Kas üldse on mõtet abi otsida? 15.02.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 29 naine, tööalaselt edukas ja aktiivne, seltsielu kolleegide näol ka nagu oleks.
Aga seksuaalelu on olematu, olen proovinud, kuid valus on, ikka väga ja enam pole üritanud ka. Ma ei igatse seksi järele, juba suudleminegi tundub ebameeldiv olema. Juba teismelisena sain aru, et seksiga ei saa olema mul miskit pistmist. Väärkoheldud varases lapsepõlves pole, küll aga hiljem ühe katsetuse käigus 1 mees võttis mind poolvägisi, aga mu mäletamist mööda ta oma väikemeest tuppe ei saanudki. Emaga olid suhted väga head, kasuisaga mitte, teda ma kartsin ja vihkasin. Võib olla sellest läks mu ajukeemia nihkesse, ei tea. Kasuisa ikka tegi pereterrorit täis peaga, lõi ema; lõi meidki. Samas õde ja vend mäletavad lapsepõlve helge mälestusena, head ajad on nende meeltes. Minul aga mitte, pole vist andestanudki, kuigi kasuisa on juba ammu surnud.
Füüsiline valu seksides ei ole aga vist põhiprobleem, probleem on see, et ma ei tunne mingitki vajadust selle järele. Pigem põen, et ma pole nagu teised, ei saa peret näiteks luua. Nagu ennist mainisin, suudleminegi tundub vastik, mõte, et keegi näpib mu rindu, ka see on mõeldamatu; oma keha suhtes olen kriitiline, ihalen androgüünse keha poole, põlgan oma naiselikke kehakumerusi ja rindu.
Suudlemise juurde naastes: paar korda väga täis peaga olen isegi "baktereid vahetanud" ja seda VIST mõnuga. Ei tea, väga purjus olin.
Varem see mulle väga muret ei tekitanud, nüüd aga olen peagi 30 ja lähikondsed käivad pinda, et millal siis pisipere tulema hakkab. No kust ta siis tulla saab, ei julge kellegagi jagada ka oma olukorda. Aga last tahaks küll väga, see annaks elule mõtte. Samas ei kujuta ma ette, et sünnitama peaks (tokofoobia?), ei saa ka pühast vaimust rasestuda, ka rasedus ise tundub jälk, rinnad paisuvad, kere paisub...üldse ei vaimusta, vaid hirmutab. Väga. Ja pole ma ka titemamma tüüpi, ma ei saaks titega hakkamagi, aga õnneks on mul materiaalsed võimalused enda kõrvale palgata abiline. Küll ma need titeaastad ka siiski üle elan.
Kas on üldse mõtet kuhugi pöörduda säärase murega, eesmärgiks siiski muretseda laps. Või pole mõtet unistadagi. Ma ise arvan, et seksima ma kunagi ei hakka, et seda saavutada, kuluks liiga palju aastaid teraapiat. Last aga 40-na saada on küll võimalik, aga siiski, nii vanalt enam ei sünnitaks.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kaks vankrit on meil elus vedada: tööalane vanker ning lapsevanker. Lapsevnker vajab sõbra leidmist-suhtlemist, et kellega sooviks-tahaks üheskoos seda lapsevankrit lükata. Vaid suheldes on võimalik leida see lähedane inimene. Intiimpingete maandamise küsimustes soovitan dr. Imre Rammuli juurde minna, Perenõuandlasse.
Kehalised harjutused ja psühhoregulatsioon on kindlasti kasuks.
Igast murest saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Sundmõtted - tõmblemine

Ma olen sellest emale rääkinud.
asi on sellest et ma teen ise seda tõmblemist. mitte minu keha ei tee seda vastu minu tahtmist.
Asi on sellest et mul tulevad nagu mingid sundmõtted.
Et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iga halva asja vastu on rohtu, on ka sinu probleemide vastu. Mine psühhiaatri vastuvõtule ja saad konkreetset abi. vt. üle-eelmist vastust. Tegutse ja sa saad oma muredest jagu.
Head harjutamist, ...

Loe edasi

Enesevalitsemise kadumine tülitsemisel

Mul on üks päris raske probleem. Nimelt, kui mul on suhe ja miski mind väga ärritab ja tunnen, et tekkimas on tüli, sest ma ei saa oma tahtmist, kaotan täielikult enesevalitsemise ja kontrolli oma emotsioonide ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Meestele meeldivad sportlikult naiselikud, terved, elurõõmsad ja rahulikud naisterahvad. Seda teades tulebki end selles suunas kujundada. Sportliku elukombed, psühhoregulatsioon - alusta minu Palve-Meditatsiooni ...

Loe edasi

tahtenõrkus

tere
teagi, millest alustada. Ilmselt pole mõtet väga pikalt eellugu ka jutustada. Ehk siis- noormees, kellel oli paar aastat tagasi psühhootiline episood, millele eelnes väga pikaajaline depressiivne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Millised rohud ja millised annused? Sealtkaudu on esimene lähenemine. Teiseks, saab anda lisaks mõnda ergutava toimega rohtu. Kolmandaks, kehalised harjutused, veeprotseduurid, jm üldtoniseerivad vahendid. ...

Loe edasi

adhd

olen viimasel ajal lugenud ADHD kohta ja arvan ise, et olen üks nendest, kes selle sündroomi all kannatab. kas Eestis saab ravi selle vastu? Kas psühhiaatri juurde minna on üldse mõtet?


Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui vaevab, siis psühhiaatri jutule. Saatekirja vaja ei ole.
Ise ei maksa endale diagnoose panna.
Tervislikke eluviise soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

alkohol

Tere! Kui pereisa on joomisega hädas 5.aastat, siis kas on targem teda aidata välja neist lõpututest tsüklitest või peaks laskma tal ise asjaga toime tulla,et
aru saada probleemi tõsidusest? Abi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ikka tuleb aidata - ei või iial teada, millal mõistus "koju tuleb." Soovitan peretohtriga koostööd teha, et muude tervisehädade kaudu asjale läheneda ja aidata. Osa alkohooliku jutte on ka "kaastunde" ...

Loe edasi

mõttetu elu

Lihtne, enam ei jõua, ei taha, ei suuda. Olen oma aasta, igal hommikul tõdenud, et kogu mu eksistents on mõttetu. Nüüd on need mõtted minuga kogu ärkvelolekuaja, on jõudnud ka unne. Mul pole mõtet. Elu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kriisiolukordadel on ka oma "võlu"! Eksistentsialistid ütlevad, et tänu sellisele hingevalule on võimalik oma elu süvakihid veidi põhjalikumalt "läbi raputada" ja (kuigi väga valulikult) siis uued väärtushinnangud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: