Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

Depressioon, ärevushäire, bipolaarne häire?

Suve algusest alates on mind vahelduva eduga külastanud meeletu kurbuselaine. Kui esimest korda see hoog tuli, siis ma lihtsalt nutsin hüsteeriliselt ja küsisin emalt, et mis see elu mõte üldse on? Tulevik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Apteegi vabamüügist: a) Melatoniin - tund enne und, b) rahustavad teed, sobib ka tavaline soe-kuumapoolne jook (rahustab).
2) Koos lähedastega jalutuskäigud - toimib v.hästi.
3) Minu Palve ...

Loe edasi

Ärevus, paanika, närvilisus!

Tere,

Ei osanud pealkirja korrektselt sõnastada, nimelt olen mõne aastaga selgusele saanud, et mind kimbutavad ärevus, paanika ja närvilisus. Nii palju kui mina mäletan, on mind selline ärevus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt minu varasemaid soovitusi ärevushäirete ja hirmude valdkonnast. Leia endale sobilikud sekkumised ja täida regulaarselt neid soovitusi.
2) Kehaline aktiivsus Looduses, naudi liikumist, naudi ...

Loe edasi

Depressioon

Tere!
Olles 20 aastat võtnud erinevaid antidepressante ja rahusteid on need mingil ajahetkel aitanud aga nüüd on aina rohkem süvenemas tunne,et kõik on mõttetu! Ja valdav osa päevadest möödub nii ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) AD asemel võtaks repertuaari väikesed kogused neuroleptikume või siis mõnda uut AD, millel rahustav-uinutav toime ka lisaks.
2) Minu raviprintsiip: Riskülik diagonaaliga (tekib kaks kolmnurka, ...

Loe edasi

Depressioon

Tere.

5aastat tagasi isa sõitis teelt välja, sest pilt läks eest ära. Isal mingeid füüsilisi vigastusi polnud ja keegi teine ka viga ei saanud. Tehtud mitmeid uuringuid ja suurt midagi pole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Traumad, üleelamused - kindlasti jätavad teatud jälje.
Keskiga hakkab mööduma ja elujõudluse juurdekasvu enam pole, pigem vastupidi - siis siis need melanhoolsed helistikud.
Kardiaalsed probleemid ...

Loe edasi

Isiksusehäire diagnoosimine

Tere! Olen endal juba mõnda aega kahtlustanud vältivat isiksusehäiret, kuna sotsiaalfoobia mul kindlasti olla ei saa ning sümptomid tunduvad kattuvat. Kuhugi pöörduda ma sellega ei julge, kuna olen vaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoose paneb peale uuringut ikka psühhiaater.
Mina käisin Ülikoolis ja siis ka üliõpilased ühte või teist haigust õppides arvasime, et ka minul selliseid sümptoome, ilmselt ka see või teine haigus. ...

Loe edasi

Alkoholism

Alkoholism
.Poeg 44 aastane on tarvitanud aastaid alkoholi.Pere lagunes,töökohti ei pea,kuna viin segab.Sattus talvel Tallinna Psühhoneuroloogia Haiglasse,kuna kuulis hääli,oli seal 3 nädalat ravil,siis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke kontakt Psühhiaatriakliiniku tohtriga - kes teda ravis.
Võib olla annab/vajab veelkordset haiglaravi. Kui see Mõistlikku käitumist tagasi ei too, siis suunata eri-hooldekodusse. Aga seda kõike ...

Loe edasi

herpesviirus

2 aastat uroinfektsioonid, ravitud korduvalt nii haiglas kui kodus iga kuu mitme antibiootikumiga, kuid ilma antibiootikumita kolibakter ja enterokokk nädalaga tagasi ja lõputu emo ja haiglaravi õudus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Herepesviirus kahjustab närvitüvesid mis võib tekitada põletavat valu veel kaua ka peale põletiku lõppemist.
Tavalised valuvaigistid siis ei aita. Helistage peale 5 septembrit.

Dr. ...

Loe edasi

MRT uuring?

Tere.Küsimus MRT uuringu diagnoos kohta.Mida see tähendab?

C6-C7-Th1 eesmine spondülodees,metalliartfaktide foonil näib spinaalkanal vaba.Seljaajus näha T2 hüperintensiivne,kohati tsüstjas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuring näitab operatsiooniga fikseeritud kaelalülisid ja seljaaju kahjustust.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

kael,käsi

tere. küsimus järgmine, kui pea kuklasse lükkan siis hakkab vasak käsi nagu surisema millest see võib olla ja mida sinna teha saaks. kael on ka vasakult poolt kange või valulik suht raske seletada.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla kaelast lähtuva käenärvi ärritusega mis on põhjustatud kaeladiski nihkumisest. Soovitan teha perearsti kaudu rö. ülesvõtted kaelalülidest ja tulla konsultatsioonile.


Loe edasi

depressioon

Üsna hiljuti enne tööle asumist tekkis järsku mul paanikahoog ning tohutu pitsitus peas- eriti otsmiku piirkonnas. Tekkis täielik jõuetus ning apaatia. Perearst pani mind kohe haiguslehele ning võtma ühendust ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt eelnevast - ristkülik diagonaaliga, tekib kaks kolmnurka - raviprintsiip s.o. üks ristküliku kolmnurkadest väheneb (ravimi hulk ja vajadus) ja seda vaid siis kui harjutusi teeme (suurenev kolmnurk. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi