Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

Ravi kõrvaltoime

Tere,

Olen 59 aastane naine. Sügisel diagnoositi mul munasarja kasvaja, tehti ulatuslik operatsioon, millele järgnes 6 seanssi keemiaravi. Veebruaris oli viimane raviseanss ja õnneks on ravitulemus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Et kõigile küsimustele vastata tuleks tulla läbivaatusele.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

jalad

Jalad valusad ja väsinud juba neli kuud, ei saa aru milles asi. Öösel magades ei puhka välja ning hommikul on juba jalad
valusad enne püsti tõusmist (nagu oleks maraotoni jooksnud). Liikudes valu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

KIrjelduse järgi jääb rohkem mulje lihasprobleemidest seoses põletikuliste või ainevahetuslike häiretega selgitada aitavad rohked vereanalüüsid millele suunab reumatoloog. Kui väsivad ka näo ja silmade ...

Loe edasi

MRT uuringu tõlgendamine

Palun abi MRT uuringust arusaamiseks. Tehti ajust ja lülisamba kaelaosast. 1. Ajust: III vatsake on 0,8 cm laiune. Mõlemal pool peaajus valdavalt frontaalses subkortikaalses valgeaines on T2 FLAiR hüperintensiivseid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Paajus on mõlemapoolselt väikeseid kahjustuskoldeid mis ei pruugi olla kliiniliselt olulised, võivad aga viidata nt südame rütmihäiretest tingitud mikroembolitele. Kui esineb südame rütmihäireid, vererõhu ...

Loe edasi

EEG-VMT tõlgendamine

Tere! Palun abi EEG-VTMi tõlgendamisel. Une pindmistes faasides põhirütm ebaühtlasem, esineb madalavoltaažilise aktiivsusega lõike, milles vahelduvalt difuusseid teetasegeduslikke laineid: vertekslaineid. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

EEG kirjeldus sõltub väga kirjeldaja kogemusest ja hindamisoskusest. Toodud kirjeldus tundub olevat normileid.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6 748 591

Loe edasi

Meeltesegadus

Ema käis talvel õues jalutamas,oli küllaltki sombune ilm,järsku avastas ta ennast tee kõrval kraavi ääres,ta ei saanud aru kuidas ta sinna sattus.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võimalusi mitmeid: kõrgvererõhu geneesiga, väike ajuverevarustuse probleem-insuldikene, arenev dementsus jne. Esimene käik perearst juurde, seal selguvad järgmised sammud.
Kui diagnoos täpsustatdu, ...

Loe edasi

Sexs.

Tere. Tutvusin 72 aastae daamiga,kuid sexs pole võimalik,sest temake ei saa mind endase lasta kuna see on valus. Daam ei ole üle kuue aasta vahekorras olnud. Minu peenise ümbermõõt on umbes 13cm. Mida ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Nähtavasti niisugused probleemid on seotud naiste eaga – et naiste tupp kaob oma elastsust ja niiskust. Soovitakse kasutada libestit, kindlasti pöörata rohkem tähelepanu eelmängule, Olemas ...

Loe edasi

Sklerosis multipleks

Tere,
sattusin 1.09.17 EMO-sse jalgade ja käte nõrkusega ehk tetra pareesiga.Tehti MRT ja tuvastati nii pea kui seljaajus kolded.Sain hormoon ravi 5päeva ja peale esimest tilka enamus taastus.Arstide ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Organism on tervik ja SM-ga kaasnevad ühed või siis teised kõrvalnähud. Ravi dirigeerib neuroloog. kaasneva depressiooni või unehäire jms korral kaasatakse ka vajadusel psühhiaater.
Üldine optimistlik ...

Loe edasi

Psühhopaat

Tere. Seoses raske depresiooniga olin psühiaatrahaiglas ja lasin teha endale ka isiksushäisete testi, kuna kahtlustasin seda endal olevat. Eestis diagnoositavatest isiksushäiretest polnud mul kahte, sain ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Endale diagnoosi ei panda - paneb vastavalt vaimse tervise üldisele mustrile ikkagi psühhiaater.
Iga inimene on teatud iseloomuomaduste poolest veidi sarnane ühele või teisele psühhopaatilisele ...

Loe edasi

Metadoon kui asendusravi ning selle regulatsioon Eestis

Tere! Olen olnud umbes 2 aastat metadoonasendusravil väljaspool Eestit. Enne Eestisse reisi kirjutati mulle metasediini retsept üheks kuuks. Ei ole tuttav seadustega mis reguleerivad metadooni asendusravi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Abi ja informatsiooni saate Wismari Haiglast ja Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatritelt

Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Käed ja sõrmed surisevad

Tere.
Käed ja sõrmed surisevad,ebameeldiv tunne.
Tegelen motokrossiga,sõduajal hakkavad surisema.
Milles asi?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on põhjuseks käenärvi kompressioon kitsas randmekanalis seoses kestva randmeliigese painutusasendiga. Võib esineda nii seoses tööga/spordiga kui sageli ka unes magades käed kõveras enda all.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi