Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

Õlad-kael kanged, pea uimane

Tere

juba umbes septembri kuust on sisuliselt igapäevaselt järgmised sümptomid: kael ja õlad kanged, pea uimane nagu vati sees oleks. Pöördusin selle murega perearsti poole, kes viitena minu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Aspiriin siin ei aita. Võiks teha rö. pildid kaelalülidest ja tulla konsultatsioonile.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Süvenev alaseljavalu

Tere! Juba 4 kuud on mul olnud alaseljavalu, mis alguses harjutuste abiga läks veidi paremaks, aga nüüd on valu süvenenud. Käisin ortopeedi juures, kes tegi röngtgeni seljast ning ütles, et sellega on ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks vältida istumist ja teha paar ravikuuri. Helistage tel 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika.

Loe edasi

Hakkama saamine vähiga

Tere. Sain teada et minu vamaemal on VI astme vähk ja ei suuda ennast vaimselt kuidagi selleks ette valmistada. Töötan ise haiglas ja olen näinud lõppstaadiumis vähihaigeid aga kuna tegemist on enda lähedasega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst on dirigent nr 1. Tema annab vajalikku infot.
On olemas valukabinetid ja koduõed, kes annavad vajalikku abi ju suuniseid.
Elukoha sotsiaaltöötaja saab vajadusel teatud abi anda - ...

Loe edasi

Alaseljavalu

Tere,
Olen hädas alaselja valudega. Kuna töötan ratastooli lastega on töö iseloom füüsiline ja palju on laste tõstmist ja on selja ülekoormus. Tavaliselt on seljavalud möödunud kuu aja jooksul, seekord ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Lülivahemiku kitsenemine tähendab lülidevahelise sidekoeketta kokkuvajumist, mille tõttu väljasopistuv osa võib ärritada jalanärvijuurt (tavaliselt ühe jala). Soodustab kindlasti küürus seljaga raskuste ...

Loe edasi

Negatiivne suhtumine - haiguste alus?

Tere!

Pöördun Teie poole enda probleemiga. Olen 16aastane neiu ja muret tekitab viimasel ajal mu hingamine. Tunnen, et kontrollin liialt oma hingamist ja õhku jääb väheks(ei ole suitsetaja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled analüüse andnud, näitajad korras - keha terve. Oled hingeline ja seetõttu võtad mõned asjad liiga südamesse ja mõtetesse. Sellest saad jagu!
1) Käi jalutamas või siis treeningutel, aga koormus ...

Loe edasi

nõu?

Tere! 2016 aastal novemberis diagnoositdi mu emal Guillain-Ba sündroom. Ema on (49 aastane) ma ei lasku detailidesse, ilmselgelt te olete teadlik mis haigusa​ tegu on! Ema oli suitsetaja. Kui peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasemad - vastatud

Loe edasi

Ärevus - emotsioonide ees, määramatu ärevus, üldine

Ärevus (emotsionaalsuse ees)

Olen üle 30 juba ja terve elu on mingi ärevus olnud sees vahelduva eduga. Vist lapsepõlve aja ebakindlus, lõhutud pere jne on jälje jätnud. Ei tea nagu kindlalt, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Analüüsite olukorda v.asjalikult ja seega selgub ka lahenduste variante mitmeid:
1) elada-tegutseda olevikus ja mineviku varjudega mitte tegeleda,
2) rahu ja puhkuse kohta ju soovitusi hulgi ...

Loe edasi

aidake

Tere! 2016. Aastal novemberis on diagnoositud Guillain-Barré sündroom. Mu emal. Ta on (49 aastane) peale seda ta jättis suitsu maha. Algul mõistis, et see ohtlik, kuid ei söönud ikkagi korralikult. Koguaeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarstiga koostöö ja vajalikke ravi- ja taastumist edendavaid asju edasi teha.
Iga tervisetera mida ise annab kasutada - kasutada ja panna igapäevaelu toimetuste tervisesalve.
Töö või siis ...

Loe edasi

Lapse ärevus ja käitumishäired

Sooviks teada arvamust enda lapse kohta. Ta on poiss laps, saab septembris 10aastaseks. Umbes pea kolm aastat tagasi kui ta hakkas koolis käima tekkisid meil mured temaga. Tunnis segamine, agressiivsus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem mitmekihiline ja seega ka ravi.
1) Tabletid (ravimid) on vaid osa, aga sealjuures oluline osa ravist.
2) Koostöö psühhiaatriga ja selle kaudu psühholoogiga ning kooliõpetajate-pedagoogidega ...

Loe edasi

Kätesuremine ja tuimud

Paremakäe sõrmed hakkavad surisema ja surin liigub kuni ninani välja ja lähevad tuimaks ja keel ka see kestab umbes 5-10 min ja siis hakkab vaikselt üleminema ja see tuleb isepeale päeval.Ja peale seda ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla migreenihoo eelseisundi ehk auraga. Öine kätevalu aga võib olla seoses liigestepõletikuga (nt. reuma).

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi