Paanikahäire? 11.08.11 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Juunis 2010 diagnoositi mul ärevushäired. Tee selle diagnoosini oli suht pikk ja piinarikas. Peamisteks kaebusteks olid üha süvenev iiveldus ja meeletud peavalud. Neuroloogi esialgne diagnoos - migreen. Lisandusid südame rütmihäired (?) ja kõrgenenud vererõhk. Ühel päeval kehvast enesetundest tulenevalt üksi koju jäädes käis peast läbi mõte – mis siis saab, kui minuga midagi juhtub!? Ja vallanduski paanika - käed-jalad hakkasid surisema, kuuma- ja külmalained, värin ja meeletu südamekloppimine. Lasin ennast sarnaste sümptomitega korduvalt EMO-sse toimetada, kus tehti rida uuringuid. Kõik uuringud olid normipärased ja ilma leiuta. Rahusti (Xanax 0,25 mg) ja tunde EMO-s peatasid paanika, aga probleem jäi. Viimasel korral EMO-s õnnestus vestelda psühhiaatria residendiga, kes arvas, et tegemist ärevus- või paanikahäirega. Diagnoos sai hiljem ka psühhiaatrilt kinnitust ja raviks määrati Cipralex (esimesed 5 päeva 5 mg/päevas, alates 6. ravipäevast 10 mg/päevas) ja lisaks Xanax, mida võtsin ravi alguses 1,25 mg/päevas annust vastavalt enesetundele järk-järgult vähendades. Esimestel ravinädalatel läks enesetunne pigem halvemaks (kõik ebameeldivad kehalised sümptomid süvenesid, lisaks väga rahutu ööuni ja öine higistamie), efekt oli tuntav 3-4 ravinädalal. Kuni kuu kasutasin juurde ka Xanaxit. Käisin 4-5 korda ka teraapias, aga kuna psühholoogiga ei tekkinud head kontakti ja ravim toimis, siis ei pidanud vajalikuks jätkata. Iiveldus kestis üsna kaua (arvan, et 3-4 ravikuud) ja ravi kokku 6 kuud. Ravimiga lõpetamine läks kenasti ja järgnevad 3-4 kuud oli enesetunne väga hea. Kevadesse 2011 oli plaanitud ühs kergemakujuline operatsioon, aga olin sunnitud kirurgi vahetama ja op lükkus edasi. Tundsin, et opile mõeldes ärevus kasvas. Esimeseks häirivaks kehaliseks sümptomiks oli kohin kõrvades, vähene surin ja ’’sipelgad’’ kehas peale ärkamist, veidi kõrgenenud vererõhk, aga kuna see minu igapäevaelu ei seganud, siis ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Op toimus juuni alguses. Peale oppi oli kohustuslik antibiootikumikuur ja tugevad valuvaigistid, alanud kuumalaine, kiire kaalukaotus (u 5 kg nädalaga) ja algasid unehäired. Olin peaaegu et nädal praktiliselt magamata. Lisaks ka südamapekslemine ja kohati väga kõrge vererõhk (kuni 180/110). Sain aru, et vajan jälle abi. Psühhiaater määras raviks Remeron 15 mg ja alguses võtsin juurde ka Xanaxit kuni 0,75 mg päevas. Rahustist sain kiirelt vabaks ja tundus, et ka AD omab head efekti. Enesetunne oli 3-4 ravinädala lõpuks parem – ärevust ja selle ebameeldivaid kehalisi sümptomeid esines küll iga päev, aga minu toimetulek polnud sellest oluliselt häiritud. 5-6 ravinädalal aga enesetunne halvenes – aeg-ajalt tekkis õhupuudus, torked rindkeres, survetunne peas, vererõhk tõusis taas. Paanikaks pole asi läinud, mõttel on suur jõud! Aga ühe rohkem häiris selline väga segane olek, pilt justkui ’’ujuks’’ järgi ja polnud ka mõtteteravust. Tahaks olla rohkem siin ja praegu! Lisaks aeglustus ka seedetegevuse. Et kaalutõusu ohjata, pean rangelt jälgima, mida söön. Sellest tulenevalt arvas psühhiaater, et võiksime proovida ravimit vahetada – Remeronilt Cipralexile. See mõte tundus mulle vastuvõetav seni, kuni tuli meelde see meeletult raske periood Cipralex’iga alustamisel, kuigi, saan aru, et ka minu enesetunne oli aasta tagasi ikka kordi hullem, kui täna. Aga ikkagi - Jänes valmis! Tundsin esimest korda ka nõrkust jalgades, mis olevat samuti ärevushäire üks kehaline sümptom. Tundub, et nii kui õnnestub mingi ärevuse sümptom kontrolli alla saada, on uus kohe platsis! Ja mõte kodust kaugel eemal olla (kasvõi teises Eestimaa otsas) tundub samuti ärevusttekitav – just nimelt selle segase oleku ja nõrkustunde tõttu. Ühesõnaga - jätkasin vana raviskeemiga (Remeron 15 mg õhtul), kuniks uuesti raviarstiga konsulteerida sain ja otustasime, et proovime ravimit siiski vahetada, aga selliselt, et vähendame nädalaks Remeroni annust ½ võrra (võtaksin 7,5 mg õhtul) ja siis 3. päeval prooviksin juurde võtta 5mg Cipralexi hommikul, nädala möödudes Remeron ära jätta ja siis veel nädal 5mg Cipralexi ja siis edaspidi 10mg Cipralexi. Peale Remeroni annuse vähendamist poole võrra oli eile hommikul enesetunne halvem - kohin kõrvades, survetunne peas, vähene peavalu, surin kätes-jalgades, ''sipelgad'' kehas, kiirem südametegevus, veidi raskem hingata, lisaks vähene iiveldus ja selline tajutav sisemine rahutus. Eile lõunaks oli enesetunne parem, hiljem aga häiris tugavalt selline nõrkustunne ja surin jalgades (rohkem paremas jalas), veidi ka pearinglust ja sellist ebakindlat olekut. Sama ebakindel tunne on ka täna. Kas see võib olla tingitud ravimi Remeron annuse vähendamisest 15mg-lt 7,5 mg-ni päevas või pigem ikkagi ärevuse sümptom? Tekkinud on ka sundmõte, et võib-olla on seekord tegemist hoopis mingi ajukahjustusega (nt sclerosos multiplex)? Kas on põhjust muretseda ja oleks vajalikud ikkagi veel mingid täiendavad uuringud või tuleks rahulikult ravimivahetus ära teha ja efekti oodata? Olen oma probleemist (ärevushäire) täna kindlasti palju teadlikum, kui aasta tagasi. Olen aru saanud ka sellest, et ainult ravimitele lootes jäängi ilmselt neid võtma, aga sobiva ravimi ja kogusega peaks siiski need ärevushäire kehalsed sümptomid kontrolli alla saama, eksole? Et oleks jõudu ja jaksu tegeleda iseendaga - teraapi, tervisespordi ja kõige sellega, mis on vajalik, et probleemist (lõplikult) vabaneda. Üritan olla optimist ja uskuda, et see on vaatamata tagasilöökidele siiski võimalik! Lisan veel, et Teie raamat Väljavalitu sai ka täna soetatud ja ootab lugemist. Tahaks nii väga jälle olla see (paanika)vaba ja vahetu mina!
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Ravimit korrigeerida koos psühhiaatriga - enesetunne peab paranema, töövõime suurenema! Tabletist üksi ei piisa, vajalikud on harjutused. Xanaxiga olla ettevaatlik. Minu Palve-Meditatsioon aitab pearingluste vastu, parandab aju verevarustust, rahustab, annab enesekindlust. vt varasemaid soovitusi.
Sirvi "Välajvalitu" peatükke, Tervisemaja jäägu domineerima.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depresioon
Tere
Mul on juba pikemat aega olnud tõsine depressioon. Kui varem sain sellega hakkama siis nüüd enam ei jaksa.
Tööl on väga pingelised ajad ja ma tunned kuidas ei suuda enam vastu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Väsimus, uimasus, närvilisus, depressioon inimestel võib tuleneda nendest tööpingetest, töötingimustest.
Kiire majanduskasv aasta-paar tagasi piitsutas meid liigselt tööle ja vähe puhkama, rohkelt ...
Vanaema kaotas nägemise äkitselt
Tere
Mure selline et mu vanaema kaotas nägemise äkitselt. Nüüdseks on juba kuuaega pime olnud. Põeb verevähki. Tehti tüvirakkude siirdamine. On psüholoogiliselt täitsa segi vahepeal. Kas nägemise ...
Vastas dr Jüri Ennet
Üks arsti mõte on - mikroinsult, sellega seoses on ka nägemise kiire kadumine võimalik.
Silmaarsti ja neuroloogi konsultatsioon annab siin selgitust, et kuidas ravida, kuidas tegutseda.
65-aastaselt ...
Mure
Tere. Mul on mure oma emaga. Ta vanus on 59a. Ta ei korista mitte midagi , ka mitte enda järelt. Kui midagi näiteks tilgutab köögi kapile või ükskõik kuhu ,siis see lihtsalt on seal. Ja tühjad toidu pakendid ...
Vastas dr Jüri Ennet
See ei ole skisofreenia, vaid on orgaaniline isiksusehäire ja orgaaniline luululine häire. Selle
valdkonna raviks on head arstirohud olemas. Kaasneb eakatel dementsusega. Selles psüühikahäirete
Loe edasi
Ärevushäire
Tere,
Lugesin teie vastuseid inimeste küsimustele ning need paelusid mind kuid te olete Tallinnas vist ning enam te teenust ei paku? Keda te Tartu psühhiaatritest soovitate?
kas ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tartu ülikooli psühhiatriakliinikus on tublid-targad ja kogemustega Psühhiaatrid. Sealt saate juhiseid. Tervendavad tegevused (Terves kehas tervem psüühika!)on vajalikud ja neid peate ise tegema-harjutama. ...
Loe edasiToimetulekuprobleem
Tere!
Ma olen terve elu olnud üksildane ja omaette hoidev ning alati seltskondi vältinud. Kunagi olid mõned sõbrad-tuttavad aga tänaseks on nende kõigiga suhtlus katkenud ja katkes juba millalgil ...
Vastas dr Jüri Ennet
Lasteaia abikasvatajaks - siit tuleb suhtlemise julgust ja oskust. Milles andekas olete, mis asi-tegevus teile meelepärane? Täpsustage, tegutsege.
Elululugude raamatud, sealt eeskujud ja tegutsemisJulgus. ...
Tserebraalparalüüs ja Aspergeri sündroom
Sooviksin küsida, kas (laste)tserebraalparalüüsi ja Aspergeri sündroomil on omavahel mingisugune seos (mul on diagnoositud mõlemad ja ise arvan, et neil on seos omavahel, kuid kindel selles pole)?
Vastas dr Jüri Ennet
Psüühikas 0n kõik omavahel ühendatud-seoses. Milline seos inimestel on - see ülimalt individuaalne. Tserebraalparalüüs on domineerivalt orgaaniline häire, Autismispekter aga rohkem funktsionaalne häire. ...
Loe edasiSuitsetamise mahajätmisest kehakaal
Jätsin suitsetamise maha kaal nagu tõuseb, kuigi ei söö rohkem, kui enne pluss olen käinud trennis enne käisin kord nädalas jõu saalis aga nüüdseks kuu aega olen käinud 2 korda nädalas hiit trennis ja ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tubli, et loobute suitsetamisest. Kaalu kasvu põhjus on see, et toit on muutunud maitsvamaks, suitsetamisele kulunud aega täidate näksimisega. Isegi 100 liigset kilokalorit päevas põhjustab ...
Depressioon, ülemõtlemine, ärevus
Tere
Nimelt on mul aastaid pidevalt depressioon. Küll mitte iga päev, aga mõned korrad kuus ja see tekib nii suvalisel ajal. Viimasel ajal on see eriti süvenema hakanud - igasugused surmamõtted, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress, depressioon ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda. On nagu neli musketäri - kõik ühe ja üks kõigi eest eluvõitluses. ...
Loe edasiDepression
Kuni 20 aastat vana elasin depressiivsete joodikute vanematega.Vanuseks 31 teadvustasin,et olen kuidagi liiga nõrk,väsinud,ärritunud ja ilma soovita midagi teha.Huvi on kadunud,mõtlemine on pessimistlik ...
Vastas dr Jüri Ennet
Antidepressante on hulgi, koostöös psühhiaatriga leida see sobilik, teile sobiliku AD annus.
Depressioon (ja kõik funktsionaalsed psüühikahäired) – see on mitmekihiline muremägi. Kui inimesel juba ...
Tere. Mulle vaja abi!!!
Tere! Kas voib uus perearst,teised rohud kirjutada,milles mull on paha olla. Kasutasin 12 aastat Xanax XR 1 MG,ja uus arst kirjutas mulle Xanax 0,5 ,selles mull on paha.,ja tahtis ...
Vastas dr Jüri Ennet
Uus perearst koostös teiega muudab vajadusel ravimit või siis fravimi annust. Koostöö arstiga on oluline,
Abikaasa srum jääb järjest mineviku suunda, leinaperiood lõpetada. Mälestuste-rõõmude-meenutused ...
Vaata kõiki nõustamisi