Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

Rindkerevalud ja vadloxan

Tere,

Olen hädas rindkeres oleva ebamugavus/surve tundega juba ûle 3 nädala. Veebruari keskel pôdesin väga minimaalsete sümptomitega läbi covidi, kolmandal nädalal tundsin kerget ôhupuudust, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimi võtmisel peab enesetunne paranema. Kui nii ei ole, siis on vaja ravimi annust muuta, vähendada.
Kui ka see ei toimi positiivselt, siii on vaja ravimit vahetada.
Covidi-järgne organismi ...

Loe edasi

Ma väga tänan hea vastuse eest! Aga mida teha perearstide bürokraatiaga, kui Sulle enam ei anta isegi vererõhu tablette välja?

Ma ju kirjutasin seda!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Aegajalt juhtub, ja see on inimlik, et mõne arstiga ei teki usalduslikku kontakti. Nii ka eraelud inimsuhetega.
Mida teha?
Kui ikkagi sõbralikku ja asjalikku kontakti ei teki, siis on võimalik ...

Loe edasi

Miks ma ei saa isegi enam vererõhu tablette?

Apteegis öeldi, et retsept aegust just eile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Retseptil on ajaline kehtivus ja apteekrid peavad seda jälgima.
Kui ikkagi ravimit vaja, siis raviarst kirjutab retsepti ja annab muidki juhiseid.
Kõik käib ettenähtud korra kohaselt.
Loe edasi

Ampulli paigaldamine

Tere .

Mul on mure ema pärast , kes on alkohoolik . Viimasel ajal on asi juba kontrollimatuks muutunud . vahest suudab üks kuni kaks nädalat kainena püsida aga kui jooma kukub võib asi venida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinnas on Wismari Haigla ja seal on hea kvalifikatsiooniga narkoloogid. Sinna minna: vestlevad, diagnoosivad, pakuvad välja optimaalse ravi ja aitavad ravi ellu rakendamisel.
On ka AA liikumine ...

Loe edasi

Nõrkus jalgades ja pidev kukkumine.

Tere.
Mul on mure enda ema pärast.
Tal on pikemat aega olnud probleem jalgadega. Nüüd juba väga tihti lihtsalt kukub ja ei saa enam ise püsti.
Ta on käinud neuroloogi juures kuid peale ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilma läbivaatust tegemata ei saa soovitusi anda.

6748591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

kas saab veel teha mingeid uuringuid?

tere. Kas selliste uuringute tulemuste põhjal võib diagnoosida midagi, mis annaks tihedad atakid, mis algavad tavaliselt istuvas asendis, töötades arvutis või vaadates prillidega arvutiekraanile (suhtlus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ajuveresoonteuuringud põhjust atakkideks ei näita. Selguse saamiseks tuleks tulla neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Aju MRT uuringu tulemus

Tere!

5 nädalat tagasi tundsin vasakul pealael põletavat valusat kohta, mis püsis kaks päeva. Pea ei valutanud, katsudes oli koht väga valus. Siis tekkis pealaele ja kuklapoole selline tuim ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tsüst on vedelikupõis vasakul põskkoopas, kolded võivad olla tingitud vereringehäiretest millede põhjused tuleb veel leida. Peavalu need ei põhjusta.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kas ärevushäire või midagi muud?

Tere.
Mure algas ehk umbes aasta tagasi, kui töökoormus ajutiselt suurenes. Ühe õhtuse vahetuse ajal tundsin külma ja kuuma hooge, külmavärinaid. Kodus mõõtsin palavikku peaagu 38 kraadi, und ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koroona esimese laine alul olin ca kaks kuud samasuguste kaebustega - ei ela, ei sure, palavik on, palavikku ei ole, higistamised on, on, on ja siis ei ole jne..
Mis siis aitas? Aitas igapäevad 30-40 ...

Loe edasi

Kaelavalu jne vastus

*Tere aasta tagasi algasid peavalud tehti mrt jne kõik korras nüüd proovisin abi saada nõelravist ja massaažist sinna minnes öeldi et mul midagi kaelal et tuleks teha röntgen tegime siis selle vastus järgmine ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Nõelravi ja massaazi võib jätkata. Kui abi ei ole tuleb minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Debressioon

Probleem on süvenev debrekas . Iga päev suudan mõelda oma peas välja ainuld lugusi kuidas lähen metsa ja poon ennast ülesse või uputan mõnda rabalaukasse . Ma olen kogu oma elu mõelnud kõiksuguseid lugusi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Liialt tööd ja läbipõlemine, aga ka - tööd ei ole, võlad (pangad) kaelapeal.
probleem vajab pihtimis-analüüsimist. Jagatud mure ikkagi jagatud ja lahendusi otsib siis juba kaks pead.
Murest-stressist ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi