DEPO-PROVERA

Toimeained: medroksüprogesteroon

Ravimi vorm: süstesuspensioon

Ravimi tugevus: 150mg 1ml 1ml 1TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on DEPO-PROVERA ja milleks seda kasutatakse

Depo-Provera on pika toimega lihasesiseselt manustatav preparaat. Depo-Proveral on eostumisvastane
toime, mis põhineb folliikulite küpsemise ja ovulatsiooni pärssimisel munasarjades.
Eksperimentaalselt ja kliiniliselt on tõestatud, et Depo-Proveral on suurtes kontsentratsioonides otsene
toime vähkkasvaja rakkudesse, mistõttu seda kasutatakse hormoontundlike kasvajate ravis.

2. Mida on vaja teada enne DEPO-PROVERA võtmist

Ärge kasutage Depo-Proverat
- kui te olete toimeaine medroksüprogesteroonatsetaadi (MPA) või selle ravimi mis tahes
koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline
- kui te olete rase või arvate end olevat rase
- kui teil on ebaselge põhjusega tupekaudne verejooks
- kui teil on raske maksakahjustus
- kui teil on teadaolev või kahtlustatav hormoonsõltuv rinnanäärme või suguelundite
pahaloomuline kasvaja
- kui teil ei ole veel menstruatsiooni olnud.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Depo-Provera kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Depo-Provera:
Enne kui arst teile Depo-Provera välja kirjutab, peate võib-olla läbima füüsilise läbivaatuse. Rääkige
oma arstile või meditsiiniõele, kui teil esineb või on varem esinenud mõni järgmistest seisunditest:
• migreenipeavalud - kui teil tekib migreen, peate enne edasiste Depo-Provera süstide saamist
pidama nõu oma arstiga
• kui teil on või on olnud depressiooni
• kui teil või kui kellelgi teie lähisugulastest on suhkurtõbi
• kui teil on probleeme maksaga
• kui teil on tekkinud osaline või täielik nägemiskaotus või kahelinägemine
• tugev valu või turse sääremarjas
• vere hüübimishäired, näiteks süvaveenide tromboos (verehüüve jalgades), kopsuemboolia
(verehüüve kopsus) või insult, sel juhul ei tohi te enam Depo-Provera süste saada
• südamehaigus või probleemid kolesterooliga anamneesis või perekonnaanamneesis
• kui teil on äsja esinenud „põismool“ (ebanormaalse raseduse tüüp).

Emakakaela äigepreparaat
Depo-Provera kasutamisel võivad muutuda emakakaela äigepreparaadi ja mõnede laboritestide
tulemused. Kui teie analüüsitulemustes on muutusi peate sellest rääkima oma arstile.

Kaitse sugulisel teel levivate haiguste vastu
Depo-Provera ei kaitse HIV infektsiooni (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Muud ravimid ja Depo-Provera
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid ravimeid,
kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Palun teavitage oma arsti, kui te kasutatate koos medroksüprogesteroonatsetaadiga aminoglutetimiidi
või teisi hüübimisvastaseid ravimeid (antikoagulandid), sest need võivad mõjutada Depo-Provera
toimet.

Rasedus ja imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga. Rasedatel on medroksüprogesterooni
kasutamine vastunäidustatud.

Imetamise ajal ei ole soovitatav medroksüprogesterooni kasutada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Andmed ravimi mõju kohta autojuhtimisele ja masinatega töötamisele puuduvad.

3. Kuidas DEPO-PROVERA võtta

Kuidas Depo-Proverat kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu arsti või apteekriga.

Suspensiooni tuleb enne tarvitamist hoolikalt loksutada.
Raseduse vältimiseks: 150 mg igal kolmandal kuul intramuskulaarse süstena tuhara- või deltalihasesse.
Esimene intramuskulaarne süste tuleb teha esimese 5 päeva jooksul pärast normaalse
menstruatsiooniperioodi algust.

Depo-Proverat tohib süstida 5 päeva jooksul pärast sünnitust (kui naine ei toida last rinnaga) või 6
nädalat pärast sünnitust (kui naine toidab last rinnaga).

Kui süst tehakse ülalnimetatud aegadel, olete kohe rasestumise eest kaitstud ega pea kasutama
täiendavaid rasestumisvastaseid meetmeid.

Depo-Provera toimib teie organismis kontratseptiivina 12 nädalat. Pärast süstimist ei saa selle toimet
tagasi pöörata.

Tõhusa rasestumisvastase kaitse tagamiseks PEAB Depo-Proverat süstima iga 12 nädala järel.
Veenduge, et teie järgmine visiit arsti juurde on 12 nädala pärast.

Endometrioosi korral: lihasesiseselt 50 mg nädalas või 100 mg iga 2 nädala järel vähemalt 6 kuu
jooksul.
Menopausist tingitud vasomotoorsed sümptomid: lihasesiseselt 150 mg iga 12 nädala tagant.
Rinnanäärmevähk: 500 mg (3,3 ml 150 mg/ml) ööpäevas 28 päeva jooksul. Seejärel toetava annusena
1000 mg nädalas või 500 mg kaks korda nädalas.
Endomeetriumivähk: 400...1000 mg nädalas. Haiguse stabiliseerumisel on võimalik säilitada seisundit
400mg kuus.
Metastaatiline prostata kartsinoom: algannus on 500 mg 2 korda nädalas 3 kuu jooksul; säilitusannus
on 500mg nädalas.

Kui teil on tunne, et Depo-Provera toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või
apteekriga.

Kui te unustate Depo-Proverat süstida
Kui süst jääb vahele või saate järgmise süsti hiljem (st ootate üle 14 nädala süstide vahel), esineb
suurem rasestumise risk. Küsige oma arstilt või meditsiiniõelt, millal saate järgmise Depo-Provera
süsti ja millist tüüpi rasestumisvastaseid vahendeid peate vahepeal kasutama.

Üleminek teistelt rasestumisvastastelt meetoditelt
Kui soovite minna mingitelt teistelt rasestumisvastastelt meetoditelt üle Depo-Proverale, peab teie arst
kõigepealt veenduma, et te ei ole rase. Arst teeb teile esimese süsti sobival ajal. Kui lähete
Depo-Proverale üle suukaudsetelt rasestumisvastastelt vahenditelt, peate saama oma esimese süsti 7
päeva jooksul pärast viimase pilli võtmist.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või
apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Depo-Provera kasutamisel on esinenud järgmisi kõrvaltoimeid:
Kuse-suguelundite häired: menstruaaltsükli häired (ebaregulaarsed verejooksud, suurenenud või
vähenenud vereeritus), emakakaela sekreedi muutused, emakakaela pindmine haavand, pikenenud
anovulatoorne seisund.
Rinnanäärme häired: piimavool rindadest, piimanäärme valu, rindade valulikkus.
Kesknärvisüsteemi häired: krambid, depressioon, uimasus, nõrkus, peavalu, unetus, närvilisus, unisus.
Seedetrakti häired: kõhukinnisus, kõhulahtisus, suukuivus, maksafunktsiooni häired, kollatõbi,
iiveldus, oksendamine.
Ainevahetus- ja toitumishäired: adrenergilisest toimest tingitud häired (nt vähene kätevärin, öösiti
krambid jalgades), kortikoidsest toimest tingitud häired (nt Cushingi sündroom e kuunägu), vähenenud
glükoositaluvus, suhkurtõvest tingitud silmakae, suhkurtõve ägenemine, glükosuuria (suhkurkusesus).
Südame-veresoonkonnahäired: aju- ja südamelihaseinfarkt, südamepaispuudulikkus, vererõhu tõus,
südamepekslemine, kopsuarteri trombemboolia, silma võrkkesta tromboos, südamepekslemine,
trombemboolilised häired, tromboflebiit.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: akne, karvade väljalangemine, liigne karvakasv, sügelus, lööve,
nõgestõbi.
Vere ja lümfisüsteemi häired: valgete vereliblede ja trombotsüütide arvu tõus.
Allergilised nähud: ülitundlikkusreaktsioonid (nt anafülaksia ja anafülaktoidsed reaktsioonid,
angioödeem).
Muud: isu muutused, libiido muutused, turse/vedelikupeetus, hüperkaltseemia (kaltsiumi sisalduse
suurenemine veres), ebamugavustunne, palavik, kehakaalumuutused.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile.

Võimalikud toimed teie luudele
Depo-Provera vähendab östrogeeni- ja teiste hormoonide sisaldust organismis. Vähene
östrogeenisisaldus võib põhjustada luude hõrenemist (väheneb luu mineraalne tihedus). Depo-Proverat
kasutavatel naistel kipub olema väiksem luu mineraalne tihedus kui sama vanadel naistel, kes ei ole
seda kunagi kasutanud. Depo-Provera toime luudele on kõige tugevam esimese 2…3 kasutusaasta
jooksul. Seejärel luu mineraalne tihedus stabiliseerub ja Depo-Provera kasutamise lõpetamisel esineb
luude mineraalse tiheduse mõningane taastumine. Viiakse läbi uuringuid, et selgitada, kui ulatuslikult
taastuvad luud pärast pikaajalist Depo-Provera kasutamist. Ei ole veel teada, kas Depo-Provera toime
luu mineraalsele tihedusele suurendab osteoporoosi (hõredad luud) ja luumurdude riski vanemas eas.

Depo-Provera kasutamisel on soovitatav kasutada piisavas koguses kaltsiumit ja D-vitamiini.
MPA pikaajalisel kasutamisel tuleb kaaluda luu mineraalse tiheduse määramise vajadust.

Noorukid (kuni 18-aastased)
Tavaliselt kasvavad noorukite luud kiiresti ja muutuvad tugevamaks. Mida tugevamad on luud
täiskasvanuks saamisel, seda suurem on kaitse osteoporoosi eest vanemas eas. Et Depo-Provera võib
põhjustada noorukite luude hõrenemist ajal, mil need peavad kasvama, on see toime selles
vanuserühmas eriti oluline. Luud hakkavad taastuma pärast Depo-Provera kasutamise lõpetamist, kuid
ei ole veel teada, kas luu mineraalne tihedus jõuab samale tasemele, mis oleks olnud siis, kui Depo-
Proverat ei oleks üldse kasutatud.
Seepärast peate enne Depo-Provera kasutamise alustamist pidama nõu arstiga ja arutama, kas muu
kontratseptsioonivorm ei ole teile sobivam.

Depo-Provera kasutamise ajal toetavad luid korrapärane raskuste tõstmine ja tervislik toit. Kindlasti
peab tarbima piisavas koguses kaltsiumi (leidub piimatoodetes) ja D-vitamiini (leidub rasvases kalas).

Võimalik vähirisk
Erinevaid kontratseptsioonivorme kasutanud naiste uuringutes on leitud, et Depo-Provera kasutamisel
ei esinenud suuremat üldist munasarja-, emaka-, emakakaela- või maksavähi tekkimise riski.

Võimalik rinnavähi risk
Igal naisel esineb rinnavähi risk sõltumata sellest, kas ta kasutab Depo-Provera taolisi ravimeid või
mitte. Rinnavähki esineb harva alla 40-aastastel naistel, kuid risk suureneb naise vanemaks saades.

Naistel, kes kasutavad süstitavaid kontratseptiive, esineb veidi suurem rinnavähi risk kui samavanustel
naistel, kes neid ei kasuta. Ei ole selge, kas Depo-Provera suurendab ka tegelikult rinnavähi tekkeriski
või paistab risk suurem seetõttu, et Depo-Proverat kasutavaid naisi uuritakse sagedamini, mistõttu
rinnavähki märgatakse varem. Depo-Provera sarnaseid ravimeid kasutavatel naistel on rinnavähk
avastamise hetkel väiksema tõenäosusega kaugele arenenud, kui naistel, kes neid ei kasuta.

Rinnavähi avastamise riski ei mõjuta see, kui kaua naine on süste saanud, vaid see, kui vana ta on.
Selle põhjuseks on rinnavähi riski suurenemine naise vananedes. Kümme aastat pärast hormonaalsete
kontratseptiivide süstimise lõpetamist on rinnavähi avastamise risk sama suur kui naistel, kes ei ole
kunagi hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutanud.

Süstekohas abstsessi tekkimise risk
Nagu kõigi lihasesiseste süstide puhul, esineb ka Depo-Provera puhul süstekohas abstsessi tekkimise
risk. See võib nõuda meditsiinilist või kirurgilist sekkumist.

Kehakaalu tõus
Depo-Provera kasutamise ajal võib esineda kehakaalu tõusu.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise
teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas DEPO-PROVERA säilitada

Kuidas Depo-Proverat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab
selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Pakeni sisu ja muu teave

Mida Depo-Provera sisaldab
- Toimeaine on medroksüprogesteroonatsetaat. Iga viaal või süstel sisaldab
medroksüprogesteroonatsetaati 150 mg/ml.
- Teised koostisosad on polüsorbaat 80, metüülparahüdroksübensoaat (E 218),
propüülparahüdroksübensoaat (E216), makrogool 3350, naatriumkloriid, naatriumhüdroksiid,
soolhape, süstevett kuni 1ml.

Kuidas Depo-Provera välja näeb ja pakendi sisu
150 mg/ml 1 ml süstelis, 1 tk pakendis.
150 mg/ml 1 ml viaalis, 1 tk pakendis.
150 mg/ml 3,3 ml viaalis, 1 tk pakendis.

Müügiloa hoidja
Pfizer Enterprises SARL
Rond-Point du Kirchberg
51, Avenue J.F. Kennedy
L-1855 Luxembourg

Tootja
Pfizer Manufacturing Belgium N.V.
Rijksweg 12 B-2870, Puurs
Belgia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
Pfizer Luxembourg SARL Eesti Filiaal
Sõpruse pst 157
13417 Tallinn
Tel: +372 666 7500

Infoleht on viimati kooskõlastatud jaanuaris 2015



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Depo-Provera, 150 mg/ml süstesuspensioon

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Medroksüprogesteroonatsetaat süstesuspensioon 150 mg/ml 1 ml süstelis.
Medroksüprogesteroonatsetaat süstesuspensioon 150 mg/ml 3,3 ml viaalis.
Medroksüprogesteroonatsetaat süstesuspensioon 150 mg/ml 1 ml viaalis.

INN. Medroxyprogesteronum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Süstesuspensioon.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Raseduse vältimine. Endometrioos. Täiendava ravimina metastaatilise emakakartsinoomi,
munasarjade endometroidvähi korral. Metastaatiline hormoonsõltuv rinnanäärme kartsinoom
postmenopausis.

Märkus
Pikaajaline kasutamine
Medroksüprogesteroonatsetaadi (DMPA) süstide pikaaegne kasutamine võib põhjustada luu
mineraalse tiheduse (BMD) vähenemist, mistõttu tuleb riski/kasu suhte hindamisel arvestada raseduse
ja/või rinnaga toitmise ajal aset leidvat BMD vähenemist (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Kasutamine lastel
Lihasesiseselt süstitav DMPA ei ole näidustatud enne menarhet. On andmeid noorte naiste kohta
(vanuses 12...18 aastat) (vt lõik 5.1). Kui mineraalse luutiheduse vähenemine välja arvata, on
lihasesisesi süstitava DMPA ohutus ja tõhusus noorukitel pärast menarhet eeldatavasti sarnane
täiskasvanute omaga.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Süstesuspensiooni tuleb enne kasutamist hoolikalt loksutada.

Raseduse vältimine
DMPA intramuskulaarset (i.m.) süstesuspensiooni tuleb vahetult enne kasutamist hoolikalt loksutada
kindlustamaks, et manustatav annus võetakse ühtlaselt segunenud lahusest.

Intramuskulaarne (i.m.) manustamine
Soovitatav DMPA süstesuspensiooni annus on 150 mg iga (12...13 nädala) 3 kuu järel
intramuskulaarse süstena tuhara- või deltalihasesse. Intramuskulaarset süstesuspensiooni ei tohi
manustada subkutaanselt.


Esimene süste
Esimene intramuskulaarne süste tuleb teha esimese 5 päeva jooksul pärast normaalse
menstruatsiooniperioodi algust, 5 päeva jooksul pärast sünnitust (kui naine ei toida last rinnaga) või 6
nädalat pärast sünnitust (kui naine toidab last rinnaga).

Teine ja järgnevad süsted
Kui ajavahemik kahe intramuskulaarse süste vahel on pikem kui 13 nädalat, siis tuleb enne järgmist
intramuskulaarset süstet välistada raseduse võimalus.

Üleviimine mõnelt muult rasestumisvastaselt meetodilt
Üleviimine mõnelt muult rasestumisvastaselt meetodilt peab DMPA intramuskulaarsete süstetega
alustama nii, et võttes arvesse mõlema meetodi toimemehhanismi oleks tagatud pidev
rasestumisvastane kaitse (näiteks varem suukaudseid rasestumisvastaseid preparaate kasutanud naistel
tuleb esimene DMPA süste teha 7 päeva vältel pärast viimase toimeainet sisaldava tableti võtmist).

Endometrioos
Soovitatav süstitava DMPA annus on on 50 mg nädalas või 100 mg iga 2 nädala järel vähemalt 6 kuu
jooksul.
Soovitatav on perioodiline kontroll, mille sagedus ja iseloom sõltuvad konkreetse naise
individuaalsetest vajadustest (vt lõik 4.4).

Onkoloogia
Endomeetriumivähk:
Algannusena on soovitatav manustada intramuskulaarselt 400…1000 mg nädalas. Kui mõne nädala
või kuu jooksul esineb seisundi paranemine ning haigus näib olevat stabiliseerunud, on võimalik
säilitada sellist seisundi paranemist 400 mg annusega kuus.

Rinnanäärmevähk:
Soovitatud annuseks on 500 mg ööpäevas 28 päeva jooksul. Seejärel tuleb patsiendi ravimist jätkata
säilitusannustega - 500 mg 2 korda nädalas senikaua, kuni ilmneb ravi toime.

Maksapuudlikkus
Maksahaiguste mõju DMPA farmakokineetikale ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud. Siiski tuleb
arvestada, et DMPA eliminatsioon toimub peaaegu täielikult üksnes metaboliseerumise teel maksas,
mistõttu raske makspuudulikkusega patsientidel võib steroidhormoonide metaboliseerumine olla
oluliselt häiritud (vt lõik 4.3).

Neerupuudulikkus
Neeruhaiguste mõju DMPA farmakokineetikale ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud. Arvestades
seda, et DMPA eliminatsioon toimub peaaegu täielikult üksnes metaboliseerumise teel maksas, ei ole
neerupuudulikkusega naiste jaoks vaja DMPA annust kohandada.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
Medroksüprogesteroonatsetaat on vastunäidustatud, kui patsiendil on:
• teadaolev või kahtlustatav rasedus
• ebaselge põhjusega vaginaalne verejooks
• raske maksakahjustus
DMPA süsted on vastunäidustatud kontratseptsiooniks ja/või günekoloogiliste haiguste raviks naistele,
kellel on teadaolev või kahtlustatav rinnanäärmekasvaja.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• Medroksüprogesteroonravi ajal tekkinud ootamatu vaginaalse verejooksu puhul tuleb tuvastada
selle põhjus.
• MPA võib põhjustada mõningast vedelikupeetust, seetõttu tuleb olla ettevaatlik patsientide
ravimisel, kellel esineb mõni kaasuv haigus, mille kulgu võib vedelikupeetus ebasoodsas suunas
mõjutada.
• Patsiente, kes on varem saanud ravi kliinilise depressiooni tõttu, tuleb ravi ajal MPA-ga
hoolikalt jälgida.
• Mõnel medroksüprogesterooniga ravitaval patsiendil võib väheneda glükoositaluvus. Diabeeti
põdevaid patsiente tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida.
• Kui teostatakse endomeetriumi või endotservikaalse koe histoloogiline uuring, tuleb patoloogi
(laboratooriumit) teavitada asjaolust, et haigele on manustatud medroksüprogesteroonatsetaati.
• Arsti või laboratooriumit tuleb teavitada sellest, et medroksüprogesterooni kasutamine võib
vähendada järgmiste endokriinsete biomarkerite kontsentratsiooni:
a) plasma/uriini steroidid (nt kortisool, östrogeen, pregnandiool, progesteroon, testosteroon)
b) plasma/uriini gonadotropiinid (nt LH ja FSH)
c) suguhormoone siduv globuliin
• Järsku tekkinud osalise või täieliku nägemiskaotuse või järsku alanud proptoosi, diploopia või
migreeni puhul ei tohi ravimit enne uuringutulemuste selgumist uuesti manustada. Kui
tulemustest selgub, et tegemist on papilloomi või reetina veresoonte kahjustusega, ei tohi
ravimit uuesti manustada.
• Ehkki põhjuslikku seost MPA ja trombootiliste või trombembooliliste häirete vahel ei ole
täheldatud, ei ole MPA kasutamine venoosse trombemboolia (VTE) anamneesiga patsientidel
soovitatav. Kui ravi ajal MPA-ga tekib VTE, on soovitatav ravi katkestada.

Luu mineraalse tiheduse vähenemine
DMPA manustamine vähendab premenopausaalses eas naistel seerumi östrogeenisisaldust ja on
seotud olulise BMD vähenemisega, sest luuainevahetus kohandub väiksema seerumi
östrogeenisisaldusega. Luu mineraalse tiheduse vähenemine on eriti oluline probleem noorukieas ja
varases täiskasvanueas, mis on luude kasvamisega seotud kriitilised eaperioodid. Luukoe vähenemine
on suurem pikaajalise kasutuskestuse korral ja see ei pruugi olla täielikult pöörduv. Ei ole teada, kas
DMPA süstitava ravimivormi kasutamine noorematel naistel vähendab luu maksimaalset massi ja
suurendab hilisemas elus osteoporootiliste luumurdude tekkeohtu. Nii täiskasvanud kui ka noortel
naistel pöördub ravi ajal täheldatav BMD vähenemine pärast DMPA manustamise lõpetamist ja
östrogeenide tootmise taastumist munasarjades (vt lõik 5.1).

Luu mineraalse tiheduse (LMT) muutused täiskasvanud naistel pärast 6-kuulist endometrioosi ravi.
Kahes kliinilises uuringus, mis hõlmasid 573 endometrioosiga täiskasvanud naist, võrreldi
kuuekuulise DMPA subkutaanse manustamise mõju LMT muutusele 6 kuud kestnud
leuproliidraviga. Pärast ravi lõppu jälgiti naisi veel 12 kuu vältel.

Patsientide osakaal, kelle LMT vähenes enam kui 5%, oli leuproliidirühmas subkutaanse DMPA
rühmaga võrreldes igas ajapunktis statistiliselt olulisel määral suurem (vt tabel 1).

Tabel 1. Patsientide osakaal, kelle LMT vähenes pärast 6-kuulist ravi subkutaanse DMPA või
leuproliidiga ja 6 kuud pärast ravi lõpetamist, 5% või enam (uuringute nr 268 ja nr 270
kombineeritud tulemused)

LMT parameeter
Subkutaanne DMPA
Leuproliid
p-väärtus**
n/N* (%)
n/N* (%)
Ravi lõpp (pärast 6-



kuulist ravi)
Lülisammas
12/208 (5,8%)
85/229 (37,1%)
<0,001
Puusaluu
1/207 (0,5%)
25/227 (11,0%)
<0,001
12. kuu visiit (6 kuud



pärast ravi lõppu)
Lülisammas
8/166 (4,8%)
32/178 (18,0%)
<0,001
Puusaluu
3/166 (1,8%)
25/178 (14,0%)
<0,001
* n=patsientide arv, kelle LMT vähenes ≥5%; N=patsientide üldarv
** hii-ruut test

Ühendkuningriigis viidi läbi 312 395 rasestumisvastaseid preparaate kasutanud naist hõlmanud
retrospektiivne kohortuuring, et hinnata DMPA süstide mõju luumurdude esinemissagedusele.
Luumurdude esinemissagedust võrreldi DMPA (depoomedroksüprogesteroonatsetaat) kasutajate ja
nende rasestumisvastaste preparaatide kasutajate vahel, kes ei olnud saanud ravi DMPA-ga. Ükskõik
millise luumurru esinemissageduse määra suhe (ingl Incident Rate Ratio, IRR) jälgimisperioodi vältel
(keskmine = 5,5 aastat) oli 1,41 (95% usalduspiirid 1,35, 1,47). Naiste alamkohordis, kellel kohta olid
olemas andmed nii enne kui ka pärast esimest rasestumisvastase preparaadi kasutamist (N=166 367),
tehti võrdlused jälgimisperioodi vältel ja 6-kuulisel perioodil enne esimest rasestumisvastase
preparaadi kasutamist. DMPA kasutajate võrdlemisel mittekasutajatega selgus, et ükskõik millise
luumurru IRR “enne ravi” (IRR 1,28, 95% usalduspiirid 1,07 1,53) oli sarnane IRR-ga “pärast ravi”
(IRR 1,37, 95% usalduspiirid 1,29-1,45). Saadud tulemused kinnitavad järeldust, et luumurdude
suurem esinemissagedus DMPA kasutajatel antud uuringus on tingitud muudest teguritest kui ravist
DMPA-ga..DMPA süste tohib kasutada pikaajaliselt (st kauem kui 2 aastat vältavaks)
kontratseptsiooni või ainult endometrioosi raviks kui teised kontratseptsiooni meetodid või
endometrioosi ravi on ebaadekvaatsed. Naistel, kellel on tarvis jätkata DMPA pikaajalist kasutamist,
tuleks määrata luu mineraalne tihedus. Noortel naistel tuleb luu mineraalse tiheduse hindamisel võtta
arvesse patsiendi vanust ja skeleti vastavust täiseale.

Alljärgnevate osteoporoosi riskiteguritega naistel tuleb MPA süstide riski ja kasu hindamisel võtta
arvesse teisi rasestumisvastaseid või endomeetriumi ravimeetodeid:
• krooniline alkoholi tarbimine või suitsetamine;
• luu mineraalset tihedust vähendavate ravimite (nt antikonvulsandid ja kortikosteroidid) pikaaegne
kasutamine;
• väike kehamassiindeks või toitumishäire (nt anorexia nervosa või buliimia);
• metaboolne luuhaigus;
• osteoporoosi esinemine perekonna anamnees.

On soovitatav, et kõik patsiendid tarvitaksid piisavas koguses kaltsiumi ja D-vitamiini.

Kontratseptsioon
• Enamikul naistest, kes kasutavad DMPA süstitavat suspensiooni, täheldatakse
menstruatsiooniverejooksude häireid (nt ebaregulaarne või ettearvamatu verejooks/määrimine,
harvem rohke või pidev verejooks). DMPA süstitava suspensiooni kasutamise jätkamisel esineb
eberegulaarset verejooksu harvemini ning sagedamini amenorröad.
• DMPA süstitava suspensiooni kasutajate pikaaegsel juht-kontroll jälgimisel täheldati vähest
rinnanäärmevähi üldise riski suurenemist või riski suurenemise puudumist, munasarja-, maksa-või emakakaelavähi riski suurenemise puudumist ning pikaaegset kaitsvat toimet
endomeetriumivähi riski vähendamise teel.
• DMPA intramuskulaarsel süstesuspensioonil on pikaaegne rasestumisvastane toime. Keskmine
aeg rasestumiseni pärast viimast süsti oli 10 kuud (kõikumine vahemikus 4…31 kuud) ja see ei
sõltunud DMPA kasutamise ajast.
• Ravi ajal DMPA-ga täheldati naistel tendentsi kehakaalu suurenemisele.
• Ikteruse tekkel tuleb kaaluda, kas ravi ikka on vaja taasalustada.
• Patsientidele tuleb rõhutada, et DMPA süstitav suspensioon ei kaitse HIV infektsiooni (AIDS) ega
teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Rinnavähk
Kombineeritud östrogeeni/progesterooni sisaldavate suukaudsete kombineeritud rasestumisvastaste
preparaatide kasutamisel on leitud rinnanäärmevähi riski suurenemist. Randomiseeritud
platseebokontrolliga WHI (ingl Women’s Health Initiative) uuring ja mitmed epidemioloogilised
uuringud (vt lõik 5.1) on näidanud, et naistel, kes on mitme aasta vältel saanud hormoonasendusravi
östrogeeni/progestiini kombinatsioonpreparaadiga, on suurem risk rinnavähi tekkeks. WHI uuring, kus
kasutati konjugeeritud hobuseöstrogeeni (CEE) koos medroksüprogesteroonatsetaadiga (MPA) ja
ülevaateuuringud näitasid, et risk suurenes koos kasutamise kestuse pikenemisega (vt lõik 4.2). Samuti
on täheldatud, et östrogeeni ja progesterooni kombinatsioonpreparaadi kasutamise tulemusena
suureneb normist kõrvalekalduvate ja täiendavat uurimist vajavate mammograafiliste leidude arv.

Mitmeted epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud rinnavähi üldise riski suurenemist süstitavaid
progestageenide depoopreparaate kasutavatel naistel võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Siiski on
täheldatud suhtelise riski suurenemist (näiteks suhteline risk 2,0 ühes uuringus) naistel, kes kasutasid
süstitavaid progestageenide depoopreparaate uuringu ajal või olid neid mõned aastad tagasi kasutanud.
Nende andmete põhjal ei ole võimalik otsustada, kas sagedasem rinnanäärmevähi diagnoosimine
patsientide hulgas, kes kasutasid antud preparaate praeguste uuringu ajal tingitud nende haigete
hoolsamast jälgimisest, süstitavate progestageenide bioloogilisest toimest või mõlemast.

Kardiovaskulaarsed häired
Östrogeene, nii koos kui ka ilma progestiini(ga)ta, ei tohi kasutada kardiovaskulaarsüsteemi haiguste
ennetamiseks. Mitmetes randomiseeritud prospektiivsetes uuringutes kombineeritud
östrogeeni/progestiini raviskeemi pikaaegsete toimete kohta (vt lõik 4.2) postmenopausis naistel on
leitud kardiovaskulaarsete haiguste (müokardiinfarkt, südame isheemiatõbi, ajuinsult ja venoosne
trombemboolia) suurenenud tekkerisk.

Südame isheemiatõbi
Randomiseeritud kontrollitud kliinilistes uuringutes ei ole leitud, et kombineeritud ravil konjugeeritud
östrogeeni ja DMPA-ga oleks soodsaid toimeid kardiovaskulaarsüsteemile. Kahes ulatuslikus
kliinilises uuringus [WHI CEE/MPA uuring ja HERS (Heart and Estrogen/progestin Replacement
Study) uuring (vt lõik 5.1)] leiti võimalik kardiovaskulaarse haigestumuse suurenenud tekkerisk
esimesel kasutamisaastal ja üldiste soodsate toimete puudumine.

WHI CEE/MPA uuringus leiti CEE/MPA-d saanud naistel platseebogrupiga võrreldes suurem risk
südame isheemiatõve tüsistuste (defineeritud uuringus kui mittefataalne müokardiinfarkt ja surm
südame isheemiatõve tõttu) tekkeks (37 juhtu vs 30 juhtu 10 000 isikuaasta kohta). Venoosse
trombemboolia suurenenud riski täheldati juba esimesel kasutamisaastal ja see püsis suuremana kogu
jälgimisperioodi vältel (vt lõik 4.2).

Insult
WHI CEE/MPA uuringus täheldati CEE-d/MPA-d saanud naistel platseeborühmaga võrreldes
suuremat insuldi riski (29 juhtu vs 21 juhtu 10 000 isikuaasta kohta). Suurenenud riski täheldati juba
esimesel kasutamisaastal ja see püsis suuremana kogu jälgimisperioodi vältel (vt lõik 4.2).

Venoosne trombemboolia/kopsuarteri trombemboolia
Hormoonasendusravi on seotud venoosse trombemboolia (VTE) - st süvaveeni tromboosi või
kopsuarteri trombemboolia - suhtelise riski suurenemisega. WHI CEE/MPA uuringus täheldati
CEE/MPA-d saanud naistel VTE-d, sealhulgas süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri trombembooliat,
kaks korda sagedamini kui platseebot saanud naistel. Suurenenud riski täheldati juba esimesel
kasutamisaastal ja see püsis suuremana kogu jälgimisperioodi vältel (vt lõik 4.4).

Dementsus
WHIMS-i (vt lõik 5.1) uuringus, mis oli WHI lisauuring, näitas 65-aastastel ja vanematel CEE/MPA-d
kasutavatel naistel suurenenud demetsuse riski. Samuti ei hoidnud ravi CEE/MPA-ga neil naistel ära
kognitiivsete võimete kerget halvenemist. Seetõttu ei soovitata 65-aastaste ja vanemate naiste
dementsuse või kognitiivsete võimete kerge halvenemise ärahoidmiseks hormoonravi.

Munasarjavähk
Postmenopausis naistel, kes kasutasid ainult östrogeeni või östrogeeni ja progestiini sisaldavaid
preparaate uuringu ajal ja olid seda teinud ka eelneva viie või enama aasta vältel, on mõnede
epidemioloogiliste uuringute põhjal munasarjavähi risk suurenenud. Naistel, kes olid ainult östrogeeni
või östrogeeni ja progestiini sisaldavaid preparaate kasutanud varem, kuid ei kasutanud neid enam
uuringu ajal, munasarjavähi suurenenud riski ei täheldatud. Teistes uuringutes ei ole olulist seost
munasarjavähi riskiga leitud ja ka WHI CEE/MPA uuringus ei olnud leitud munasarjavähi riski
suurenemine östrogeeni ja progestiini kasutamisel statistiliselt oluline. Ühes uuringus on täheldatud
hormoonasendusravi (HAR) kasutavatel naistel fataalse munasarjavähi riski suurenemist.

Enne ükskõik millise hormoonravi alustamist tuleb patsiendilt võtta täielik meditsiiniline ja
perekondlik anamnees. Meditsiinilisi läbivaatusi, mis hõlmavad vererõhu mõõtmist ning
rinnanäärmete, kõhu- ja vaagnaõõne organite uurimist, sealhulgas emakakaela tsütoloogilist uuringut
tuleb teha nii enne ravi alustamist kui ka perioodiliselt ravi ajal.

Süstitava DMPA ühekordsel või korduval manustamisel võib tekkida pikka aega kestev anovulatsioon
koos amenorröaga ja/või menstruatsioonihäiretega.

Medroksüprogesteroonatsetaat võib põhjustada cushingoidseid sümptomeid.
Mõnel patsiendil võib medroksüprogesterooni manustamise ajal väheneda vere AKTH ja
hüdrokortisooni sisaldus.
Arsti või laboratooriumit tuleb teavitada sellest, et lisaks endokriinsetele biomarkeritele (vt lõik 4.4),
võib medroksüprogesteroonatsetaadi kasutamine onkoloogilistel näidustustel põhjustada ka osalist
neerupealiste puudulikkust (hüpofüüsi-adrenaalse telje vastuse vähenemine) metürapoontesti ajal.
Seetõttu tuleb enne metürapooni manustamist kindlaks teha, et neerupealiste koor on võimeline
AKTH-le reageerima.

Luu mineraalse tiheduse vähenemine
Suukaudselt manustatud DMPA või DMPA suurte parenteraalsete annuste (näiteks onkoloogilistel
näidustustel) toimet luu mineraalsele tihedusele (BMD) ei ole uuritud. BMD määramine võib olla
näidustatud mõnede patsientide puhul, kes kasutavad DMPA-d pika aja vältel.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kui koos medroksüprogesteroonatsetaadi suurte annustega manustada aminoglutetimiidi, võib see
oluliselt vähendada medoksüprogesteroonatsetaadi kontsentratsiooni seerumis. Patsiente, kes
kasutavad suurtes annustes medroksüprogesteroonatsetaati, tuleks hoiatada, et ravimi toime võib koos
aminoglutetimiidiga kasutades väheneda.

Medroksüprogesteroonatsetaat metaboliseeritakse in-vitro peamiselt hüdroksüleerimise kaudu
CYP3A4 poolt. Spetsiifilisi ravimitevahelisi koostoime uuringuid ei ole läbi viidud hindamaks
CYP3A4 indutseerijate või inhibiitorite kliinilist toimet medroksüprogesteroonatsetaadile, mistõttu
CYP3A4 indutseerijate või inhibeerijate kliiniline toime ei ole teada.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Rasedatel naistel on medroksüprogesteroon vastunäidustatud.

On teateid juhtumitest, kus progestageene sisaldavate ravimite kasutamise järgselt raseduse esimesel
trimestril on esinenud loote genitaalide väärarenguid.

Soovimatutest rasedustest sündinud lastel, kes on eostatud üks kuni kaks kuud pärast MPA süsti, võib
esineda väikese sünnikaalu oht, mis on omakorda seotud suurenenud neonataalse suremuse ohuga.
Omistatav risk on madal, sest rasestumine MPA tarvitamise ajal on ebatavaline. Teiste MPA
ravimvormide kohta kindlat teavet ei ole (vt lõik 5.2). Kui naine antud ravimi kasutamise ajal rasestub,
siis tuleb teda teavitada võimalikest ohtudest lootele.

Imetamine
Medroksüprogesteroonatsetaat ja selle metaboliidid erituvad rinnapiima. Samas ei ole tõendeid, et see
kujutaks ohtu rinnaga toidetavale lapsele (vt lõik 5.2).

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Medroksüprogesteroonatsetaadi toimet autojuhtimise või masinatega töötamise võimele ei ole
hinnatud.

4.8. Kõrvaltoimed

Raseduse vältimine

Organsüsteem
Kõrvaltoimed
Infektsioonid ja infestatsioonid
Vaginiit
Immuunsüsteemi häired
Ülitundlikkusreaktsioonid (näiteks anafülaksia ja
anafülaktoidsed reaktsioonid, angioödeem)
Endokriinsüsteemi häired
Kestev anovulatsioon
Ainevahetus- ja toitumishäired
Vedelikupeetus, kehakaalu muutused
Psühhiaatrilised häired
Depressioon, libiido vähenemine või anorgasmia, unetus,
närvilisus
Närvisüsteemi häired
Krambid, pearinglus, peavalu, unisus
Vere ja lümfisüsteemi häired
Trombemboolilised häired, kuumahood
Seedetrakti häired
Kõhuvalu või ebamugavustunne, puhitus, iiveldus
Maksa ja sapiteede häired
Kollatõbi
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Akne, alopeetsia, hirsutism, pruritus, lööve, nõgestõbi
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Artralgia, seljavalu, jalakrambid
Reproduktiivse süsteemi ja
Ebanormaalne emakaverejooks (ebaregulaarne, rohke,
rinnanäärme häired
vähene), amenorröa, leukorröa, valu vaagnapiirkonnas,
galaktörröa, mastodüünia, rindade valulikkus
Üldised häired ja manustamiskoha
Väsimus, asteenia, süstekoha reaktsioonid, püreksia
reaktsioonid
Uuringud
Glükoositaluvuse vähenemine, maksafunktsiooni häired,
luu mineraalse tiheduse vähenemine

Turuletulekujärgselt täheldatud kõrvaltoimed

Intramuskulaarsed ravimvormid

Turuletulekujärgselt on intramuskulaarset DMPA-d saanud patsientidel harvadel juhtudel täheldatud
osteoporoosi, sealhulgas osteoporootilisi luumurde.

Patsientidel, kellele on manustatud medroksüprogesteroonatsetaadi süste (150 mg intramuskulaarselt),
on täheldatud anafülaktoidseid reaktsioone, trombemboolilisi tüsistusi ning harvadel juhtudel ka
osteoporoosi, sealhulgas osteoporootilisi luumurde.

Günekoloogia

Organsüsteem
Kõrvaltoimed
Immuunsüsteemi häired
Ülitundlikkusreaktsioonid (näiteks anafülaksia ja
anafülaktoidsed reaktsioonid, angioödeem)
Endokriinsüsteemi häired
Kestev anovulatsioon
Ainevahetus- ja toitumishäired
Turse/vedelikupeetus, kehakaalu muutused
Psühhiaatrilised häired
Depressioon, unetus, närvilisus
Närvisüsteemi häired
Pearinglus, peavalu, unisus
Vaskulaarsed häired
Trombemboolilised häired
Seedetrakti häired
Iiveldus
Maksa ja sapiteede häired
Kollatõbi/ikterus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Akne, alopeetsia, hirsutism, pruritus, lööve, nõgestõbi
Reproduktiivse süsteemi ja
Ebanormaalne emakaverejooks (ebaregulaarne, rohke,
rinnanäärme häired
vähene), amenorröa, tservikaal erosioon, galaktörröa,
mastodüünia,
Üldised häired ja manustamiskoha
Väsimus, süstekoha reaktsioonid, püreksia, hellus
reaktsioonid
Uuringud
Emakakaela sekreedi muutused, glükoositaluvuse
vähenemine

Onkoloogia

Organsüsteem
Kõrvaltoimed
Immuunsüsteemi häired
Ülitundlikkusreaktsioonid (näiteks anafülaksia ja
anafülaktoidsed reaktsioonid, angioödeem)
Endokriinsüsteemi häired
Kortikosteroidide sarnased toimed (näiteks Cushingi
sündroom), pikka aega kestev anovulatsioon
Ainevahetus- ja toitumishäired
Turse/vedelikupeetus, kehakaalu muutused, diabeedi
ägenemine
Psühhiaatrilised häired
Segasus, depressioon, eufooria, libiido muutused, unetus,
närvilisus
Närvisüsteemi häired
Pearinglus, peavalu, keskendumisraskused, unisus,
ajuinfarkt, adrenergilised toimed (näiteks treemor kätes,
higistamine, öised krambid säärelihastes)
Silma kahjustused
Nägemishäired, diabeetne katarakt, võrkkesta tromboos
Südame häired
Müokardi infarkt, kongestiivne südamepuudulikkus,
südamepekslemine, tahhükardia
Vaskulaarsed häired
Trombemboolilised häired, tromboflebiit
Respiratoorsed, rindkere ja
Kopsuarteri trombemboolia
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
Kõhukinnisus, kõhulahtisus, suukuivus, iiveldus,
oksendamine
Maksa ja sapiteede häired
Kollatõbi
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Akne, alopeetsia, hirsutism, pruritus, lööve, nõgestõbi
Neerude ja kuseteede häired
Glükosuuria
Reproduktiivse süsteemi ja
Ebanormaalne emakaverejooks (ebaregulaarne, rohke,
rinnanäärme häired
vähene), amenorröa, emakakaela erosioonid, galaktörröa,
mastodüünia
Üldised häired ja manustamiskoha
Väsimus, süstekoha reaktsioonid, halb enesetunne, püreksia
reaktsioonid
Uuringud
Emakakaela sekreedi muutused, isu muutused,
maksafunktsiooni häired, valgete vereliblede ja
trombotsüütide arvu tõus, küperkaltseemia,
glükoositaluvuse vähenemine, vererõhu tõus

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Suukaudseid annuseid kuni 3 g ööpäevas on talutud hästi.
Üleannustamise ravi on sümptomaatiline ja toetav.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: gestageenid, ATC-kood: G03DA02

Medroksüprogesteroonatsetaat (17a-hüdroksü-6a-metüülprogesteroonatsetaat) on progesterooni
derivaat.

Toimemehhanism
DMPA on sünteetiline progestiin (struktuuri poolest sarnane endogeense hormooni progesterooniga),
millel on leitud mitmed farmakoloogilised toimed endokriinsüsteemile.
• Hüpofüüsi gonadotropiinide (FSH ja LH) vabanemise pärssimine.
• AKTH ja hüdrokortisooni plasmasisalduse vähendamine.
• Tsirkuleeriva testosterooni sisalduse vähendamine.
• Tsirkuleerivate östrogeenide sisalduse vähendamine (tingituna FSH vabanemise pärssimisest ja
maksa reduktaasi ensümaatilisest induktsioonist, mille tulemuseks on testosterooni kliirensi
suurenemine ning androgeenide östrogeenideks konverteerimise vähenemine).

Kõik need muutused toovad endaga kaasa terve rea allpool kirjeldatud farmakoloogilisi toimeid.

Raseduse vältimine
Soovitatavas annuses parenteraalselt manustatav DMPA pärsib naistel gonadotropiinide sekretsiooni,
mis omakorda hoiab ära folliikulite küpsemise ja ovulatsiooni ning kutsub esile endomeetriumi
õhenemise.

Günekoloogia
DMPA soovitatava annuse suukaudsel või pareneteraalsel manustamisel endogeense östrogeeni
normaalse tasemega naisele muudab see proliferatiivse endomeetriumi sekretoorseks
endomeetriumiks. Androgeenseid ja anaboolseid toimeid ei ole DMPA-l täheldatud, samas puudub
ravimil ka märkimisväärne östrogeenne toime. Ehkki parenteraalselt manustatav DMPA pärsib
gonadotropiinide tootmist, mis omakorda hoiab ära folliikulite küpsemise ja ovulatsiooni, näitavad
olemasolevad andmed, et seda ei toimu, kui tavaliselt soovitatav suukaudne annus manustada
ühekordsete ööpäevaste annustena.

Onkoloogia
On leitud, et MPA-l on kasvajavastane toime. Suurtes annustes manustatav DMPA (kas suu kaudu või
intramuskulaarse süstena) on tõhus hormoonsõltuvate pahaloomuliste kasvajate palliatiivses ravis.

Kliinilised uuringud

Luu mineraalse tiheduse muutused täiskasvanud naistel
DMPA süstitavat ravimvormi (150 mg lihasesisesi) kuni 5 aasta vältel kontraseptsiooniks tarvitanud
täiskasvanud naistega läbi viidud kontrollitud kliinilises uuringus leiti, et selgroo ja puusa keskmine
luu mineraalne tihedus vähenes võrreldes kontrollgrupi mitteolulise muutusega 5…6% võrra. Luu
mineraalse tiheduse vähenemine oli enam väljendunud esimese kahe kasutusaasta jooksul, järgnevatel
aastatel oli vähenemine pisut vähem väljendunud. Selgroo lumbaarpiirkonna luu mineraalse tiheduse
vähenemine keskmised muutused olid 1, 2, 3, 4 ja 5 aasta järel vastavalt -2,86%, -4,11%, -4,89%, -
4,93% ja -5.38%. Reieluu kaelas ja puusaluus tervikuna vähenes luu mineraalne tihedus sarnaselt.

Pärast DMPA süstimise lõpetamist (annuses 150 mg intramuskulaarselt) täheldati 2-aastase ravijärgse
perioodi vältel BMD progresseeruvat suurenemist lähtetaseme väärtuste suunas. Kaks aastat pärast
ravi lõppu oli lülisamba ja reieluukaela BMD defitsiit võrreldes lähtetasemega vähenenud 2,1%-ni.
Mida pikem oli olnud raviperiood, seda aeglasem oli ka BMD taastumise kiirus (vt lõik 4.4).

Luu mineraalse tiheduse (BMD) muutused noortel naistel (12…18 aastased)
Noortel naistel (vanuses 12…18 eluaastat) DMPA süstitava ravimvormiga [150 mg intramuskulaarselt
iga 3 kuu tagant kuni 240 nädalat (4,6 aastat)] viidud läbi avatud mitterandomiseeritud kontratseptiivse
tõhususe uuringus täheldati samuti luu mineraalse tiheduse olulist vähenemist võrreldes algtasemega.
Uuritavatel, kes said 60 nädala vältel >4 süstet, oli keskmine lülisamba nimmeosa BMD vähenemine
240-nädalase perioodi vältel -2,1% ning keskmine puusaliigese ja reieluukaela BMD vähenemine
vastavalt -6,4% ja -5,4%. Ravijärgne kontroll (keskmiste muutuste alusel) näitas, et lülisamba
nimmeosa BMD suurenes algtasemeni ligikaudu 1 aasta pärast ravi lõpetamist ja puusaliigese BMD
ligikaudu 3 aastat pärast ravi lõpetamist. Seevastu ravi mittesaanud uurimisalustel suurenes lülisamba
nimmeosa, puusaliigese ja reieluukaela BMD 240. nädalaks keskmiselt 6,4%, 1,7% ja 1,9% (vt lõik
4.4).

Endometrioosi uuringud
Subkutaanselt manustatud DMPA tõhusus endometrioosiga seotud valu leevendamisel endometrioosi
nähtude ja sümptomitega naistel on tõestatud kahes aktiivse võrdlusraviga kontrollitud uuringus.
Mõlemas uuringus hinnati endometrioosiga seotud valu vähenemist 6-kuulise raviperioodi vältel ja
sümptomite taastumist 12 kuu vältel pärast ravi lõpetamist. DMPA rühma kuulunud patsientidele
manustati 6 kuu vältel iga 3 kuu tagant (kokku 2 süstet) 104 mg DMPA-d subkutaanselt.
Leuproliidirühma kuulund patsientidele manustati 6 kuu vältel iga 3 kuu tagant (kokku 2 süstet) 11,25
mg või iga kuu (kokku 6 süstet) 3,75 mg leuproliidi. Uuring nr. 268 viidi läbi Ameerika Ühendriikides
ja Kanadas ning sellesse kaasati kokku 274 patsienti (136 subkutaanse DMPA rühmas ja 138
leuproliidirühmas). Uuring nr. 270 viidi läbi Lõuna-Ameerikas, Euroopas ja Aasias ning sellesse
kaasati kokku 299 patsienti (153 subkutaanse DMPA rühmas ja 146 leuproliidirühmas).

Valu vähenemist hinnati modifitseeritud Biberoglu ja Behrmani skaala abil, mis hõlmas kolme
patsientide teatatud sümptomit (düsmenorröa, düspareuunia ja menstruatsiooniga mitteseotud valu
vaagnapiirkonnas) ning kahte vaagna uuringul hinnatavat sümptomit (vaagnapiirkonna hellus ja
induratsioon). Iga nimetatud kategooria osas loeti ravile reageerimiseks paranemist vähemalt ühe
punkti võrra (raskusastet hinnati skaalal 0…3) võrreldes lähtetaseme näitajaga (joonis 1).
Joonis 1. Ravile reageerinute protsent raviperioodi lõpus (6. kuul või
viimasel hindamisel) uuringutes nr 268 ja nr 270
Uuring 268: Subkutaanne DMPA104 (N=136)
Uuring 268: leuproliid (N=138)
U 1
ur0
in0
g 270: Subkutaanne DMPA 104 (N=153)
Uuring 270: leuproliid (N=146)
90
7
80
0
5
60
0
3
40
0
1
20
0
0
t
n
e
t
s
r
o
P


Ravile reageerimine = sümptomi või nähu raskusastme vähenemine >1 punkti võrra (skaalal 0…3) võrreldes
lähtetasemega.

Lisaks sellele liideti kõigi viie kategooria skoorid, kusjuures saadud üldskoori (liitskoori) peeti haiguse
üldise paranemise näitajaks. Patsientidel, kelle kohta olid olemas lähtetaseme andmed iga viie
kategooria kohta, loeti kliiniliselt oluliseks paranemiseks skoori vähenemine keskmiselt 4 punkti võrra
võrreldes lähtetasemega. Mõlemas uuringus täheldati mõlema raviviisi osas üldskoori keskmist
muutust, mis vastas uuringu protokollis määratletud paranemise kriteeriumile.

Kliinilistes uuringutes on subkutaanse DMPA tõhusust hinnatud maksimaalselt 6 kuu vältel. Andmed
soodsa toime püsimise kohta pikka aega kestva ravi korral puuduvad.

Uuringus osalejad registreerisid iga päev kuumade hoogude esinemise ja raskusastme. Subkutaanse
DMPA kasutajatest esines mõõdukaid või raskeid kuumahooge lähtetasemel 28,6%-l naistest, 3.
10
ravikuul 36,2%-l naistest ja 6. ravikuul 26,7%-l naistest. Leuproliidi kasutajatel oli vastavad näitajad
32,8%, 74,2% ja 68,5%.

Kliinilised uuringud WHI (Women’s Health Initiative) uuring
WHI CEE (0,625 mg)/MPA (2,5 mg) uuringusse kaasati 16 608 intaktse emakaga postmenopausis
naist vanuses 50…79 aastat, et hinnata östrogeen/progestiinraviga seotud ohte ja eeliseid võrreldes
platseeboga teatud krooniliste haiguste ennetamisel. Uuringu esmaseks tulemusnäitajaks oli südame
isheemiatõve tüsistuste (uuringus defineeritud kui mitteletaalne müokardiinfarkt ja surm südame
isheemiatõve tõttu) esinemissagedus ning esmaseks uuritud kõrvaltoimeks invasiivse rinnanäärmevähi
esinemissagedus. Uuring katkestati ennetähtaegselt pärast keskmiselt 5,2-aastast jälgimisperioodi
(planeeritud jälgimisperioodi kestus oli 8,5 aastat), sest vastavalt eeldefineeritud uuringu enneaegse
katkestamise kriteeriumitele kaalusid rinnanäärmevähi ja kardiovaskulaarsete tüsistuste riski
suurenemine üles “üldises indeksis” loetletud ravi soodsad toimed (vt lõik 4.4).

Kombineeritud ravi CEE/MPA-ga vähendas oluliselt osteoporootiliste (23%) ja kõigi luumurdude
(24%) esinemissagedust.

MWS-i (Million Women Study) uuring
MWS oli prospektiivne kohortuuring, millesse kaasati 1 084 110 Suurbritannia naist vanuses 50…64
aastat, kellest 828 923 menopausis naisel hinnati hormoonasendusraviga seonduvat rinnanäärmevähi
tekkeriski. Kokku oli mingil ajavahemikul hormoonasendusravi kasutanud 50%
uuringupopulatsioonist. Uuringusse lülitamise hetkel kasutas hormoonasendusravi saavatest naistest
41% ainult östrogeeni sisaldavat preparaati või 50% östrogeeni-progestiini kombinatsioonpreparaati.
Jälgimisperioodi keskmine kestus oli 2,6 aastat rinnanäärmevähi esinemissageduse analüüsimisel ja
4,1 aastat suremuse analüüsimisel (vt lõik 4.4).

HERS-i (Heart and Estrogen/progestin Replacement Studies) uuringud
HERS-i ja HERS II uuringud olid kaks randomiseeritud prospektiivset sekundaarse preventsiooni
uuringut, milles hinnati suukaudse kombineeritud CEE/MPA (0,625 mg CEE pluss 2,5 mg MPA)
raviskeemi pikaaegseid toimeid südame isheemiatõvega postmenopausis naistel (vt lõik 4.4). Kokku
lülitati uuringusse 2763 intakste emakaga postmenopausis naist (keskmine vanuses 66,7 aastat).
HERS-i uuringus oli keskmine jälgimisperioodi kestus 4,1 aastat ja HERS II uuringus veel täiendavalt
2,7 aastat (kokku keskmiselt 6,8 aastat) (vt lõik 4.4).

WHIMS-i (Women’s Health Initiative Memory Study) uuring
WHIMS-i uuringusse, mis on üks WHI uuringu alamuuringutest, lülitati 4532 valdavalt tervet
postmenopausis naist vanuses 65…79 aastat, et hinnata dementsuse esinemissagedust CEE/MPA-d
(0,625 mg CEE pluss 2,5 mg MPA) või ainult CEE-d (0,625 mg) saanud naistel platseebogrupiga.
Keskmine jälgimisperioodi kestus CEE/MPA grupis oli 4,05 aastat (vt lõik 4.4).

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Pärast intramuskulaarset manustamist vabaneb MPA aeglaselt, mis tagab ravimi vähese, ent püsiva
kontsentratsiooni veres. Kohe pärast 150 mg/ml MPA manustamist oli selle kontsentratsioon
vereplasmas 1,7 ± 0,3 nmol/l. Kaks nädalat hiljem oli kontsentratsioon vereplasmas 6,8 ± 0,8 nmol/l.
Keskmine aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseni oli pärast intramuskulaarset
manustamist vahemikus 4…20 päeva. Seejärel hakkab vereplasma medroksüprogesteroonatsetaadi
sisaldus järk-järgult vähenema, püsides 2…3 kuu vältel 1 ng/ml juures suhteliselt konstantsena. Verest
võib ravimit leida veel 7…9 kuud pärast intramuskulaarset süstet.

Jaotumine
Ligikaudu 90…95% MPA-st on seondunud vereplasma valkudega. Jaotusruumala on leitud olevat 20
+ 3 liitrit. Medroksüprogesteroonatsetaat läbib hematoentsefaalbarjääri ja platsentaarbarjääri (vt lõik
4.6 ). Imetavatel naistel on pärast 150 mg medroksüprogesteroonatsetaadi intramuskulaarset
manustamist rinnapiimast leitud väikeses koguses medroksüprogesteroonatsetaati (vt lõik 4.6).

11
Metabolism
MPA metaboliseerub maksas.

Eritumine
Eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast ühekordset intramuskulaarset manustamist on ligikaudu 6 ädalat.
Medroksüprogesteroonatsetaat eritub peamiselt biliaarse sekretsiooni teel väljaheitega. Ligikaudu 30%
intramuskulaarsest annusest eritub 4 päeva pärast uriiniga.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogenees, mutagenees, viljakuse kahjustamine.
Medroksüprogesteroonatsetaadi (DMPA) pikaaegsel intramuskulaarsel manustamisel väikestele
jahikoertele on täheldatud piimanäärmekasvajaid. MPA suukaudse ravimvormi manustamisel rottidele
ja hiirtele ei täheldatud kartsinogeenset toimet. MPA ei osutunud mutageenseks terves reas läbi viidud
in vitro või in vivo genotoksilisuse uuringutes. Suures annuses avaldab medroksüprogesteroonatsetaat
viljastumisvastast toimet, seega pärsivad MPA suured annused viljakust kuni ravi lõpetamiseni.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Polüsorbaat 80
Metüülparahüdroksübensoaat (E 218)
Propüülparahüdroksübensoaat (E 216)
Makrogool 3350
Naatriumkloriid
Naatriumhüdroksiid
Soolhape
Süstevett kuni 1ml

6.2. Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3. Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

150 mg/ml 1 ml süstelis,1 tk pakendis.
150 mg/ml 3,3 ml viaal,1 tk pakendis.
150 mg/ml 1 ml viaal,1 tk pakendis.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

Pfizer Enterprises SARL
12
Rond-Point du Kirchberg
51, Avenue J.F. Kennedy
L-1855 Luksemburg

8. Müügiloa number

056194

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

17.12.1999/28.01.2015

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015
13