Unerohi 24.10.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, olen 21a naine, hetkel totaalselt läbipõlenud (töö, mida vihkan+kool+trenn) ja sellest ka unetus. (Mõjutab ka ühikaelu, st igaöine lärm ja träänsi kuulavad naabrid). Sain Hypnogen unerohtusid psühhiaatrilt. Alguses need mõjusid nii, et kukkusin lihtsalt magama 5 min jooksul. Nüüd aga läheb palju kauem aega ja eile ei tulnudki und. Kas see tähendab, et mu keha on nende rohtudega ära harjunud ja need enam ei aita?

Lugesin teie teisi vastuseid, tavaliselt soovitate puhkust võtta, mul aga pole see võimalik lähema 3 aasta jooksul. Muidu lõpetan rentslis, vanemad mind õppimises materiaalselt ei aita (mitte et nad ei saa, vaid neil on ükskõik, raha on tähtsam kui mina) ja enne kraadi ju tööle ei saa normaalsesse kohta. Praegu teen müügitööd, sest see on ainuke, mille eest tudengile makstakse. Töö ei sobi mulle üldse, olen väga kehv müügimees. Kuna olen harjunud igal pool enamikust teistest targem/osavam olema, siis see masendab mind tõeliselt (psühhiaater nimetab neid luuserluse-mõteteks). Kui ma saan selle aasta jooksul piisavalt kõrvale pandud, saan järgmisel aastal lihtsalt õppida ilma töötamata, see oleks minu jaoks väga positiivne, sest armastan oma eriala ja kooli. Ainult ma ei tea, kas see automaatselt taastaks mu normaalse seisundi, sest praegu olen juba sellises seisus, et ei suuda oma armastatud erialagi õppida, suurim unistus on minna elama üksinda metsa sisse (minu vanuses suht haiglane mõte). Lisaks olen kohutavalt närviliseks läinud, sellega teen oma noormehele liiga (mitte ei riidle temaga, vaid närvitsen lihtsalt väikeste asjade pärast, olen nagu peast täitsa naine). Kui kuidagi muidu ei saa, pean järgmisel suvel nälja hinnaga kuu aega puhkama. Ma aga ei usu, et see mind eriti aitaks, sest see on ju varastatud aeg. Tunneksin ennast halvasti. (Kui ma suudaks selle töö peale jääda lõpuni, siis saaksin palgalise puhkuse esimest korda elus, aga otsin hetkel ikkagi teist kohta, erialast, kuigi selle eest makstakse vähem kuna kraadi pole) Samas kui praeguse töö peale jääksin, oleksin palju väsinum selleks ajaks. Ma üldse ei usu, et puhkus kui selline mingi abi oleks, et töö, mis meeldib ja mida suudab iga päev rõõmuga ületundides teha, on see, mis aitaks. Et kõige rohkem on vaja õnnestumisi ja edu, et ma tunneksin, et olen väärtuslik ja teistest milleski targem. Siis pole puhkust vajagi. Samas, kui praegu olen nii halvas seisus, siis kui kaua võtab taastumine aega? Kui saan normaalse elu peale oma erialale, siis ju alguses läbipõlemise tõttu pole mu jõudlus see, mis normaalselt ja siis ma ei suuda oma erialal ka klassi näidata ja hakkab surnud ring?

Ja veel küsimus, et kas on selliseid unerohtusid, millega keha ära ei harju ja mida saakski lihtsalt aastaid võtta? (Mul ongi liiga kerge uni kogu aeg olnud, aga kui unerohtu võtan, mis mõjub, siis järgmine päev kohe jaksan topelt tööd teha)

Lisaks on mul veel tekkinud kaaluprobleem. Ei ole küll ülekaalus aga selline lopsakas (kõht on just ees) 164 cm pikk ja 64 kilo. Samas teen 4 x nädalas u 500 kalorit tunnis kulutavat trenni. Nüüd olen juba oktoobri algusest dieedil (1000 kalorit päevas), aga alla on läinud vaid 2 kilo. Kuna meil kursusel koolis on enamik tüdrukuid Eesti rikkureliidi modellivälimusega esindajad (õnneks küll lollimad kui mina, tasulistel kohtadel), siis see tekitab lisamasendust. Ka kipun poisile oma kaalu üle vinguma, mis on naiselik lollus (vihkan igasuguseid nõrku naiseilminguid endas, see on nii hale), eriti sellepärast, et poisil on tõesti õllekõht. Siit nähtub ka minu see probleem, et ei suuda ennast enam kontrollida ega püüelda oma ideaali poole, mis oleks, et ütlen täpselt sama palju kui ma räägin, st, ei lobise tühja, kui mõistate. Seda tõestab ka praegune grafomaanlus siin, tööajast muideks.

Tervitades,
T.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Elage normaalselt, elage OMA elu. Kuidas seda mõista? Aga nii:
a) sportlasena teate,et hästi treenida saab hästi puhanult. Rekrealoogia e taastumine on samavõrd tähtis kui tark treening. See printsiip käib ka tööde/õppimiste kohta. Puhkus taastab jõu. Vähene puhkus - "kinnijooksmine"
b) trennikoormus vähendage tunduvalt, seal olgu vaid meeldiv aktiivne puhkus, mitte trenn praegusel pingelisel perioodil;
c) dieedid ja muud "toitumisnipid" unustage ära - organism reguleerib ise. Ja veidi lopsakam võib ka olla ja isikupäraselt on see ka Kaunis;
d) Esivanematelt võtke ikka (diplomaatiliselt) ka toetust ja abi - ärge häbenege. Võtke seda sportlikult - kas ikka olen suuteline seda neilt saama?! Võtke näitemänguliselt - kui saab - hea, kui ei - siis vaja uut lähenemist;
e) ka tõid (müügitööd) võtke nagu mängu, sportlikku mängu, spotlikku treeningut, suhtlemistreeningut. Kuratlikult hea, et selline rollimängutrenn võimalik ja tasu saab pealekaubagi veel.
f) Poisile tervitusi ja öelda, et mida ta soovib. Kui ta teile rohkem meeldida soovib, siis "tõmbab kõhu rõõmsalt koomale," kui aga õllekene rohkem meelepärane, siis armastab ta õllet. On ju selliseidki.
Ärge ennast ise "vägistage." Olge ISE.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?