Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

valud õla, kaela ja nimmepiirkonnas

Töö selline kus päevas tuleb kõndida 10-18 kilomeetrit ja teha samasuguseid liigutusi ,käed üleval 500-800 korda ja küürutada 100 korda.Seda tööd teinud 8 aastat.Nüüd tulnud kaela ,õlgade valu ja alaselg ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Nimme ja jalavaevused võivad olla seoses L5/S1 diski muutustega - soovitan vältida valu põhjustavaid liigutusi ja asendeid ja võtta nädala jooksul valuvaigisteid. Ka muud vaevused peaksid siis vähenema. ...

Loe edasi

Eesnahk

Peale viimast vahekorda, jargmisel hommikul oli eesnahk paistes, kuid jarmiseks hommikuks oli paistetus alanenud. Aga hetkel eesnahk on otsast on kuiv ja on valulik eesnahka maha tõmmata. Kas see voib ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Pildi järgi on eesnaha põletik. Soovitan kasutada soolavee loputused - kas osta apteegis 0,9% NaCl lahus , või ise teha - 1 liitri vee peale panna 1 supilusika toidusoola ja teha nn mikrovannid ...

Loe edasi

Naha tundetus

Tere, mul tekkis umbes nädal tagasi säärel, sääre keskosast väheke all pool välisküljel, nahal selline tundetum ala, tunnen iseenesest seda kohta. Kuid nagu nahk oleks selle kohapeal paksem, tundlikkus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Küsimusele on juba vastatud..

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Kolmiknärvi neuralgia

Tere!
Perearst kinnitas minu kahtlust kolmiknärvi neuralgia diagnoosis ja määras mulle raviks Neurontin 300 mg, samuti kirjutas saatekirja neuroloogile. Kuna praegu teatavasti arstid vastu ei võta ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kolmiknärvi neuralgiat kipuvad perearstid sageli üle diagnoosima, samas nõuab see haigus spetsiifilist ravi mis erineb tavalisest valuravist. Soovitan siiski kontakteeruda perearstiga kes diagnoosi pani ...

Loe edasi

Eritis peenisest

Tere

Varem juba küsisin teilt ja soovitasite uued uuringud teha.
Olen nüüd teinud 2x sperma analüüs,1x eesnäärme sekreedi analüüs , 2x esmajoa uriini analüüs suguhaiguste suhtes(6erinevat) ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! See on nn spermatoreja – ehk tähendab et eesnääre (prostata) on mahlakas ja kui väikses vaagnas surve tõuseb (pressimise ajal) siis päris kergesti hakkab tilkuma (eritada) prostata sekreet. See ...

Loe edasi

Seljavalu

Tere,
olen 29 aastane naine ja mire seljaga olnud terve elu.
Töö on püstijala peal. Pidevalt valutab parem jalg ja seljast kiirgab valu jalga. Kuuaega tagasi kummardades käis seljast kaks raksu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist ikkagi kahjustunud nimmediski väljasopistuse ja närvijuure ärritusega. Kuni ei esine labajala nõrkust/tuimust, ei tule op arvesse ja paranemine peab toimuma ise. kuigi väga aeglaselt. ...

Loe edasi

Puusa valu mis ulatub pahkluuniì

Tere mure selline alates 2019 aasta kevadedt tugevad valud mis algasid algul seljast nüüd puusast pahkluuni.Röntgen tuvastas vaid lülide vahel ladestunudu soolad suunati edasi terapeudi juurde võimlema ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Soolade ladestumine lülide vahele viitab nimmediski kahjustusele, mis võib vigastada jalanävi juurt selgroost väljumisel. Tuleks vältida kõiki asendeid ja toiminguid mis kutsuvad esile jalavalu ägenemise ...

Loe edasi

Ventrikulaarsed ekstrasüstolid

Tere!
Küsimus selline. Olen vaevelnud 2 aastat igasuguste murede käes. Nimelt on mul kahe aastane poeg, kes umbes aasta ja kolm kuud magas öösel rohkem kui väga kehvasti ning minul tekkisid südamekloppimise ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kardioloogiga koostöö, tema soovitab oma vajalike tarkustega, vajadusel arstirohuga.
Psüühiline rahu - rahustab kogu organismi, ka normaliseerib südame tegevust. harjutusi-võtteid palju (vt varasemad). ...

Loe edasi

peenis ei kõvastu piisavalt

peenis ei kõvastu piisavalt või ei kõvastu üldse

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Väga võimalik et probleemid verevarustusega ehk veresooned on kitsenenud. Võite proovida suurendada ravimidoosi. Tadalafili päevane doos maksimaalselt 20 mg ehk 4 väiksed tabletid (4x 5 mg). ...

Loe edasi

Cymbalta

Esimene roht oli Alventa,oli suurem higistamine,aga enesetunne läks paremaks,siiski higistamine häiriv ja sai uus rohi cymbalta,aga on tekkinud palju Sinilaid ja jalad ja käed valutavad tugevalt,võtnud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohuga peab seisund ja enesetunne paremaks muutuma - selleks ju arstimit võetaksegi. Arstirohu annusest on plaju sõltuv - esialgu proovige väiksema annusega. Kui see ka ei aita seisundit parandada, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi