Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

Ärevus ja paanikahäire.

Olen nüüdseks 14.kuud ärevus ja paanika häirete all kannattanut,esimesed 6kuud üritasin ilma rohtutetta hakkama saaada siis kirjutas perearst Brintellix 5mg
Esimesed 3.kuud rohtu vôttes sain energia ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke Esprital 15mg õhtul (AD- antidepressant, rahusti, energiat annab, hea une soodustaja) võtta õhtul tunnikene enne und. Jalutuskäigud või kerge trenn (kui varem sportlik olete olnud). Aga ikka 3-4 ...

Loe edasi

ärevushäired?

Tere! Kannatan ärevushäirete all juba aastaid. Kirjutati Mirtastad 15mg . Alustasin poole tbl, siis terve tbl Ja nyyd juba poolteist tbl. Pean veel annust tostma.Olen votnud 2 nadalat tablette Aga ärevus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Annust ei ole vaja tõsta.
Tabletile lisaks on vaja harjutusi teha
vt varasemaid soovitusi ärevushäirete/paanikahoogude vallast ja neid (teile sobilikke) siis praktiseerida.
Kindlasti ...

Loe edasi

Depressioon

1.korda depressioon 19aastaselt
Korduvalt olnud haiglas.Olen vôtnud aastaid kventiaxi ja elontrili.algul aitasid.nüüd enesetunne väga halb.Arst kirjutas mirtaxapini,kuigi mul kventiax tõstis kaalu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Apteegi vabamüügist saadaval Melatoniin - seda iga õhtu.
Rahustavad teed - igasugune soe jook rahustab, rahvatarga rohuga tee rahustab paremini.
Kvetiapiin sobib.
Pea-juuste harjamine ...

Loe edasi

MRT uuringu ûks lause.

Käisin aju MRT uuringul. Uuringu vastusel on ûks lause, mille kohta sooviksin rohkem teada saada, et mida see tähendab? Kas mul on muretsemiseks põhjust? Lause on järgnev: Ajukoes haiguslikku koldemuutust ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Igal täpsemal uuringul võib ilmsiks tulla mõni kõrvalekalle (aju arenguhäire või sünnitrauma) millega olete elanud kogu elu ja mis ei oma kliinilist tähendust. Täpsemaks vastuseks tuleb tutvuda uuringu ...

Loe edasi

Minu mure praeguses elus.

Ma olen veel noor neiu, kuid tunnen et olen läbi põlenud. Selline tunne et kõik on surnud ring et mitte miski ei muutu. Kardan uusi asju ning ei oska vaadata uutele asjadele positiivselt vastu. Olen kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igaüks meist on mingis valdkonnas andekas, isegi parasjagu geniaalne.
Mis valdkond sinule meeldib, milles andekas?
Loe selle valdkonna tegijaid, nende töid ja pingutusi, nendetegevusskeeme, ...

Loe edasi

Kanepi tarvitamise tagajärg

Olin proovinud suve keskel kanepit. Üleüldiselt umbes kuus või seitse korda. Algul mul ei mõjunud üldse aga hiljem ma märkasin et oleksin nagu ringi lennanud ja teleporteerinud. See oli vägagi lõbus kuid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sellest "laksust" täielik vabanemine vajab:
aega,
tervislikku eluviisi,
mõõdukat sportlikku tegevust,
korralikku õpi/puhkuse režiimi.
Head harjutatmist.
Hea on ...

Loe edasi

Peavalu paremal pool

Eelmine nädal hakkas paremalt poolt meele kohas pea valutama,võtsin valuvaigistit. Natukene valu nagu kadus aga siis tuli uuesti tagasi. Võtsin õhtul uue valuvaigisti. Siis see valu jäi ikka alles. Mõtlesin,et ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas olid ka punased villikesed, kas lööve laienes? Võimalik on kolmiknärvi haru kahjustus herpesviiruse poolt, mis võib kaasa tuua pikaajalise valusündroomi. Kui probleem püsib tuleks kindlasti külastada ...

Loe edasi

Käe liigesed "surevad" ära.

Teen füüsilist tööd kätega. Käed on hakanud viimasel ajal nn surema ja on suht valusad. Eriti just parem käsi. Käte suremine on nii päeval kui õhtul. Hommikul on raske sõrmi rusikasse suruda. Sõrme lülid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Käte suremise, eriti öise, põhjuseks on tõenäoliselt nn. karpaalkanali sündroom -kitsasa randmekanal mida läbivad nii labakäe närvid kui vastavate sõrmelihaste kõõlused ja veresooned. Tuleks vältida randmete ...

Loe edasi

pearinglus, ei taha jalgel püsida

Enam ei tea, kelle poole pöörduda.
Olla on paha, pearinglus, ei taha jalgel püsida, parema poole poolhalvatus, käsi ei tõuse - insult?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Madopar ära - selgub seedetrakti reaktsioon.
Pearinglused-tasakaal - keskkõrva "valitsemisala".
Seda tasakaalu-keskust vaaja kergelt ergutada-treenida.
1) Istudes pearinglused (väga ...

Loe edasi

Tere, sooviks aega kirja panna, kuna olen sõltlane!

Tere! Sooviks paigaldada ampulli ja aega kirja panna, hea ole kui saaks järgmine nädal!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minul käesolevalt vaid haiglatöö ja ekspertiisid - ambulatoorseid vastuvõtte ei ole.
Sõltuvusprobleemid - Wismari Haigla Tallinnas
Hakake sporti tegema, tervist tugevdama, tervislikke eluviise ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi