Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

Enesetapumõtted ja väsimus

Tere, mul on probleem, et tihti eksivad mõtted enesetapu radadele. Täpselt aasta tagasi tegin ebaõnnestunud enesetapukatse ja mingi aeg pärast seda tundus elu ülesmäge minevat. Leidsin endale sõbrad, tegelesin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Inimelu on unikaalne ja selle nimel meie Esivanemad Võitlesid aastatuhandeid. Võitlesid ja võitsid - muidu ju meid ei oleks. Nad võitlesid ju ka Sinu elu ja õnne nimel!
2) Sinu elu ja tegemised ...

Loe edasi

seljavalu

Tere,EMO-s tehti mulle KT-uuring nimmeosast,
L4/5 vahemikus vasempoolne mediolateraalne prolaps,võimalik surve vasemale juuretaskule.L3/4 vähene disfuunse protrusioon.Neurokirurgi juurde pääsen ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Millised on vaevused??

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Jalgade ja käte valutamine

Kas olete kokkupuutunud fibromüalgia diagnoosiga ning kas fibromüalgia valud võivad olla ainult jalgades ja osaliselt harvem kätes (ainult küünarnuki triitseptsi piirkond)?
Algasid mul valud jalgades ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Fibromüalgia korral aitab tavaliselt Amitriptyliin 25 mg 2 tab õhtul. Toime tekib alles paari kolme nädala möödudes. Proovige ja helistage siis tel. 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

psühhiaatri abi

Kas psühhiaatri arsti abi on võimalik ka kuidagi odavamalt saada nagu näiteks haigekassa vms?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri abi on Haigekassa poolt tasutav nagu teisedki eriarstid. vt internetist ja kõik saab selgeks.
Kui perearst soovitas, siis ikkagi soovitan psühhiaatri jutule käia.
Sinul on ju ...

Loe edasi

Diabeet ja närvilisus

Tere, ma ei tea mida teha, ja kuhu põõrduda. MINU laps on diabeetik javahel muutub väga väga närvilseks. Muidugi on veresuhkur ka kõrge. Ta ei taha siis mõõta ja süstida. Riidleb kõigiga ja sõimab. Isegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Suhkurtõvega seotud soovitused endokrinoloogi poolt on teile teada ja olete ju ise ka palju lugenud. Toitumine, kehaline aktiivsus, rohud - olgu tasakaalus. Psüühiline sfäär on ka oluline ja selle pingete ...

Loe edasi

emotsionaalsus

tere, pöördun teie poole murega,milleks on emotsionaalsus ja ma ei oska oma emotsioone kontrollida ningi kui nutmiseks läheb ei oska ka pidaraid tagasi hoida. Iga aastaga läheb tundlikus intensiivsemaks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Käi üksi (parem veel sõpradega või kodustega jalutamas - vabastab pingeist, paraneb hingamise tegevus ja kopsude töö ning neid "lämbumise tundeid" ei saagi tekkida.
Kõik tervist tugevdav tugevdab ...

Loe edasi

Ärritumine

Ärritun väga kergelt iga väiksema asja pärast. Peas keerlevad koguaeg igasugused imelikud mõtted nt surmast. Mida teha?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kõigepealt räägi sellest oma vanematele (Ema või keegi teine lähedane) - kaks pead ikkagi kaks ja üheskoos leiate asjale selgitust ja lahendust.
2) Puhka öösel piisavalt ja päeval käi õues jalutamas ...

Loe edasi

Puhken nutma liiga kergesti

Tere

Nimelt minu mure niisugune, et puhken liiga kergesti nutma. Peamiselt vaid siis kui näiteks elukaaslasega tülli läheme, ütleb mulle midagi halvasti või kui temaga mingitmoodi seotud olukorras. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psühhiaatri vastuvõtule ja sealt saate rahustava toimega AD-d (antideptressanti). See oluliseks abimeheks, võtta ca kuu.
2) Unerežiim ja puhkus - puhkus taastab jõu ja see parandab ka enesekindlust. ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.Mure järgmine,et pea kipub ringi käimaja tunne selline nagu oleks just karussellilt maha astunud.Tekkis järsku hommikul ärgates,voodist tõustes võttis hetkeks nagu järsul asendi muutusel pea ringi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoline ongi häire sisekõrvas olevas tasakaaluorganis mis kuulub ka nagu kõrvaarsti kompetentsi. Kui aga selget vastust sealt ei saa, tulge vastuvõtule.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Loe edasi

istudes vasakul pool tervav valu ja parem jalg suriseb!

Olen käinud uroloogi juures ja teinud igasugu uuringuid aga sealt poolt kõik näidud olid korras ja siis soovitati teie poole pöörduda, nimelt istudes vahepeal vasakul pool alakõhus terav valu ja parem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla nt. kubemesongaga mis istudes pressib reienärvile, arvesse tuleb ka kivi kusejuha allosas ja mitmed muud haigused. Kirja teel siin täpselt vastata ei saa.

Tel. 6 748 591
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi