FLUCONAZOLE MEDOCHEMIE

Flukonasool on näidustatud täiskasvanutel järgmistel juhtudel:

Krüptokokkmeningiit (vt lõik 4.4).
- Koktsidioidmükoos (vt lõik 4.4).
- Invasiivne kandidiaas.
- Limaskestade kandidiaas, sh orofarüngeaalne ja ösofageaalne kandidiaas, kandiduuria ja
-
krooniline mukokutaanne kandidiaas.

Krooniline suuõõne atroofiline kandidiaas (hambaproteesidest põhjustatud suuhaavandid) juhul,
-
kui ei piisa hambahügieenist ja lokaalsest ravist.

Äge või korduv vaginaalkandidiaas, kui lokaalne ravi ei ole sobiv.
- Eesnaha kandidiaatiline põletik (balaniit), kui lokaalne ravi ei ole sobiv.
- Dermatomükoos, sh
-
Tinea pedis, Tinea corporis, Tinea cruris, Tinea versicolor ja naha
seeninfektsioonid, kui lokaalne ravi ei ole sobiv.

-
Tinea unguinium (onühhomükoos), kui muud ained ei ole sobivad.

Flukonasoolon näidustatud täiskasvanutel järgmiseks profülaktikaks:

Krüptokokkmeningiidi retsidiiv patsientidel, kellel on kõrge risk taastekkeks.
- Orofarüngeaalse või ösofageaalse kandidiaasi retsidiiv patsientidel, kes on nakatunud HI
-
viirusega ja kellel on kõrge risk taastekkeks.

Vaginaalse kandidiaasi retsidiivi juhtumite (4 või rohkem episoodi aastas) vähendamine.
- Kandidiaaside profülaktika pikaajalise neutropeeniaga patsientidel (nagu kemoteraapiat saavad
-
hematoloogiliste kasvajatega patsiendid või patsiendid, kellele on siiratud vereloome tüvirakke
(vt lõik 5.1)).

Flukonasool on näidustatud ajalistele vastsündinutele, imikutele, väikelastele, lastele ja noorukitele
vanuses 0...17 aastat:
- Limaskestade kandidiaasi (orofarüngeaalsed, ösofageaalsed) raviks.
- Invasiivse kandidiaasi raviks.
- Krüptokokkmeningiidi raviks.
- Kandidiaaside profülaktikaks immuunosupresseeritud patsientidel.
Flukonasooli võib kasutada säilitusraviks, et hoida ära krüptokokkmeningiidi retsidiveerumist lastel,
kellel on kõrge risk taastekkeks (vt lõik 4.4).
Ravi võib alustada enne külvide ja teiste laboratoorsete analüüside tulemuste teadasaamist. Kui
analüüside vastused on käes, tuleb seenevastast ravi nende järgi kohandada.

Seenevastaste ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Flukonasooli annuse määramisel tuleb lähtuda seeninfektsiooni iseloomust ja raskusastmest. Selliste
infektsioonide korral, mis vajavad mitmekordset manustamist, peab ravi jätkuma niikaua, kuni
kliinilised näitajad või laboratoorsete testide tulemused näitavad aktiivse seeninfektsiooni taandumist.
Ravi liiga lühike kestus võib põhjustada infektsiooni taastekkimist.

Täiskasvanud

Näidustused
Annustamine
Ravi kestus
Krüptokokoos
Krüptokokkmeningiidi Algannus: 400 mg
Tavaliselt vähemalt
ravi.
esimesel päeval.
6...8 nädalat.
Järgnev annus:
Eluohtlike
200...400 mg
infektsioonide puhul
ööpäevas.
võib ööpäevast annust
suurendada 800 mg-ni.
Säilitusravi
200 mg ööpäevas
Määramata aja jooksul

krüptokokkmeningiidi
annuses 200 mg
retsidiivi vältimiseks
ööpäevas.
patsientidel, kellel on
kõrge risk taastekkeks.
Koktsidioidmükoos

200...400 mg
11...24 kuud või kauem,
sõltuvalt patsiendist.
Mõnede infektsioonide
puhul võib kaaluda
800 mg ööpäevase
annuse kasutamist, eriti
meningeaalsete haiguste
korral.
Invasiivne kandidiaas

Algannus: 800 mg
Üldiselt on
esimesel päeval.
kandideemia korral
Järgnev annus:
soovitatav ravi kestus 2
400 mg ööpäevas.
nädalat pärast esimest
negatiivset verekülvi
ning kandideemiale
omaste nähtude sümptomite taandumist.
Limaskestade
Orofarüngeaalne
Algannus:
7...21 päeva (kuni
kandidiaasi ravi
kandidiaas
200...400 mg
orofaarüngeaalne
esimesel päeval.
kandidiaas on
Järgnev annus:
taandunud). Raske
100...200 mg
immuunpuudulikkusega
ööpäevas.
patsientidel võib ravi
kesta kauem.
Ösofageaalne
Algannus:
14...30 päeva (kuni
kandidiaas
200...400 mg
ösofageaalne
esimesel päeval.
kandidiaas on
Järgnev annus:
taandunud). Raske
100...200 mg
immuunpuudulikkusega
ööpäevas.
patsientidel võib ravi
kesta kauem.
Kandiduuria
200...400 mg
7...21 päeva. Raske
ööpäevas.
immuunpuudulikkusega
patsientidel võib ravi
kesta kauem.
Krooniline atroofiline
50 mg ööpäevas.
14 päeva
kandidiaas

Krooniline
50...100 mg
Kuni 28 päeva.
mukokutaanne
ööpäevas.
Ravikuurid võivad olla

kandidiaas
pikemad sõltuvalt nii

infektsiooni

raskusastmest kui ka
kaasuvast
immuunsüsteemi häirest
ja infektsioonist.
Limaskestade
Orofarüngeaalne
100...200 mg
Kroonilise
kandidiaasi retsidiivi
kandidiaas
ööpäevas või 200 mg immuunsüsteemi
vältimine HIViga
3 korda nädalas.
pärssumisega
patsientidel, kellel on
patsientidel määramata
kõrge risk taastekkeks
aeg.
Ösofageaalne
100...200 mg
Kroonilise
kandidiaas
ööpäevas või 200 mg immuunsüsteemi
3 korda nädalas
pärssumisega
patsientidel määramata
aeg.
Suguelundite
Äge vaginaalne
150 mg
Ühekordne annus
kandidiaas
kandidiaas
Eesnaha
kandidiaatiline põletik
(balaniit)
Vaginaalse
150 mg iga kolme
Säilitusannus: 6 kuud.
kandidiaasi retsidiivi
päeva järel, kokku 3
(4 või rohkem
annust (päevadel 1, 4
episoodi aastas) ravi
ja 7), millele järgneb
ja vältimine
säilitusannus 150 mg
üks kord nädalas.
Dermatomükoos
Tinea pedis,
150 mg üks kord
2… 4 nädalat, Tinea
Tinea corporis,
nädalas või 50 mg
pedis’e ravi võib kesta
Tinea cruris,
üks kord ööpäevas.
kuni 6 nädalat.
Candida infektsioonid
Tinea versicolor
300…400 mg üks
1…3 nädalat.
kord nädalas.
50 mg üks kord
2…4 nädalat.
ööpäevas.
Tinea unguium
150 mg üks kord
Ravi tuleb jätkata, kuni
(onühhomükoos)
nädalas.
nakatunud küüs on
asendunud (nakatumata
küüs kasvab asemele).
Sõrme- ja varbaküünte
tagasikasvamine võtab
tavaliselt vastavalt 3…6
kuud ja 6…12 kuud.
Samas võib kasvukiirus
erinevatel inimestel
varieeruda ja sõltuda ka
vanusest. Pärast
krooniliste
infektsioonide edukat
pikaajalist ravi jääb
küünte kuju mõnikord
moonutatuks.
Kandidiaaside

200…400 mg
Manustamist tuleb
profülaktika
alustada mitu päeva
pikaajalise
enne eeldatava
neutropeeniaga
neutropeenia teket ja
patsientidel
jätkata veel 7 päeva
pärast neutropeenia
taandumist, kui
neutrofiilide arv on
tõusnud üle 1000 raku
mm3 kohta.

Patsientide erirühmad

Eakad
Annust tuleb kohandada sõltuvalt neerufunktsioonist (vt „Neerukahjustus“).

Neerukahjustus
Ühekordse üksikannuse manustamisel ei ole annuse kohandamine vajalik. Neerukahjustusega
patsientidele (sh lastele), kes saavad flukonasooli korduvannuseid, manustatakse esimesel päeval
50…400 mg annus, lähtudes sellest annusest, mis on konkreetse näidustuse puhul soovitatud. Pärast
esmakordset küllastusannust tuleb näidustuste alusel muuta ööpäevast annust alljärgneva tabeli järgi:

Kreatiniini kliirens (ml/min)
Protsent soovitatavast annusest
>50
100%
≤50 (ei saa dialüüsi)
50%
Regulaarsel dialüüsil
100% pärast iga dialüüsi

Regulaarsel dialüüsil patsiendid peaksid saama 100% soovitatud annusest pärast dialüüsi; patsiendid,
kes ei saa dialüüsi peaksid saama vähendatud annust sõltuvalt kreatiniini kliirensist.

Maksakahjustus
Andmed maksakahjustusega patsientide kohta on piiratud ja seega tuleb maksafunktsiooni häiretega
patsientidel flukonasooli kasutada ettevaatusega (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Lapsed
Lastel ei tohi ületada maksimaalset annust 400 mg ööpäevas.

Nagu täiskasvanutel esinevate sarnaste infektsioonide puhul, sõltub ravi kestus kliinilisest ja
mükoloogilisest vastusest. Flukonasooli manustatakse ühekordse ööpäevase annusena.

Manustamiseks neerufunktsiooni häirega lastele vt annustamisjuhiseid lõigust „Neerukahjustus“.
Flukonasooli farmakokineetikat neerupuudulikkusega lastel ei ole uuritud (vastsündinute kohta, kellel
sageli esineb eelkõige neeru ebaküpsust, vt allpool).

Imikud, väikelapsed ja lapsed (vanuses 28 päeva kuni 11 aastat):
Näidustus
Annustamine
Soovitused
Limaskestade kandidiaas
Algannus: 6 mg/kg
Esimesel päeval võib kasutada
Järgnev annus: 3 mg/kg algannust, et saavutada
ööpäevas
tasakaalukontsentratsioon kiiremini.
Invasiivne kandidiaas
Annus: 6...12 mg/kg
Sõltuvalt haiguse raskusastmest.
Krüptokokkmeningiit
ööpäevas
Säilitusravi
Annus: 6 mg/kg
Sõltuvalt haiguse raskusastmest.
krüptokokkmeningiidi
ööpäevas
retsidiivi vältimiseks lastel,
kellel on kõrge risk
taastekkeks
Kandidiaaside profülaktika
Annus: 3...12 mg/kg
Sõltuvalt indutseeritud neutropeenia
immuunsüsteemi häiretega
ööpäevas
ulatusest ja kestusest (vt Annustamine
patsientidel
täiskasvanutel).

Noorukid (12...17-aastased):
Kehakaalu ja puberteedi arengu alusel peab ravimit määrav arst hindama, milline annustamisviis
(täiskasvanute või laste oma) on kõige sobivam. Kliinilised andmed viitavad sellele, et lastel on
suurem flukonasooli kliirens kui täiskasvanutel. Võrreldava süsteemse toime saavutamiseks on lastel
kasutatavad annused 3, 6 ja 12 mg/kg vastavalt täiskasvanute annustele 100, 200 ja 400 mg.

Ravimi ohutust ja tõhusust laste suguelundite kandidiaasi ravis ei ole kindlaks tehtud. Hetkel
teadaolevad ohutuse andmed muude näidustuste kohta lastel on toodud lõigus 4.8. Kui noorukite
(vanuses 12...17 aastat) ravi on hädavajalik, siis tuleb annustamisel juhinduda täiskasvanute annustest.
Ajalised vastsündinud (0... 27 päeva):
Vastsündinutel toimub flukonasooli eliminatsioon aeglaselt. Sellise annustamise toetamiseks ajalistel
vastsündinutel on saadaval vähe farmakokineetilisi andmeid (vt lõik 5.2).
Vanuserühm
Annustamine
Soovitused
Ajalised vastsündinud
Iga 72 tunni järel tuleb manustada
Ületada ei tohi maksimaalset
(0...14 päeva)
samasugune annus mg/kg nagu
annust 12 mg/kg iga 72 tunni
imikutele, väikelastele ja lastele.
järel.
Ajalised vastsündinud
Iga 48 tunni järel tuleb manustada
Ületada ei tohi maksimaalset
(15...27 päeva)
samasugune annus mg/kg nagu
annust 12 mg/kg iga 48 tunni
imikutele, väikelastele ja lastele.
järel.


Fluconazole Medochemie on ette nähtud suukaudseks manustamiseks.
Kapslid tuleb alla neelata tervelt. Manustamine ei sõltu toidukordadest.

Ülitundlikkus flukonasooli, teiste sarnaste asoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Terfenadiini samaaegne manustamine flukonasooliga on vastunäidustatud (vt lõik 4.5).
Flukonasooli ei tohi kasutada samaaegselt ka teiste teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimitega,
mis metaboliseeruvad tsütokroom P450 isoensüüm CYP3A4 vahendusel, nagu tsisapriid, astemisool,
pimosiid, kinidiin ja erütromütsiin (vt lõigud

ja 4.5).

4.4

Mõnedel flukonasoolravi saavatel (eriti raske põhihaigusega nt AIDSi või pahaloomulise kasvajaga)
patsientidel on täheldatud kõrvalekaldeid neeru- ja maksafunktsiooni ning vere või muudes
biokeemilistes näitajates. Kliiniline tähtsus ja põhjuslik seos ei ole teada.
Flukonasooli maksatoksilisus on tavaliselt olnud mööduv pärast ravi katkestamist. Väga harvadel
juhtudel on raske põhihaigusega flukonasoolravi saanud patsientidel pärast surma avastatud
maksanekroos. Kõik patsiendid said samaaegselt mitut ravimit, millest mõned olid teadaolevalt
hepatotoksilised, või põdesid haigust, mis võis põhjustada maksanekroosi. Kuna põhjuslikku seost
flukonasooliga ei saa välistada, tuleb oluliselt suurenenud maksaensüümide aktiivsusega patsientide
puhul hinnata flukonasoolravi jätkamise kasu ja riski suhet. Patsiente, kellel tekivad flukonasoolravi
ajal kõrvalekalded maksafunktsiooni näitajates, tuleb jälgida seoses raskema maksakahjustuse
arenemise ohuga. Flukonasoolravi tuleb katkestada, kui tekivad maksahaiguse kliinilised nähud, mida
võib seostada flukonasooliga.
Patsientidel on flukonasoolravi ajal harva tekkinud eksfoliatiivsed nahareaktsioonid, sealhulgas
Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermolüüs. Rasked nahareaktsioonid tekivad suurema
tõenäosusega AIDS’iga patsientidel.
Kui pindmise seeninfektsiooni ravi ajal flukonasooliga tekib nahalööve, tuleb ravi lõpetada. Kui lööve
tekib patsientidel, kes saavad ravi invasiivse/süsteemse seeninfektsiooni tõttu, tuleb selliseid patsiente
hoolega jälgida ning kui tekib villiline lööve või multiformne erüteem, tuleb ravi flukonasooliga
lõpetada.

Mõningaid asoole, sealhulgas ka flukonasooli, on seostatud QT-intervalli pikenemisega EKGs.
Flukonasooli turustamisjärgsetes ohutusuuringutes on väga harvadel juhtudel täheldatud QT-intervalli
pikenemist ja torsade de pointes’i. Kõikidel juhtudel oli tegemist raskelt haigete patsientidega, kellel
on mitmed kaasuvad riskifaktorid nagu strukturaalne südamehaigus, elektrolüütide tasakaalu häired ja
samaaegne muude ravimite võtmine, mis kõik võisid nimetatud nähtude tekkimisel etendada
soodustavat osa. Eelpool nimetatud proarütmiliste seisunditega patsientide puhul tuleb flukonasooli
manustamisel olla ettevaatlik.

Väga harva (sarnaselt teistele asoolidele) on tekkinud anafülaksia.

Fluconazole Medochemie sisaldab abiainena laktoosi, mistõttu patsiendid, kes põevad harvaesinevat
galaktoositalumatust, laktaasipuudulikkust või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni, ei tohi seda
ravimit kasutada.

Koostoimed teiste ravimitega ja teised koostoimed

Tsisapriid: Patsientidel, kellele on samaaegselt manustatud tsisapriidi ja flukonasooli, on täheldatud
kardiaalseid tüsistusi, sh torsade de pointes’i. Kontrollitud uuringus leiti, et flukonasooli (200 mg üks
kord ööpäevas) ja tsisapriidi (20 mg neli korda ööpäevas) samaaegsel manustamisel suurenes oluliselt
tsisapriidisisaldus plasmas ning pikenes QTc-intervall. Flukonasooli ja tsisapriidi samaaegne
kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Terfenadiin: Terfenadiini ja asoolide koosmanustamisel esines tõsiseid südame rütmihäireid lisaks
QTc-intervalli pikenemisele, mille uurimiseks viidi läbi koostoimeuuringud. Uuringus, milles
manustati flukonasooli 200 mg ööpäevas, ei ilmnenud QTc-intervalli pikenemist. Teine uuring, milles
manustati 400 mg ja 800 mg flukonasooli ööpäevas, näitas, et flukonasool, manustatuna annuses
400 mg või rohkem ööpäevas, tõstab koosmanustamise korral tunduvalt terfenadiini taset plasmas.
Flukonasooli kasutamine annustes 400 mg või rohkem samaaegselt terfenadiiniga on vastunäidustatud
(vt lõik 4.3). Flukonasooli 400 mg-st väiksemate annuste ööpäevasel manustamisel koos
terfenadiiniga tuleb patsienti hoolikalt jälgida.

Astemisool: Flukonasooli manustamisel samal ajal astemisooliga võib väheneda astemisooli kliirens.
Sellest tulenev astemisooli plasmakonsentratsiooni suurenemine võib põhjustada QT-intervalli
pikenemise ning harvadel juhtudel kutsuda esile torsade de pointes’i. Flukonasooli ja astemisooli
samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Pimosiid: Kuigi in vitro ega in vivo uuringuid ei ole läbi viidud, võib flukonasooli ja pimosiidi
samaaegsel manustamisel aeglustuda pimosiidi metabolism. Sellest tulenev pimosiidi
plasmakontsentratsiooni suurenemine võib põhjustada QT-intervalli pikenemise ning harva kutsuda
esile torsade de pointes’i. Flukonasooli ja pimosiidi samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt
lõik 4.3).

Kinidiin: Ehkki in vitro ega in vivo uuringuid ei ole läbi viidud, võib flukonasooli ja kinidiini
samaaegsel manustamisel aeglustuda kinidiini metabolism. Kinidiini kasutamist on seostatud QT-
intervalli pikenemise ja harva torsades de pointes’i tekkimisega. Flukonasooli ja kinidiini samaaegne
kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Erütromütsiin: Flukonasooli ja erütromütsiini samaaegsel manustamisel võib suureneda
kardiotoksilisuse risk (QT-intervalli pikenemine, torsades de pointes) ning selle tagajärjel tekkida
äkksurm südameseiskumise tõttu. Flukonasooli ja erütromütsiini samaaegne manustamine on
vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Flukonasool põhjustas protombiiniaja pikenemist ligikaudu 12% võrra pärast varfariini manustamist.
Protrombiiniaega tuleb hoolikalt jälgida patsientidel, kes saavad samaaegselt kumariini-tüüpi
antikoagulante.
Flukonasooli toimel pikeneb samaaegselt manustatud suukaudsete sulfonüüluurea preparaatide
poolväärtusaeg. Samaaegne manustamine diabeetikutele on lubatud, kuid meeles tuleb pidada
hüpoglükeemia tekke võimalust.
Hüdroklorotiasiidi korduvate annuste manustamine koos flukonasooliga viis flukonasooli
plasmakontsentratsiooni suurenemiseni 40% võrra. See ei tohiks vajada annuse korrigeerimist, kuid
seda tuleb arvestada.
Flukonasooli ja fenütoiini samaaegsel manustamisel võib oluliselt suureneda fenütoiini tase plasmas.
Neil juhtudel tuleb kontrollida fenütoiini sisaldust ja kohandada selle annust nii, et tagada fenütoiini
terapeutilise taseme säilimine.
Flukonasooli ja rifampitsiini koosmanustamine viib flukonasooli kontsentratsioonikõvera-alune
pindala (AUC) vähenemisele 25% võrra ja poolväärtusaja lühenemisele 20% võrra. Neil juhtudel
tuleb kaaluda flukonasooli annuse suurendamist.
Flukonasooli suurte annuste kombineerimisel oraalsete kontratseptiividega suureneb levonorgestreeli
ja etünüülöstradiooli AUC, samas ei ole kontratseptiivide efektiivsuse muutus tõenäoline.
Flukonasool 200 mg päevas põhjustas tsüklosporiini kontsentratsiooni aeglast suurenemist.
Flukonasooli 100 mg annusel puudus toime tsüklosporiini tasemele. Samaaegselt flukonasooli ja
tsüklosporiini kasutavatel patsientidel soovitatakse kontrollida tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni.
Flukonasooli manustamisel koos toidu, antatsiidide või tsimetidiiniga ning kogu keha kiirituse järgselt
ei ole kirjeldatud flukonasooli imendumise kliiniliselt olulisi muutusi.
Flukonasooli ja teofülliini samaaegne manustamine põhjustas teofülliini kliirensi vähenemist plasmas.
Suures annuses teofülliini saavaid või teofülliini mürgistuse ohuga patsiente tuleb hoolega jälgida
mürgistusnähtude suhtes ning mürgistuse ilmnemisel ravi muuta.
Rifabutiiniga koosmanustamine võib viia rifabutiini plasmakontsentratsiooni suurenemiseni, millega
kaasneb uveiidi oht, ning neid patsiente tuleb hoolikalt jälgida.
Terfenadiini samaaegne manustamine võib viia terfenadiini kuhjumiseni koos südame rütmihäirete
ohuga, mistõttu ei tohi neid preparaate koos kasutada.
Pärast lühitoimeliste bensodiasepiinide (midasolaami) suukaudset manustamist põhjustas flukonasool
midasolaami kontsentratsiooni tõusu ja psühhomotoorsete toimete olulist tugevnemist. Kui
flukonasoolravi saaval patsiendil osutub vajalikuks samaaegne ravi mõne bensodiasepiiniga, tuleb
kaaluda bensodiasepiini annuse vähendamist ning patsiendi adekvaatset jälgimist.
Flukonasooli ja takroliimuse üheaegse manustamise tagajärjel tõuseb viimase tase vereseerumis.
Patsientidel, kellele on üheaegselt manustatud flukonasooli ja takroliimust, on täheldatud
nefrotoksilisust. Takroliimuse ja flukonasooli koosmanustamise korral tuleb patsienti hoolikalt
jälgida.
On ilmnenud zidovudiini taseme tõusu flukonasooliga koosmanustamise korral. Patsiente, kes saavad
sellist kombinatsiooni, tuleb jälgida zidovudiiniga seotud kõrvaltoimete ilmnemise osas.


Muid spetsiifilisi koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud, samas ei saa välistada teiste koostoimete
võimalust.

Ravimi kasutamise kogemus raseduse ajal on vähene. Flukonasooli kasutamisest raseduse ajal tuleks
hoiduda, va juhud, kus on tegemist ägeda või potentsiaalselt eluohtliku seeninfektsiooniga ning
flukonasooli kasutamine on hädavajalik ja oodatav kasu emale kaalub üles võimaliku ohu lootele.
Fertiilses eas naised peavad ravi ajal kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid.

Flukonasool eritub rinnapiima, kus selle kontsentratsioon on sarnane plasmakontsentratsiooniga.
Flukonasooli ei tohi imetamise ajal kasutada.

Flukonasool ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Fluconasol on üldiselt hästi talutav.
Sagedasemad kliiniliste uuringute käigus täheldatud flukonasooliga seotud kõrvaltoimed on
alljärgnevad:

Närvisüsteemi häired: peavalu.

Seedetrakti häired: kõhuvalu, kõhulahtisus, meteorism, iiveldus.

Maksa- ja sapiteede häired: maksatoksilisus, sh üksikud letaalsed juhud, alkaalse fosfataasi aktiivsuse
tõus, bilirubiini sisalduse tõus, SGOT ja SGPT aktiivsuse tõus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused: nahalööve.

Mõnedel patsientidel, eriti neil, kes põevad eelnevalt raskeid haigusi nagu AIDS või vähktõbi, on
täheldatud flukonasooli ja sellesarnaste ainetega ravi ajal neeru-, maksafunktsiooni ja
vereloomehäireid (vt lõik 4.4), kuid selle kliiniline tähendus ja seos raviga ei ole teada.

Turustamisjärgselt on registreeritud järgmisi kõrvaltoimeid:

Vere ja lümfisüsteemi häired: leukopeenia, sh neutropeenia ja agranulotsütoos, trombotsütopeenia.

Immuunsüsteemi häired: anafülaksia (sh angioödeem, näoturse, kihelus, nõgestõbi).

Ainevahetus- ja toitumishäired: hüperkolesteroleemia, hüpertriglütserideemia, hüpokaleemia.

Närvisüsteemi häired: pearinglus, krambid, maitseaistingute muutused.

Südame häired: QT-intervalli pikenemine EKG-s, torsade de pointes (vt lõik 4.4).

Seedetrakti häired: düspepsia, oksendamine.

Maksa ja sapiteede häired: maksapuudulikkus, hepatiit, maksarakkude nekroos, ikterus.

Naha- ja nahaaluskoe kahjustused: alopeetsia, eksfoliatiivsed nahareaktsioonid, sh Steven-Johnsoni
sündroom ja epidermise toksiline nekrolüüs.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamise ravi on toetav ja sümptomaatiline. Kasu võib olla maoloputusest. Flukonasool eritub
peamiselt uriiniga, mistõttu forsseeritud diurees peaks suurendama eliminatsioonikiirust. Flukonasool
on ka teatud määral hemodialüüsitav.

Farmakoterapeutiline rühm: triasooli derivaadid
ATC-kood: J02AC01

Flukonasool on ergosterooli sünteesiks vajalike seeneensüümide selektiivne inhibiitor.
Flukonasool kuulub triasoolsete seentevastaste ravimite klassi.

Flukonasool on suu kaudu manustatav bis-triasooli tüüpi seentevastane ravim. Ravimile tundlike
seente puhul põhineb toimemehhanism seente tsütokroomi P-450 sõltuvate ensüümide inhibeerimisel,
mis mõjutab ergosterooli sünteesi seeneraku membraanis ning viib membraaniga seotud funktsioonide
häirumiseni. Flukonasool on efektiivne järgmiste mükooside korral, mille tekitajateks on Blastomyces
dermatitidis, Candida sp., Coccidioides immitis, Cryptococcus neoformans, Epidermophyton sp.,
Histoplasma capsulatum, Microsporum sp. ja Trichophyton sp. Ravimile on resistentsed mõned
Candida liigid.

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub flukonasool hästi. Biosaadavus on 90% või enam kui
veenisisese manustamise puhul. Tervetel vabatahtlikel on pärast 400 mg suukaudse annuse
manustamist kirjeldatud keskmist maksimaalset plasmakontsentratsiooni 6,72 mikrogrammi/ml.
Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 1...2 tundi pärast suukaudset manustamist ning
plasmakontsentratsioon on proportsionaalne annusega vahemikus 50...400 mg. Korduv manustamine
viib maksimaalse plasmakontsentratsiooni suurenemiseni, tasakaalukontsentratsioon saabub 6...10
päeva jooksul. Löökannuse kasutamine tähendab, et tasakaalukontsentratsioon saabub 2 päeva
jooksul.

Jaotumine
Flukonasool jaotub ulatuslikult, jaotusruumala on lähedane organismi veesisaldusele.
Liigesevedelikus, rinnapiimas, süljes, rögas, peritoneaalvedelikus ja tupeeritises on flukonasooli
kontsentratsioon sarnane plasmakontsentratsiooniga. Ravimi kontsentratsioon
tserebrospinaalvedelikus on 50...90% plasmakontsentratsioonist, isegi ajukelmepõletiku puudumisel.
Seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 12%.

Eritumine
Flukonasool eritub peamiselt uriiniga, 80% või enam eritub muutumatul kujul. Ligikaudu 11% eritub
metaboliitidena. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 30 tundi ning see pikeneb
neerufunktsiooni häirete korral. Flukonasool on dialüüsitav.

Kantserogeensus
Flukonasooliga ei ilmnenud kantserogeenset toimet ei hiirtel ega rottidel, kellele manustati 24 kuu
vältel suukaudseid annuseid 2,5; 5 või 10 mg/kg/ööpäevas (ligikaudu 2…7-kordne soovituslik annus
inimesel). Isastel rottidel, kes said annuseid 5 ja 10 mg/kg/ööpäevas, tõusis maksarakuliste
adenoomide esinemissagedus.

Mutageensus
Koos flukonasooli metaboolse aktivatsiooniga või selle puudumisel, olid mutageensuse testid
negatiivsed nelja S. typhimurium tüvega ja hiire lümfoomi L5178Y süsteemiga. Tsütogeneetilised
uuringud in vivo (hiire luuüdirakud, pärast flukonasooli suukaudset manustamist) ja in vitro
(flukonasooli 1000 mg/ml toime inimese lümfotsüütidele) ei andnud mingeid tõendeid kromosoomide
mutatsioonide kohta.

Viljakuse ohustamine
Flukonasool ei mõjustanud ei isaste ega emaste rottide viljakust, keda raviti suukaudsete annustega 5,
10 või 20 mg/kg ööpäevas või parenteraalsete annustega 5, 25 või 75 mg/kg, ehkki suukaudse annuse
20 mg/kg korral hilines veidi sünnitus. Rottidel läbiviidud perinataalses uuringus 5, 20 ja 40 mg/kg
annustega intravenoosselt täheldati mõnedel emasloomadel annuste 20 mg/kg (ligikaudu 5…15-
kordne soovituslik inimannus) ja 40 mg/kg korral düstootsiat ja sünnitustegevuse pikenemist, mida ei
esinenud aga annusel 5 mg/kg. Kõrvalekalded sünnitustegevuses kajastusid surnult sündide väheses
sagenemises ja sünnitusjärgse elulemuse languses nende annuste korral. Mõju rottide
sünnitustegevusele seletub liigispetsiifilise omadusega, mis seisneb östrogeenide taseme languses
flukonasooli kõrgete annuste toimel. Sellist hormoonide tasakaalu muutust ei ole täheldatud
flukonasooliga ravitud naistel (vt lõik 5.1).

Kapsli sisu:
Laktoosmonohüdraat,
Eelzelatiniseeritud maisitärklis,
Kolloidne ränidioksiid, veevaba,
Naatriumlaurüülsulfaat,
Magneesiumstearaat.

Kapsli kest:
50 mg:
Karmoisiin (E122)
Patentsinine V (E131)
Titaandioksiid (E171)
Želatiin

150 mg:
Patentsinine V (E131)
Titaandioksiid (E171)
10
Želatiin

Ei ole teada.

4 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis niiskuse ja valguse eest kaitstult.

Alumiiniumfoolium-polüvinüülkloriid või alumiinium-alumiinium blisterpakendid.
Pakendi suurused:
Fluconazole Medochemie, 50 mg: 7 kapslit
Fluconazole Medochemie, 150 mg:
Alumiinium-alumiinium blistris 1 või 2 kapslit
Alumiiniumfoolium-polüvinüülkloriid blistris 4 või 10 kapslit.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.