Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

depressioon

Tere!

Olen pikka aega vaevelnud depressiooni ja ärevushäirete käes. Võiks öelda, et perioodiliste vahedega suurema osa oma elust. Olen saanud kahel korral ravi AD-dega. Esimesel korral 6 kuu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis ei tapa - teeb tugevamaks. Tugevamaks muutuda aitab:
1. Üldine töö/puhkerezhiim korda, julgus puhata.
2. Aju verevarustus (õigem aju veresoonte õige toonus). Minu Palve esimene samm. ...

Loe edasi

Antidepressantide loobumine

Tere!
Võtsin pea kaks kuud antidepressante nimega Alventa. Igal hommikul pidin võtma 2 tabletti peale söömist. Selle nädala esmaspäeval otsustasin päeva pealt lõpetada antidepressantide võtmise. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iga päevaga läheb paremaks - vaja teha harjutusi.
Jalutuskäigud, kerge sportlik aktiivsus,
Õige uni. Minu Palve.
) Usurahvastel on õhtupalve - see oma olemuselt rituaal. Seda rituaali ...

Loe edasi

Kinnisidee/hirm/sundmõte

Tere, oleme oma abikaasaga siiani olnud õnnelikus abielus 15 aastat, meil on ilus kodu ja armsad 3 väikest last. Viimased kuud pole enam aga endised, perekonnas on ühise aja suurim kriis ja püüame sellele ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi hea, võtke regulaarselt,
Praegu saadaval mitmeid potentsi-rohte - perearst kirjutab.
Abikaasale rääkida oma probleemist - vahekord ju kahepoolne ja tema poolne hoiak-toetus ju loomulik. ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere
Sain suvel diagnoosina ärevushäire, sest väga äkki hakkas süda pekslema ja oli tunne, et kohe saan infarkti. Koheselt läksin peresarsti juurde, kes ei osanud midagi öelda. Lisaks hakkasid esinema ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire (neid kaasajal paljudel, nad sellest teistele ei räägi). Muretseda vaja ei ole, aga teguseda küll.
Ravivõimalusi mitmeid.
Retsept on Enneti ristkülik (Enneti, et teile paremini ...

Loe edasi

Raske liikuda

Olen suhteliselt terve oma vanuse kohta. On ainult üks probleem, ma ei saa liikuda. Saan kõndide maksimaalselt 150 -160 sammu, siis lööb valu vasakusse tuharasse, sealt edasi reie esiküljele ja kubemesse. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist nn. kitsa närvikanali sündroomiga mis on põhjustatud muutustest seljalülides. Asja saab täpsustada vastuvõtul, kus vaatan ka seljapilte. Helistage tel. 6 748 591

Dr. Ain ...

Loe edasi

isiksushäired

Tere,

sooviksin teada, kuidas diagnoositakse Eestis sotsipaatilist isiksushäiret? Kahtlustan, et minu endine elukaaslane võib olla (dr google tarkuse järgi) "low functioning " sotsipaat (või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasem

Loe edasi

Higistamine ja närveerimine.

Tere!
Olen terve selle aasta jooksul poode külastanud nii minimaalselt kui ma saan. Kuid iga kord poodi minnes hakkab mul paha, hakkan higistama, närveerima ning tekib isu poodidest välja saada nii ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paanika häire - esineb paljude, ei tapa, on ravimi ja harjutustega kõrvaldatav.
1) Sisepingete maandamine (sportlik aktiivsus, relax-harjutused, minu Palve).
2) Und soodustavad nipid, (vt ...

Loe edasi

Lämbumistunne südamepiirkonnas antipsühhiootikumist

Tere
Mul on nüüd selline suur jama et pärast kuuenda tableti võtmist Abilify(terve tableti võtsin) tekkis lämbumistunne. Juba üle nädala on nii olnud. Nüüd on see lämbumistunne südames. Pimedas ruumis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minge oma psühhiaatri jutule, tema ju Abilify kirjutas. Võib-olla vaja annust muuta, võib-olla hoopiski ravimit vahetada. Arstirohte mitmeid ja on valikuvõimalusi.
Arstirohtu võttes peab enesetunne ...

Loe edasi

Õlavalu

Pikaajaline õlavalu, paremal pool (algas umbes 10 aastat tagasi). Traumat ei ole olnud, lihtsalt hakkas valusaks jääma. Õlaliigese liigutused normaalsed. Õlas rudiseb ja õla tagant (selja poolt) praksub ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna spetsialisti ehk ortopeedi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Võpatused, kerge olek, ajutine tinnitus

Tere,
Eelmise aasta lõpus hakkas elus peale väga stressirikka perioodi lõppemist mind vaevama kohatine imelik tunne - ebastabiilne, nagu istuks merel õõtsuval paadis. See pani muretsema kuna varem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoline ongi krooniline ärevusseisund mis viib närvisüsteemi regulatsioonihäiretele nagu unehäired, südamekloppimised, tasakaalutus ja minestustunded jne. Kui elukvaliteet on häiritud, tuleks tulla ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi