Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

valetaja

tere.
ma tahan muuta iseennast. olen valetaja. valetan kõigile peaaegu kõike enda kohta ja üleüldse. see on kestnud juba oma 7-8 aastat. mis ma tegema pean. asi on väljunud kontrolli alt vahel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päevik enda muutmiseks ja siis algab töö nagu Näitlejatel.
Kui oled mõne mõtte, lause või lookese valetanud ja saad aru, et see Valetamne oli, siis jätkad: Sõbrad, päris nii see ei olnud, see jutt ...

Loe edasi

Phenibut

Kust on võimalik osta phenibut-I ?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tee kehalisi harjutusi, võimalusel käi trennis - see annab kehalist tublidust ja keha kaudu tuleb Enesekindlus ja ka Suhtlemisjulgus.
Näitering on heaks suhtlemise koolitajaks.
Või kodus ...

Loe edasi

Valu paremas käes

Mul juba kuu aega valu paremas käes kuni küünarnukini. Valu ei allu ka valuvaigistitele. Nüüd on lisandunud ka imelik tunne ( tekib nagu peopesasuurune elektiline surve, pärast seda terves käes elektriline ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla kõõlusepõletikuga õlaliigese piirkonnas või ka kaelalülidevahelise närvijuure ärritusega (diskiprolaps). Ravi on erinev. Kui probleem püsib, tuleks teha rö. ülesvõtted kaelalülidest ...

Loe edasi

Diagnoosi ravi

Tere. Pöördun teie poole küsimusega milline ravimeetod on diagnoosiga Nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisund radikulopaatiaga.
Kokkuvõte patsiendi ravist: Parem kannarefleks kustunud. Lasegue ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Jalanärvi kahjustus seoses diskiprolapsiga paraneb sageli ilma operatsioonita , võib aga võtta mitmeid kuid. Vajalik on vältida tõstmisi ja asendeid mis põhjustavad jalavalu ja tarvitada korduvate ravikuuridena ...

Loe edasi

Obsessiiv kompulsiivne häire

Otsin abi ja meelerahu kuni psühhiaatri juurde saan (aeg pikkade järjekordade tõttu alles maikuus kahjuks). Algas see kõik nii, et tekkisid sundmõtted ja hirmumõtted, et võin teha oma elukaaslasele liiga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Seroxat - v.hea rohi, soovitan. Paluge perearstilt retsepti.
2) Õhtul Melatoniin - apteegi vabamüügis saadaval, üks õhtul.
3) Minu Palve esimene (vt eelnevatest otsinguga Enneti palve) ...

Loe edasi

torkiv ja kipitav valu küljes

Pea aasta aega segab pidevalt kipitav, torkiv valu vasakul seljas ja küljes ribide kohal ja vahel. Ei sõltu asendist muutmisest ega liigutamisest, kuid pikali siiski parem olla, sama kaua ja paralleelselt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Borrelia IGG vastased antikehad püsivad positiivsetena aastaid ja ei ole tõenäoliselt vaevuste põhjuseks. Valu küljes ja ribide vahel võib olla herpesviirusest põhjustatud roietevahelise närvipõletiku ...

Loe edasi

Kas on soovitav valvepsühaatria juurde minna kui poisil on kadunud huvi kooli kooli vastu?

Poiss väidab, et väsib viimasel ajal ruttu.Õhtuti on ergas ja klõbistab arvutis. Koolis hinded korras, kuid äkki ei taha kooli minna.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Korralik uneaeg,
2) Vajalik õpiaeg,
3) Kindlasti sport ka koduabi/poeskäik jm. mis koduse elukorralduse juures kokku lepitud.
4) Arvuti - maksimaalselt üks tund. Soovid 0,5 tundi ...

Loe edasi

Ärevushood

Olen nüüdseks juba kaka aastat käinud erinevate arstide vahet. Kõik proovid,analüüsid mida teinud olen on korras olnud.
Olen koguaeg eitanud endale,et mul võiks olle psühholoogiline probleem aga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kael-kukal-õlad ja vöökoht - nende piirkondade pingete vähendamine vähendab kogu organismi sisepingeid. vt minu Palve esimene samm.
2) Apteegi vabamüügist Melatoniin jt unehäirete valdkonna soovitused ...

Loe edasi

Sooviksin saada abi alkohooli teemal.

Kust ma alustama peaks,et alkohool ei oleks esikohal?
Ise pean õigeks süsti,tahan seda,kuna niikui raha on siis igapäev joon keskmiselt 700ml rummi või 3-4liitrit õlut ära.
Kui välismaale tööle ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Tilgad, tabletid, süstid, jms on Abivahendid, põhiline on iga Mehe/Naise oma kindel soov, TAHE sellest sõltuvusemülkast välja saada ja inimlikult edasi elada.
Mõnel tekib see Tahe alles siis ...

Loe edasi

Vahelduvad tujud

Praegu seda kirjeldades on mul ülimalt mõnus ja julge tunne. Ma suhtlen inimestega paremini ja julgemalt ja mu pea töötab ka mitu korda paremini. See tunne on olnud nüüd paar päeva kuigi ma olen öösiti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) töö/õpi- ja puhkerežiim asjalikult paika. Puhkus taastab jõu. Uneprobleemide lahendamiseks soovitused - vt varasemaid. Apteegist vabamüügil on Melatoniin - seda soovitan ka 3-4 nädalat.
2) ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi