Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

Alaselja valu

Mull sabakondi juurest valudab umbes kolm aastad ja jalgades on tasakaalu häired ja näriv valu enne püstiseistes ja pikali olles ei olnud nüüd koguaeg 5 valuvaigisti aitab paar tundi.asi selles töötan ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks alustada Rö Ülesvõtetest nimmelülidest ja vereanalüüsid - reuma ja põletikunäitajad - saab teha läbi perearsti. Kui need korras tuleb tulla vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi

Paanika

Tere
Juba tükk aega tagasi tekkis mul paanikahoog.Süda läks pahaks ja külm higi voolas mööda keha alla siis tekkis meeletu surumis tunne peas ja süda kloppis kutsusin kiirabi anti rahustav tablett ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paanika on psüühikas kinni - surma ja kehaliselt ohtlikku ei teki. Ebamugavused ja kehalised sümptomid viitavad suhteliselt tundlikumale organile-organi funktsioonile: süda - järelikult jalutuskäigud, ...

Loe edasi

Depressioon või masendus

Mulle on diagnoositud mitmendat korda depressiooni. Varem olen ise hakkama saanud ja otsustunud ravist keelduda. Praegu olen jõudnud siia faasi, et igapäev on võitlus, et üldse üles äragata ja kuidas leida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paldiski mnt Dispanseri valvearst võtab igal tööpäeval vastu, all selgitada, et asi tõsine ja enam kannatada ei suuda.
Minu Palve esimene samm (vt Enneti Palve otsinguga) aitab pingeid maandada, ...

Loe edasi

Alprazolam ja Rivotril.

Kunagi kirjutati välja alprazolam tööstu tulenevate ärevushoogude taltsutamiseks. Veidi hiljem ka rivotril unehäire vastu. Lühidalt - olen nüüd 0.5mg alprazolami ja 1mg rivotriliga päevas elanud kaks aastat. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Melatoniin apteegi vabamüügist on abiliseks. Lisaks perearst või psühhiaater kirjutab antidepressant-rahusti-une soodustaja - Espritali 15 kuni 30 mg öhtul. Praeguste ainete doosi alandada nädalas poole ...

Loe edasi

Käed ja jalad kanged ja torgivad

Tere
Tahaksin lihtsalt nõu. Mu emal avastati pool aastat tagasi kopsus mingi bakter või vähilaadne asi. Arsti juurde läks ta sellepärast, et jalad valutasid ja torkisid. Ravi saab ta Soomes. Nüüd ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Põhjus jäsemete nõrkuseks vajab selgitamist. Kui emal on soome kindlustus, minge kindlasti neuroloogi vastuvõtule kes korraldab vajalikud uuringud. Tegemist võib olla tõsise haigusega.

Dr. ...

Loe edasi

Peavalu

Tere päevast
Pöördun murega, kuna mingi hetk hakkasid peale peavalud paremal pool. Tundsin ka kerget kõrvavalu. Peavalud olid aga sellised et kord tuli ja kestis mitu päeva ja seejärel polnud midagi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tsüst viitab kroonilise põsekoopa põletiku võimalusele mis võib anda ka sagedasi valusid näos ja peas. Asja selgitamiseks tuleks minna kõrvaarsti vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

seljavalud nimmepiirkonnas ,vahel ka puusas

Tere ,esinevad valud nimmepiirkonnas ja vahel isegi vasakus puusas,sai tehtud röntgen seljast ja vastus uuringule on selline- 7907 - Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (kaks ülesvõtet),osteochondrosis ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Piltidel on kirjeldatud 4-5 nimmelülidevahelise diski kroonilist kajustust mis võibki anda korduvalt ägenevaid selja ja jalavalusid. Kasuks tuleb regulaarne võimlemine kõhu ja seljalihaste tugevdamiseks. ...

Loe edasi

Individaalse nõustamise võimalus.

Tere.

Sooviksin vestelda ja nõu saada minu alkoholi tarvitamise suhtes. Saan juba mõnda aega aru et olen seda tarvitanud üle piiri ja oma elus jamasid korraldanud ning enam seda ei soovi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Otsus vastu võtta ja sümbol-märk kodus ja tööl käeulatusse. Alates 17.06.2018 Olen Karske (OK-17.06.2018).

2) Tervislik eluviis - iga tera tervise varasalve on kasuks.

3) ...

Loe edasi

uni

Tere.
Kas on võimalik inimesele teha nii,et ärkab alati näiteks kell 6 hommikul?
Nimelt üks psühhiaater küsis kas tahaksin varem ärgata? Ma olin nõus sest hommikuti oli raske üles tulla j ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

On bioloogiline rütm ja see käib käsikäes Päikese "kaarega" ja on ka sotsiaalne vajadus (töö, majapidamises loomad jne). Need kaks tulebki omavahel kooskõlla viia.
Unerütmi annab reguleerida.
Loe edasi

pea uimane

Palju aastaid tarbin juba kõrgvererõhu rohtu. 2a.tagasi oli mul pea insult . Olen veel reibas ja saan ise toimingutega hakama . Ei ole ma ülekaaluline ka. Mida aeg edasi ,seda rohkem pea muutub uimaseks. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Raske on nende andmete alusel soovitusi anda. Rääkige ikkagi veel perearstiga.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi