ATROVENT N

Bronhiaalastma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega seotud bronhospasmi püsiravi.

Annustamine tuleb kohandada vastavalt individuaalsetele vajadustele ning patsiente tuleb ravi ajal
meditsiiniliselt jälgida. Soovituslikku ööpäevast annust ei ole soovitatav ületada ägeda ega säilitusravi
ajal.

Juhul kui ravi ei anna olulist tulemust või kui patsiendi seisund halveneb, tuleb raviplaani korrigeerida
arsti juures. Ägeda või kiiresti halveneva hingelduse korral kohe arstiga konsulteerima või pöörduma
lähimasse haiglasse.

Kui ei ole ordineeritud teisiti, soovitatakse alljärgnevaid annuseid:

Täiskasvanud ja lapsed vanuses üle 6-eluaasta:

2 inhalatsiooni (annust) 4 korda ööpäevas.

Maksimaalset ööpäevast annust ehk 12 inhalatsiooni ei tohi ületada.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse äkilise ägenemise korral on näidustatud ravi ATROVENT’i
inhalatsioonilahusega pudelis.

Lastel tohib andmete ebapiisavuse tõttu ATROVENT N inhaleeritavat aerosooli kasutada ainult arsti
korraldusel ning täiskasvanu järelevalve all.

Täpse manustamise kindlustamiseks palun lugege hoolikalt kasutusjuhendit.
Tulemuslikuks raviks on oluline inhaleeritavat aerosooli õigesti manustada.

Enne inhalaatori esmakordset kasutamist pihustage 2 annust välja.

Enne iga kasutamist tuleb toimida järgmiselt:

1.
Eemaldage huuliku kaitsekate.
2.
Hingake sügavalt välja.
3.
Suunake inhalaatori põhi üles (joon. 1) ning haarake tihedalt huultega ümber huuliku. Nool
inhalaatori etiketil peab samuti olema üles suunatud.

Joonis 1

4.
Hingake võimalikult sügavalt sisse, vajutades samal ajal tugevalt kanistri põhjale, et vabaneks
inhalatsiooni annus. Hoidke mõni sekund hinge kinni, seejärel eemaldage huulik suust ning hingake
aeglaselt suu kaudu välja.
Samamoodi toimige ka teistkordsel inhalatsioonil.
5.
Pärast kasutamist asetage huuliku kaitsekate tagasi.
6.
Kui inhalaatorit ei ole kolm päeva kasutatud, tuleb enne inhaleerimist üks annus välja pihustada.

Kuna inhalaator on läbipaistmatu, siis ei ole võimalik selles sisalduvat ravimi hulka täpselt määrata.
Täis inhalaatoris on 200 annust. Kui kõik need on ära kasutatud, võib tunduda, nagu sisalduks kanistris
veel väike kogus ravimit. Sellegipoolest tuleb võtta kasutusele uus inhaleeritav aerosool, kuna vanas
sisalduv ravimi hulk ei pruugi olla õigeks annustamiseks piisav.

Inhalaatoris olevat orienteeruvat ravimi kogust saab kontrollida järgnevalt:

Kanistri loksutamine näitab, kas sellesse on veel vedelikku jäänud. Teise võimalusena eemaldage
kanistrilt plastikust huulik ja asetage kanister vette. Ravimi hulka saab hinnata vette asetatud
inhalaatori asendi järgi (joon. 2).

Joonis 2

tühi
¼ ½
¾ või rohkem



täis

täis
täis

Inhalaatorit tuleb puhastada vähemalt üks kord nädalas. Inhalaatori huuliku puhtana hoidmine on
oluline, et ravim ei kogune sellesse ega ummista pihustusava. Puhastamiseks tuleb võtta kõigepealt
maha tolmukate ning eemaldada kanister inhalaatorist. Loputada sooja veega läbi inhalaatori, kuni
mingit ravimikogumit ja/või mustust ei ole näha.

Joonis 3

Pärast puhastamist raputage inhalaator tühjaks ning laske sel õhu käes kuivada, ilma et kasutaksite
mingeid küttesüsteeme. Kui huulik on kuiv, asetage tagasi kanistri ja tolmukate.

Joonis 4

HOIATUS!
Plastikust huulik on mõeldud kasutamiseks ainult koos ATROVENT N inhaleeritava aerosooliga, see
tagab teile alati õige ravimiannuse saamise. Huulikut ei tohi kunagi kasutada ühegi teise inhaleeritava
aerosooli manustamiseks ning samuti ei tohi ATROVENT N inhaleeritavat aerosooli manustada ühegi
teise huulikuga peale tootega kaasasoleva.

Inhalaator on rõhu all ning seda ei tohi jõuga avada ega hoida temperatuuril üle 50oC.

ATROVENT N'i ei tohi manustada patsiendid, kellel esineb ülitundlikkus atropiinile, tema
derivaatidele või ravimi mõne abiaine suhtes.

Pärast ATROVENT N'i inhaleerimist võivad harva tekkida kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid nagu
urtikaaria, angioödeem, lööve, bronhospasm, orofarüngeaalne turse ja anafülaksia.

ATROVENT’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kel on eelsoodumus kitsanurga glaukoomile
või kel kaasub kuseteede obstruktsioon (nt eesnäärme hüperplaasia või põiekaela obstruktsioon).

ATROVENT N’i esmakordsel kasutamisel võivad mõned patsiendid tunda, et selle maitse erineb veidi
CFC-d (klorofluorosüsinikku) sisaldava ravimvormi maitsest. Enne ühelt ravimvormilt teisele
üleviimist tuleb patsiente sellest informeerida. Samuti tuleb selgitada, et mõlemad ravimvormid on
samaväärsed ning et maitseerinevus ei mõjuta ravimi ohutust ega efektiivsust.

ATROVENT N’i tuleb kasutada ettevaatusega neil haigeil, kellel esineb eelsoodumus kitsanurga
glaukoomiks, eesnäärme hüpertroofiaks või põiekaela obstruktsiooniks.

Tsüstilise fibroosiga patsientidel võib sagedamini tekkida kõhukinnisus.

Silmakomplikatsioonid
Ipratroopiumbromiidi inhaleeritava aerosooli või beeta -agonistidega kombineeritud inhaleeritava
2
aerosooli pihustamisel silma on harvadel juhtudel tekkinud silmakahjustused (müdriaas, silma
siserõhu tõus, kitsanurga glaukoom, silmavalu). Seetõttu on oluline õpetada patsientidele
ATROVENT N inhaleeritava aerosooli kasutamist.

Valu või ebamugavustunne silmades, ähmane nägemine, visuaalsed halod või värvilised kujutised
koos konjunktiivi ja sarvkesta tursest tingitud punetavate silmadega võivad olla ägeda kitsanurga
glaukoomi sümptomiteks. Sellistel juhtudel tuleb alustada ravi miootiliste silmaravimitega ning
kiiresti konsulteerida silmaarstiga.

Tuleb olla ettevaatlik, et pihustatav aerosool ei satuks silmadesse. Kuna mõõdetud annustes aerosooli
manustatakse huuliku kaudu ja see on käega reguleeritav, on aerosooli silma sattumise risk piiratud.

β-adrenergilised ained ja ksantiini derivaadid tugevdavad koosmanustamisel ATROVENT N'iga
bronhe lõõgastavat toimet.

Rasedus
ATROVENT N'i ohutust raseduse ajal ei ole tõestatud. Selle ravimi raseduspuhusel kasutamisel tuleb
kaaluda eeldatava kasu ja riski suhet. Prekliiniliste uuringute andmeil manustati antud ravimit kas
inhalatsiooni teel või intranasaalselt soovituslikust annusest tunduvalt suuremates annustes ega
täheldatud embrüotoksilisi või teratogeenseid toimeid.

Imetamine
Ei ole teada, kas ATROVENT N eritub rinnapiima. Kuigi rasvlahustumatud kvaternaarsed ühendid
erituvad rinnapiima, pole tõenäoline, et inhaleeritav ATROVENT N jõuaks imikuni toimivas annuses.
Kuna paljud ravimid erituvad rinnapiima, on vajalik eriline ettevaatus ATROVENT N'i määramisel
imetavatele emadele.

Fertiilsus
Ipratroopiumbromiidiga teostatud prekliinilised uuringud ei ole näidanud mingeid kõrvaltoimeid
viljakusele (vt toksikoloogia lõiku). Ipratroopiumbromiidi kohta puuduvad kliinilised andmed seoses
viljakusega.

Seni pole läbi viidud uuringuid autojuhtimist ja masinate käsitsemist mõjustavate toimete kohta. Siiski
tuleb patsientidele selgitada, et neil võib ATROVENT-ravi ajal esineda selliseid kõrvaltoimeid nagu
pearinglus, akommodatsiooni häire, müdriaas ja ähmane nägemine. Seega tuleb soovitada ettevaatust
autojuhtimisel või masinate käsitsemisel. Kui patsientidel esinevad ülal mainitud kõrvaltoimed,
peavad nad vältima potentsiaalselt ohtlikke tegevusi tegevusi nagu autojuhtimine või masinate
käsitsemine.

Paljud loetletud kõrvaltoimetest võib omistada ATROVENT'i antikolinergilistele omadustele. Nii
nagu igasuguse inhalatsioonravi puhul, võib ka ATROVENT'i puhul esineda lokaalseid
ärritussümptomeid. Kõrvaltoimed tuvastati andmete põhjal, mis saadi kliinilistest uuringutest ja
turuletulekujärgsel kasutamisel.

Kliinilistes uuringutes registreeritud kõige sagedamateks kõrvaltoimeteks olid peavalu, kurgu ärritus,
köha, suukuivus, seedetrakti motiilsushäired (sh kõhukinnisus, kõhulahtisus ja oksendamine), iiveldus
ja pearinglus.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on väljendatud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100, <1/10);
aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100); harv (≥1/10000, <1/1000); väga harv (<1/10000).

Südame häired
Aeg-ajalt:
südamepekslemine, supraventrikulaarne tahhükardia
Harv:

kodade virvendusarütmia, südame löögisageduse suurenemine

Närvisüsteemi häired
Sage:

peavalu, pearinglus

Silma kahjustused
Aeg-ajalt:
ähmane nägemine, müdriaas, silmasisese rõhu tõus, glaukoom, silmavalu, halode
nägemine, konjunktiivide punetus, sarvkesta turse
Harv:

akommodatsiooni häire

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage:

kurgu ärritus, köha
Aeg-ajalt:
bronhospasm, paradoksaalne bronhospasm, larüngospasm, neeluturse, kurgukuivus

Seedetrakti häired
Sage:

suukuivus, iiveldus, seedetrakti motiilsushäire
Aeg-ajalt:
kõhulahtisus, kõhukinnisus, oksendamine, stomatiit, suu limaskesta turse

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt:
kusepeetus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt:
lööve, sügelus, angioödeem
Harv:

urtikaaria

Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt:
ülitundlikkus, anafülaktilised reaktsioonid

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Spetsiifilisi üleannustamise tunnuseid ei ole teada. Arvestades ATROVENT N’i laia terapeutilist
vahemikku ja paikset manustamist, on tõsiste antikolinergiliste sümptomite tekkimine vähetõenäoline.
Võivad esineda nõrgad süsteemse antikolinergilise toime sümptomid nagu suukuivus,
akommodatsioonihäired ja südame löögisageduse tõus.

ATC-kood:R03B B01; Antikolinergilised ained

ATROVENT N on antikolinergiliste (parasümpatolüütiliste) omadustega kvaternaarne
ammooniumiühend. Prekliiniliste uuringute andmeil pärsib ta vagaalselt vahendatud reflekse, kuna
toimib uitnärvist vabaneva mediaatori atsetüülkoliini antagonistina. Antikolinergilised ravimid
suurendavad Ca++ intratsellulaarset kontsentratsiooni, mida põhjustab atsetüülkoliini koostoime
bronhide silelihaste muskariiniretseptoritega. Ca++ vabanemist vahendab sekundaarne
ülekandesüsteem, mis koosneb IP3-st (inositooltrifosfaadist) ja DAG-ist (diatsüülglütseroolist).

Pärast ATROVENT’i (ipratroopiumbromiidi) inhalatsiooni saabuv bronhodilatsioon on eeskätt
lokaalne ja kopsude suhtes kohaspetsiifiline, ning olemuselt mittesüsteemne.

90-päeva kestnud kontrollitud uuringutes bronhospasmiga kulgeva KOK-iga patsientidel (krooniline
bronhiit ja emfüseem) saadi kopsufunktsiooni oluline (FEV ja FEF
suurenemine vähemalt 15%
1
5-75%
võrra) 15 minutiga, maksimumiga 1…2 tunni pärast, püsides enamikul patsientidest 4...6 tundi.

90-päeva kestnud kontrollitud uuringutes bronhospasmiga astmahaigetel saavutati kopsufunktsiooni
oluline paranemine (FEV suurenes vähemalt 15% võrra) 51%-l patsientidest.
1

ATROVENT N inhalatsiooni terapeutiline efekt (bronhodilatatsioon) on seotud lokaalse toimega
hingamisteedes. Seega ei kulge bronhodilatatsioon ja süsteemne farmakokineetika ajaliselt
paralleelselt.

Pärast inhalatsiooni deponeeritakse tavaliselt 10...30% annusest kopsudes, olenevalt koostisest ja
inhaleerimistehnikast. Suurem osa annusest neelatakse alla ning see läbib seedetrakti.

Kopsudesse deponeeritud annus jõuab vereringesse kiiresti (minutite jooksul) ning omab peaaegu
täielikku süsteemset biosaadavust.

Esialgse ühendi kumulatiivne renaalne eritumine (0...24 tundi) on ligikaudu 46% veenisiseselt
manustatud annusest, alla 1% suukaudsest annusest ning umbes 3...13% inhaleeritud annusest.
Vastavalt neile andmetele hinnatakse ipratroopiumbromiidi suukaudsete ja inhaleeritud annuste
üldiseks süsteemseks biosaadavuseks vastavalt 2% ja 7...28%. Seda arvesse võttes ei tõsta
ipratroopiumbromiidi allaneelatud annuseosad oluliselt süsteemselt tsirkuleerivat kogust.

Pärast ipratroopiumbromiidi inhalatsiooni kas HFA 134a või CFC propellendiga oli kumulatiivne
renaalne eritumine 24 tunni jooksul vastavalt ligikaudu 12% ja 10%.

Peamised farmakokineetilised parameetrid arvutati seerumi kontsentratsiooni andmete põhjal pärast
ravimi intravenoosset manustamist. Ipratroopiumi puhul esineb kiire bifaasiline
plasmakontsentratsiooni langus. Jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni korral (Vdss) on ligikaudu
176 l (≈ 2,4 l/kg). Ravim seondub plasmavalkudega minimaalselt (alla 20%). Kvaternaarne
amiinipratroopium ei läbi hematoentsefaalbarjääri. Terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg on
umbes 1,6 tundi.

Ipratroopiumi totaalne kliirens on 2,3 l/min ja renaalne kliirens - 0,9 l/min. Pärast veenisisest
manustamist metaboliseeritakse ligikaudu 60% annusest - tõenäoliselt suuremas osas maksas
oksüdatsiooni teel.

Eritumistasakaalu uuringutes arvestati ravimiga seotud radioaktiivsuse (sh esialgse ühendi ja kõigi
metaboliitide) kumulatiivseks renaalseks eritumiseks (6 päeva) pärast veenisisest manustamist 72,1%,
pärast suukaudset manustamist 9,3% ja pärast inhalatsiooni 3,2%. Väljaheitega eritunud radioaktiivsus
oli pärast veenisisest manustamist 6,3%, pärast suukaudset manustamist 88,5% ja pärast inhaleerimist
69,4%. Arvestades ravimiga seotud radioaktiivsuse eritumist pärast veenisisest manustamist, toimub
peamine eritumine neerude kaudu. Ravimiga seotud radioaktiivsuse (esialgse ühendi ja metaboliitide)
eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3,6 tundi. Peamised uriiniga erituvad metaboliidid seonduvad
halvasti muskariiniretseptoritega ning neid tuleb pidada ebaefektiivseiks.

Ipratroopiumbromiidi lokaalset ja süsteemset taluvust on ulatuslikult uuritud mitmel loomaliigil,
kasutades erinevaid manustamisviise.

Ägedat toksilisust pärast inhalatsiooni teel, suukaudset ja veenisisest manustamist on hinnatud mitmel
näriliste ja mittenäriliste liigil. Inhalatsiooni teel manustatuna oli isastel merisigadel minimaalne
surmav annus 199 mg/kg. Rottidel ei täheldatud suremust kuni kõige suuremate tehniliselt teostatavate
annusteni (st 0,05 mg/kg 4 tundi pärast manustamist ehk 160 ipratroopiumbromiidi pihustusannust,
0,02 mg/pihustusannus).

Suukaudsed DL väärtused hiirel, rotil ja küülikul olid vastavalt 1 585, 1 925 ja 1 920 mg/kg.
50
Veenisisesed DL väärtused olid hiirel, rotil ja koeral vastavalt 13,6; 15,8 ja 18,2 mg/kg. Kliinilisteks
50
nähtudeks olid müdriaas, suu limaskestade kuivus, düspnoe, treemor, spasmid ja/või tahhükardia.

Korduvannuse toksilisuse uuringud on läbi viidud rottidel, küülikutel, koertel ja reesusahvidel.
Kuni 6 kuud kestnud inhalatsiooniuuringutes rottidel, koertel ja reesusahvidel oli kõrvaltoimeid
mittetekitav annus vastavalt 0,38 mg/kg/ööpäevas, 0,18 mg/kg/ööpäevas ja 0,8 mg/kg/ööpäevas.
Koertel täheldati suu limaskestade kuivust ja tahhükardiat. Bronho-pulmonaalsüsteemis ega üheski
teises organis ei täheldatud toimeainega seotud histopatoloogilisi kahjustusi. Rottidel oli NOAEL
pärast 18-kuulist suukaudset manustamist 0,5 mg/kg/ööpäevas.

Inhalatsiooni korduvannuse toksilisuse uuringud rottidel kestusega kuni 6 kuud ja koertel kestusega
kuni 3 kuud, milles kasutati teisi koostisi (ninasisene koostis, alternatiivse propellendi HFA 134a ja
laktoosi koostis), ei avaldanud täiendavat informatsiooni ipratroopiumbromiidi toksilisuse üldprofiili
kohta. Kuni 6 kuud kestnud ninasisene manustamine näitas koertel täheldamatu efekti taset (NOEL)
>0,20 mg/kg/ööpäevas ning kinnitas varasemaid ninasisese manustamise uuringuid, mis kestsid kuni
13 nädalat. Ipratroopiumbromiidi korduvannuse toksilisuse uuringud on näidanud, et HFA koostise ja
traditsioonilise CFC koostise toksikoloogilised profiilid on sarnased.

Ipratroopiumbromiidi vesilahus (0,05 mg/kg) oli lokaalselt hästi talutav, kui seda manustati
inhalatsiooni teel rottidele (ühekordne manustamine üle 4 tunni). Korduvannuse toksilisuse uuringutes
oli ipratroopiumbromiid hästi talutav.

Merisigadel ei täheldatud aktiivset anafülaksiat ega passiivseid anafülaktilisi nahareaktsioone.

In vitro (Ames’i test) ja in vivo (mikrotuuma test, dominantse letaalsuse test hiirtel, Hiina hamstrite
luuüdi rakkude tsütogeneetiline analüüs) uuringud ei andnud tõendeid genotoksilisuse kohta.

Pikaajalistel uuringutel hiirte ja rottidega ei ilmnenud tumorigeenseid ega kantserogeenseid toimeid.

Hiirte, rottide ja küülikutega on läbi viidud uuringud ipratroopiumbromiidii võimaliku mõju suhtes
fertiilsusele, embrüo-fetotoksilisusele ning peri- ja postnataalsele arengule. Suukaudsete annuste
kõrged tasemed, st 1 000 mg/kg/ööpäevas rotil ja 125 mg/kg/ööpäevas küülikul, olid emasloomale
toksilised mõlema liigi puhul ning embrüotoksilised rotil, kel vähenes loote kaal. Raviga seotud
väärarenguid ei täheldatud. Suurimad võimalikud inhaleeritavad annused (1,5 mg/kg/ööpäevas
rottidel ja 1,8 mg/kg/ööpäevas küülikutel) ei omanud kõrvaltoimeid reproduktiivsusele.

Propellant:
1,1,1,2-tetrafluoroetaan (HFA 134a),
Teised abiained: veevaba sidrunhape, puhastatud vesi, veevaba etanool.

Ei ole teada.

3 aastat

Säilitada temperatuuril alla 25oC, kaitstuna päikesevalguse ja külmumise eest.

Annustamisklapiga metallkanister.

6.5 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7.
MÜÜGILOA HOIDJA

Boehringer Ingelheim International GmbH
Binger Straβe 173
D-55216 Ingelheim am Rhein
Saksamaa


8.
MÜÜGILOA NUMBER

436504


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

26.03.2004 / 28.02.2014


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2014