Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

Seljavalu

Minu rõntgeni ülesvõtte kohta kirjutati:
"Luude struktuur tavaline. Viis nimmetüüpi lüli. Lordoos jälgitav, niverdusi pole.
Lülikehad tavakõrgusega, L4 on u. 7 mm võrra eespool. Lõpp-plaadid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Piltidel on väljendunud muutused nimmelülides, ka lülide väike nihkumine. Ainult pilt ei võimalda siiski asja üle otsustada, kuna toodud muutustega on võimalik elada ka valuvabalt. Tuleks konsulteerida ...

Loe edasi

Istmikunärv

Tere. Eelmine aasta aprillis rasedusega hakkas alaselg valutama ja nüüd pole siiani valu ära kadunud. Puusa ja tagumikust loob valu parema jala varvasteni. Ütleme nii et valu on all jalas, sääres ja reies ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Paluge perearstil suunata rö piltidele nimmelülidest. Ilmselt tegemist diski nihkumisega. Siis aga neuroloogi konsultatsioon.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tuimus õlavöötmest kätesse

Kaks päeva järjest on tekkinud tuimus mõlemasse käevarde. Mõlemal korral olen istudes toetunud küünarnukkidega lauale. Tuimus algab õlast, õlavöötmest ja levib üle mõlema käe. Hetkeks on labakäsi ka jõuetu, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks kindlasti minna neuroloogi vastuvõtule. Probleem võib olla kaelalülides aga on ka muid võimalusi. Helistage kohe perearstile.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Epilepsia ja antidepressandid

Tere.
Mulle kirjutatid välja Elontril150, lugedes infolehte, siis seal on konkreetselt kirjutatud, et epilepsiaga ei tohi seda võtta ja kui on olnud ajuverejooksud. Ise võtan epilepsia raviks Lamictal ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Risk on muidugi olemas, kuigi väikene. Kas rääkisite sellest ka ravimi kirjutanud arstile?

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tasakaaluhäired, pearinglused ja peavalud

Tere, mul on olnud üle nädala tugevad pearinglused, tasakaaluhäired ja peavalud. Hommikuti voodist tõustes käib pea tugevalt ringi ja on tasakaaluhäired ja silme eest läheb mustaks. Valud ja kõik on paremal ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui perearst aidata ei oska, tuleb pöörduda spetsialisti (neuroloog) vastuvõtule. Kui lugu on hull siis algul EMOsse.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tuimad 2 ja 3 varvas ning pikemal kõndimisel valu jalalaba servas

Tere!

Pöördun teie poolse sellise murega:

Pikemal kõndimisel tekib tuimus parema jala 2 ja kolmanda varba juures ning kergelt kõrvetav valu jalalaba ülemise osa välisserval (see ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on siiski tegemist nimmelülidevahelise diski probleemidega (varasem seljatrauma?) Selgitamiseks tuleks pöörduda neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Nina Tõmblus

Tere! Ma ei tea kas see on normaalne ,aga mul iga päev nina tõmbleb ja see häirib mind VÄGA.
Tahtsin lihtsalt küsida kas see on normaalne.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Vastutahtelised liigutused näolihastes ei ole selles vanuses haruldus. Vanuse kasvuga peaks nad aga mööduma. Kui väga segab, tuleb pöörduda neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Loe edasi

Depressioon

Palun abi! Hooldan kolm aastat oma ema(90.a). Viimane aasta on minu jaoks paras peavalu, kuna ema elab maamajas, on seal vaja teha kõiki töid( puude tassimine, vesi, solk sisse-välja) lisaks peenrad, muru ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Apteegi vabamüügist Melatoniin - aitab uinuda, une sügavust parandada.
Rahustavad teed (soe-kuum tee. Neelamine rahustab, sooja-kuuma neelamine rahustab veidi enam.
Emaga mitte vaielda - ...

Loe edasi

Ishias

Kas istmikunärvipõletik võib kesta tõesti 5-6 nädalat? Olen juba ravinud seda päris pikalt aga aeglaselt tõmbab tagasi.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Nimmevalu koosa jalavaluga kestab tihti mitu kuud. Oluline on siiski põhjus selgitada. Pöörduge neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Harjutused autismispektri häire korral

Psühhiaater diagnoosis autismispektri häired. Aga edasi? Kus saab ravi? Käinud “jutustamas” mitu aastat 3 erineva psühholoogi juures, kuid pole saanud ühtegi harjutust, mis toimiks häirele, kus ei suuda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühika tegevus sõltud õigest aju verevarustusest.
Kehaline aktiivsus, jalutuskäigud jne mõjutavad kogu keha verevarusust, seega ka aju varustamist vajalikul hulgal. Minu Palve-harjutus lõõgastab ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi