Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

alzheimer

Tere. Mul on küsimus oma äia kohta kellel on diagnoositud alzheimeri tõbi ja suhkruhaigus. Tal on kõik sümptomid mis on seotud alzheimeri haigusega aga novembris juhtus tal õnnetus kus sattus haiglasse ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kindlasti ei ole tõestatud vereülekande ja / või tilguti ravivat toimet Alzheimeri haiguse korral. Küll aga võib organism mobiliseeruda tõsise tervisehäire korral mis annab ajutise haigusnähtude leevenemise. ...

Loe edasi

Tourette'i sündroom või tikid täiskasvanul?

Tere!
Olen 20 aastane naisterahvas ning olen piinelnud silma pilgutamise ja pööritamisega juba oma mitu mitu aastat kuid olen suutnud antud probleemi teiste eest varjata ja ei ole rääkinud sellest ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tikiproblem algab sageli lapse - või noorukieast ja uuringud selle põhjust sageli ei näita. Probleemi ravimitega välja ravida ei saa, küll aga vastutahteliste liigutuste mahasurumine ravimiga võib õnnestuda. ...

Loe edasi

Obsessiiv kompulsiivne häire

Tere,

Kas Eestis on psühhiaatreid, kes on keskendunud välismaal viimasel ajal rohkem esile kerkinud probleemile - ingl. dermatillomania/excoriation? Nii palju kui veebist on võimalik lugeda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Impulsihäirete valdkonnas on häire - Trihhotillomaania. Siia ka siis derma´ga (nahaga) seonduv. Kõik rahustav on kasulik - inimene siis paremini suuteline end juhtima, arendama.
Sellega tegelevad ...

Loe edasi

Tujude muutused

Tere, olen viimasel ajal väga kimpus oma tujudega. Olen läinud vanematega tülli, ei räägi väga kellegagi, tavaliselt istun oma toas pimedas ja lihtsalt mõtlen, tulevad ka järsud nutuhood. Muidu olin väga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Stressi ja depressiooni on tänapäeval teatud noorusperioodidel pea kõigil.
1) Korralik uni.
Vajame tervislikku puhkust: öist rahulikku und, nädalalõpu vabu päevi ning töö-/õpiaasta puhkust, ...

Loe edasi

Minu ema

Tere , olen 12 aastane poiss. Tahaksin nõu seoses oma emaga , tal on olnud viimased paar aastat depressiooni laadne seisund. Vahepeal on kõik olnud korras ning vahepeal pöörab jälle ära : nutab,hüsteeritseb,jahub ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled v.tubli, et hoolitsed ema tervise eest.
1) Isa peaks perearsti juures käima ja olukorrast arstile rääkima, perearst siis kutsub Ema kontrolli ja saab ka rahustavat ravi määrata või eriarsti ...

Loe edasi

Alaselja puusa ja põlvevalu

Mida teha kui valu võttab jala alt ära. Valu on nii tugev et jalale toetada pole võimalik. Valu puusast põlveni.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui perearst arvab et tegemist võib olla närvivaluga lähtega seljast, tuleks tulla vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
tel. 6 748 591
Neurodiagnostika.

Loe edasi

Mida ma tegema peaks?

Tere!
Ma kahtlustan, et mul on sotsiaalärevushäire ja hakkab depressioon tagasi tekkima. See on tekkinud viimase paari kuu jooksul. Päevast päeva istun kodus, magan.Olen oma tuju muutuste pärast ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled tubli, et analüüsid ja otsid lahendusi. Seega - oled nutikas.
Nutikana leiame ka parimaid lahendusi olukorra parandamiseks.
1) Päevik. Sinna oma kurvad-halvad tunded-asjad, et nad peas ...

Loe edasi

erektsiooni häire

Probleem selles et mul libiido tihti üsna madal.raske erutuda isegi kui naine voodis ja valmis.Hommikune erektsioon eksisteerib vahepeal ikka ja näiteks kui üksi istun niisama kodus ja tekib erektsioon ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sportlik tegevus ja rahustavad harjutused - OK!
Kindel suhe ja Armastus - kõik läheb samm-sammult korda.
Perearstilt küsida erektsiooni toetavat rohtu - neid hulgi, tuleb kasuks.
Minu ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Selline küsimus, et 6 kuud tagasi olin nii loll ja tegin narkootikume. Kaäitusin väga halvasti ja peae seda hakkas paanikahoog. Kartsin hulluks minna, enda üle võimsust kaotada. Ehk siis et hakkan ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paroxetin - las jääb.
Apteegi vabamüügist - Melatoniin - üks tabl õhtul tunnikene enne und. Sealt ka mõnda rahustavat teed küsida. Piisav uni, une arvelt ei võta.
vt otsinguga Ärevushäire, ...

Loe edasi

Malu kaotus

Tere mure selline et kukkusin ule eile 13 .02 mille tagajarjel tekkis peale kukkumist taielik malukaotus ja ei tundnud enam kedagi ara paari tunni moodumisel hakkas malu veidi taastuma ja jarjest asju ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Peale kukkumist seda juhtub. Viitab tõsisele kukkumisele. Vajalik rahu ja vajalik neuroloogi konsultatsioon - peavalu, kukla piirkond. Neuroloog saab aju- uuringuid teha. Kui valutab - neuroloogi vastuvõtule, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi