kabinetti,
erakorralise meditsiini osakonna külastust või hospitaliseerimist) oli 32,2 montelukastigrupis ja
25,6 flutikasoonigrupis; võimaluste suhe (95% CI-ga) oli võrdne 1,38-ga (1,04, 1,84).



- Uuringuperioodil süsteemseid (peamiselt suukaudseid) kortikosteroide kasutavate patsientide
protsent oli 17,8% montelukastigrupis ja 10,5% flutikasoonigrupis. Gruppidevaheline erinevus
LS-i keskmistes oli 7,3%, 95% CI-ga 2,9, 11,7.

Platseebokontrollitud uuringus lastel vanuses 6 kuud kuni 5 aastat, kellel oli vahelduv astma kuid ei
esinenud püsivat astmat, manustati ravimit, kas 12-kuulise perioodi jooksul 4 mg montelukasti üks
kord ööpäevas või 12-päevaste seeriatena peale vahelduva astmahoo algust. Puudusid
märkimisväärsed erinevused patsientide vahel keda raviti monteleukast 4 mg või platseeboga
astmahooga (mida defineeriti kui astmahoogu, mis vajas tervishoiuteenuste kasutamist, näiteks
plaanivälist visiiti arsti juurde, erakorralise meditsiini osakonda või haiglasse; või ravi suukaudse,
intravenoosse või intramuskulaarse kortikosteroidiga) kulmineeruvate astma episoodide arvu osas.

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub montelukast kiiresti. Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga
manustatud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti keskmine maksimaalne plasmkontsentratsioon
(C ) kolme tunniga (T ) pärast manustamist. Keskmine biosaadavus suukaudsel manustamisel on
max
max
64%. Suukaudsel manustamisel ei mõjuta standardne toit keskmist biosaadavust ega C . Ohutust ja
max
efektiivsust demonstreeriti kliinilistest uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablette
manustati sõltumata söömise ajast.

Täiskasvanutel saavutatakse tühja kõhuga manustatud 5 mg närimistablettidega C kahe tunni
max
jooksul pärast manustamist. Keskmine biosaadavus suukaudsel manustamisel on 73% ning see langeb
63%-ni koosmanustamisel standardse toiduga.

Pärast 4 mg närimistableti manustamist 2...5-aastastele tühja kõhuga lastele saavutatakse C kahe
max
tunni jooksul pärast manustamist. Keskmine C on 66% on kõrgem, samas kui keskmine C on
max
min
madalam kui täiskasvanutel, kes said 10 mg tableti.

Jaotumine
Montelukast seondub enam kui 99% ulatuses plasmavalkudega. Montelukasti püsikontsentratsiooni
jaotusruumala on keskmiselt 8...11 liitrit. Radioaktiivse märgisega montelukasti katsed rottidel
näitavad minimaalset hematoentsefaalbarjääri läbivust. Lisaks oli radioaktiivse märgisega materjali
kontsentratsioon 24 tundi pärast manustamist kõikides teistes kudedes minimaalne.

Biotransformatsioon
Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Raviannustega uuringutes ei ole montelukasti metaboliitide
plasmakontsentratsioonid püsikontsentratsiooni tingimustes määratavad ei täiskasvanutel ega lastel.

In vitro uuringud, milles kasutati inimese maksa mikrosoome, viitasid sellele, et tsütokroomid P450
3A4, 2A6 ja 2C9 osalevad montelukasti metabolismis. Põhinedes edasistele inimese maksa
mikrosoomidega in vitro teostatud uuringute tulemustele ei inhibeeri montelukasti raviaegsed
plasmakontsentratsioonid tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 või 2D6. Metaboliitide panus
montelukasti ravitoimesse on minimaalne.

Eritumine
Montelukasti keskmine plasma kliirens tervetel täiskasvanutel on 45 ml/min. Radioaktiivse märgisega
montelukasti suukaudse manustamise järgselt leiti 86% radioaktiivsusest 5 päeva väljaheidete kogumis
ning < 0,2% leiti uriinist. Seostades selle montelukasti hinnangulise suukaudse biosaadavusega, näitab
see, et montelukast ja selle metaboliidid erituvad peaaegu ainult sapiga.

Iseärasused patsientidel
Annuse kohandamine eakatele või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientidele ei ole
vajalik. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna montelukast ja selle
metaboliidid erituvad sapiga, ei peeta annuse kohandamist neerukahjustusega patsientidele vajalikuks.



Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega patsientidel
(Child-Pugh skoor > 9).

Suure montelukasti annuse puhul (20...60-kordne soovitatav annus täiskasvanutel) märgati teofülliini
plasmakontsentratsiooni vähenemist. Seda toimet ei nähtud soovitatud annuse 10 mg üks kord
ööpäevas puhul.

Toksikoloogilistes uuringutes loomadel märgati väikseid seerumi biokeemilisi muutusi ALAT,
glükoosi, fosfori ja triglütseriidide osas, mis olid olemuselt mööduvad. Toksilisuse nähud loomadel
olid suurenenud süljeeritus, seedetrakti sümptomid, kõhulahtisus ja ioonide tasakaaluhäired. Need
esinesid annuste juures, mis kindlustasid >17-kordse süsteemse ekspositsiooni, mida nähti kliiniliste
annuste korral. Ahvidel ilmnesid kõrvaltoimed alates annustest 150 mg/kg/ööpäevas (>232-kordne
võrreldes kliiniliste annustega nähtud süsteemse ekspositsiooniga). Loomkatsetes ei mõjutanud
montelukast fertiilsust ega reproduktiivsust süsteemse ekspositsiooni juures, mis ületab kliinilise
süsteemse ekspositsiooni rohkem kui 24-kordselt. Kerget kehakaalu vähenemist järeltulijatel märgati
emaste rottide fertiilsuse uuringus, kes said 200 mg/kg/ööpäevas (>69-kordne kliiniline süsteemne
ekspositsioon). Katsed küülikutel näitasid suurenenud mittetäieliku luustumise esinemissagedust,
samaaegsete kontroll-loomadega võrreldes süsteemse ekspositsiooni juures, mis ületas >24-kordselt
süsteemse ekspositsiooni kliiniliste annuste korral. Rottidel mingeid arenguhälbeid ei nähtud. On
näidatud, et montelukast läbib platsentaarbarjääri ning eritub loomade rinnapiima.

Ühekordse suukaudse montelukastnaatriumi kuni 5000 mg/kg annuse manustamise järgselt ei
esinenud hiirtel ega rottidel, kellele manustati testimiseks maksimaalset annust, ühtki surmajuhtumit
(vastavalt 15000 mg/m2 ja 30000 mg/m2 hiirtel ja rottidel). See annus on võrdne 25000-kordse
soovitatud annusega täiskasvanul (põhinedes täiskasvanud patsiendi kaalul 50 kg).

Leiti, et montelukast ei ole fototoksiline hiirtel UVA, UVB ja nähtava valguse spektris annuste kuni
500 mg/kg/ööpäevas juures (ligikaudu >200-kordne süsteemne ekspositsioon).

In vitro ja in vivo uuringutes näriliste liikidel ei olnud montelukast mutageenne ega tumorigeenne.

Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Pulbristatud tselluloos
Mikrokristalliline tselluloos
Kroskarmelloosnaatrium
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Hüpromelloos (E464)
Titaandioksiid (E171)
Talk
Propüleenglükool
Raudoksiid, punane (E172)
Raudoksiid,kollane (E172)

Ei kohaldata.

3 aastat

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

OPA/Al/PVC//Al blister, pakendi suurused 7, 10, 14, 20, 28, 30, 49, 50, 56, 84, 90, 98, 100, 140 või
200 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.