- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 180)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 608)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 646)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 575)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 016)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “suur väsimus, jõuetus ja unisus” leiti 9 295 vastet
Ajavahestress
Ajavahestress tekib siis, kui lennukiga sõidetakse kiiresti läbi mitme ajavööndi. Ajavahestressi põhjustab reisija loomulike ööpäevaste bioloogiliste rütmide häirumine lennu sihtkohas valitseva mitteootuspärase ...
Rauavaegusaneemia
Rauavaegusaneemia tekib organismi rauadepoo tühjenemise tagajärjel, see omakorda põhjustab erütrotsüütide (punaliblede) arvu langust ja hemoglobiini (hapnikku siduva proteiini) vähesust. Kõikidest aneemiatest ...
Leukeemia
Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete ...
Somnolentsus
Somnolentsus ehk unisus on haiguslik teadvuse hägunemine: inimese mõtlemine on aeglustunud ja pinnaline, tahteaktiivsus oluliselt vähenenud, mälu ja reaktsioonid nõrgenenud. Kontakt ümbritsevate inimestega ...
Hüpervitaminoos
Hüpervitaminoos on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. Vees lahustuvate vitamiinide liigtarvitamine pole üldjuhul ohtlik, sest tavaliselt eritub ülearune vitamiinikogus organismist uriiniga. ...
Maksapuudulikkus
Maksapuudulikkus võib tekkida maksatsirroosi ja mitme muu raske maksahaiguse tagajärjel ning tähendab maksa võimetust tagada normaalne ainevahetus ja talitlus. Maksapuudulikkusega kaasneb krooniline entsefalopaatia ...
Laugude asendihälbed
Laugude asendihälbed. Laugude sisse- või väljapöördumine on iseloomulik just vanematele inimestele. Silmalau serva sissepoole pöördumist põhjustab laulihaste krambiseisund või ka varasem arm silma sidekestas. ...
Müeloom
Müeloom on pahaloomuline plasmarakuline vereloomekoe kasvaja. Plasmarakud asuvad luuüdis ja nad on organismi immuunsüsteemi osaks, produtseerides vajalikke antikehi. Ebanormaalsete kasvajaliste plasmarakkude ...
Kilpnäärme vaegtalitlus
Kilpnäärme vaegtalitlus ehk hüpotüreoos on seisund, mille puhul kilpnääre ei suuda toota piisavalt hormooni, et rahuldada organismi vajadusi. Kilpnäärme vaegtalitluse tunnusteks on unisus, apaatia, tursed ...
Tukkumistõbi
Tukkumistõbi ehk narkolepsia on REMune regulatsiooni häirest tingitud haiguslik unisus. Selle põhjused on senini välja selgitamata. Haigel tekivad ootamatud uinumised periooditi 2–8 korda päevas ja kestavad ...
Akromegaalia
Akromegaalia ehk liikmehiidsus ehk kehaväljehiidsus esineb juhul, kui inimese ajuripats toodab liigselt kasvuhormooni täiskasvanueas, mil luud enam pikkuses ei kasva. Haiguse põhjuseks on ajuripatsi ...
Alkoholi võõrutussündroom
Alkoholi võõrutussündroom ehk alkoholi abstinentsisündroom tekib pideva joomise või joomahoo katkestamisel või tarbitava alkoholikoguse järsul vähendamisel. Võõrutussündroomile ehk -seisundile on iseloomulikud ...
Ureemia
Ureemia ehk kusiveresus põhjustab mitmesuguseid vaevusi sõltuvalt mürgistest jääkainetest (kreatiniin, uurea), mis on kogunenud organismi ning mõjutavad erinevaid elundeid. Ureemia tekib raskete neerutalitluse ...
Peaajupõletik
Peaajupõletik ehk entsefaliit võib olla mikroobse (tekitajaks viirused, bakterid, algloomad) ning mittemikroobse päritoluga. Viirusentsefaliidi sagedasemad põhjustajad on Herpes simplex -viirus, enteroviirused ...
Unehäired
Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired ...
Amneesia
Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, ...
Randmekanalisündroom
Randmekanalisündroom ehk karpaalkanalisündroom on randmepiirkonnas kujunev keskpidise närvi surve- ehk kompressiooniseisund. Randmekanalisündroomi põhjustab randme ristiligamendi serva surve närvile, ...
Lapsevoodipalavik
Lapsevoodipalavik ehk sünnitusjärgne sepsis on äsja sünnitanud naise emaka limaskesta bakteriaalne põletik. Bakterid võivad emakast levida ka mujale ning tekitada kogu keha haarava infektsiooni ehk sepsise, ...
Liigesevalu
Liigesevalu on väga sage kaebus, mida kogevad praktiliselt kõik inimesed elu jooksul. Liigesevalu võib olla seotud traumaga, tingitud biomehaanilistest häiretest (nt lamppöid), kõhre taandarengust (artroos) ...
Polütsüteemia
Polütsüteemia ehk liigpunalibleveresus on krooniline vereloome tüvirakkude kasvajaline haigus. Iseloomulik on eelkõige punavererakkude, aga ka valgevererakkude ja vereliistakute rohkenemine perifeerses ...