Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

Munandid

Tere!
Kas te saaksite välja kirjutada mingisuguseid valuvaigistusi?
Lugesin internetist et valutamise teel võib tekkida munandivähk, kuigi perearst ütles et vere andmise proovid olid korras ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kui on vajalik siis võin välja kirjutada vastavalt ravimeid, vaid ennem soovitan tulla konsultatsioonile ja teostada vajalikud uuringud (analüüsid). Munandi valu reeglina ei ole seotud munandivähiga, ...

Loe edasi

Jalg kadus alt

Tere.Juhtus selline asi,et tööl kõndides kadus lihtsalt jalg alt ära! Midagi sellist ei ole enne juhtunud-ei olnud mingeid valusid ega midagi,lihtsalt jalg hakkas meeletult värisema ja nagu kadus täiesti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui mingeid valusid ei olnud, on tõesti võimalik selja-või peaaju verevarustuse häire. Tuleks teha vereanalüüsid ja EKG (perearstil). Kui see peaks korduma, tuleb kohe minna EMOsse lisauuringuteks.
Loe edasi

Äkkviha

Olen üldiselt väga rahulik inimene. Eile õhtul elukaaslasega autoga sõites tegid mingid lapsed tee ääres väga suure rumaluse ning ehmatasin korralikult. Selle tulemusena sain millegipärast väga tigedaks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste rumal käitumine tekitas teis "ülepingega lühise" - täiesti inimlik ja normaalne reaktsioon, aga veidi liigse amplituudiga. See - veidi liigne - tulebki kontrolli alla saada. Seega: a) kehaline-sportlik ...

Loe edasi

Hirm reisimise ees

Kas oskate soovitada psühhiaatreid kelle poole pöörduda hirmu nö peletamiseks?
Ennist lugesin, et see on võimalik.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga on vajalik - aitab suuresti kaasa paranemisele, tervise tugevnemise kiirenemisele.
vt varasemad soovitused hirmude, foobiate kohta ja praktiseerida neid soovitusi.
Kehaline ...

Loe edasi

tahtevastane ravi

Kas rahustava (nt diazepam) süsti tegemine patsiendile tema tahte vastaselt (süsti tegemiseks kasutati kinnihoidmist) on võetav tahtevastase ravina psühhiaatrilise abi seaduse tähenduses või peetakse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tahtest olenematut ravi reguleerib Seadus. Ohu korral patsiendi tervisele või kaaskodanike julgeolekule on seda vajalik rakendada. Kui raviks on vaja pikemat aega (nädalaid või kuid), siis selleks annab ...

Loe edasi

Tahaks teada kas mind kuidagi saaks aidata?

Mul on viimasel 2-3 kuul tekkinud selline mure et mul on tekkinud eluisu vähenemine, ei taha kellegiga suhelda, on tunne et mind pole siia enam vaja ja viimasel nädala jooksul on lihtsalt tavaline kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi Emaga (või mõne teise väga lähedasega). Kindlasti räägi! Selgita välja mure tekitaja: koolis õpitükid ei edene või koolis kiusamine, või sõpruskonnas probleemid või kodus. Räägi Emaga.
Korralik ...

Loe edasi

Suitsiidimõtted, ebaõnnestunud enesetapud

Ei ole abi saanud(aastaid) ei haiglaravi, kuhu on mind peale ebaõnnestunud katset lähetatud, ei ihupsühhiaatrilt(olen tema patsient ligi30 aastat), isegi ravitsejad poole olen pöördunud. Kas tõesti ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni edenedes tulevad päevakorda ka suitsiidiga seonduvad mõtted, katsed.
Lahendamist vajab: miks depressioon ja suitsiidmõtted tekivad; miks koostöö arstiga ei edene; millised on tulevikuplaanid-tegutsemised ...

Loe edasi

Helide tundlikkus

Tere, mul on selline mure, et kolisime ühest kohast teise just müra pärast ja tuleb välja, et siin elab ka teisel korrusel laps, kes jookseb pidevalt ja müdistab ringi. Mind häirib see nii hullult, et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vatitupsud kõrva,
KÕIK rahustavad võtted (kehalised, vaimsed, hingelised, joogid jne - vt varasemad) tulevad kasuks (teil ju rahustav tee programmiline).
Omapoolne meeldiv fooni-muusika - ...

Loe edasi

surinTere

Tere.olen 24 aastane naine ja tunnen pidevalt vasakul pool peas surinat.justkui sipelgad jookseksid ūle pea.tuimus oleks nagu käes ka jalas.olen käinud traumapunktis probleemiga ja nad saatsid mu röntgeni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Surin peas esineb sageli kroonilise ärevuse ja depressiooni korral. uuringud siis midagi halba ei näita. Oluline on neuroloogiline läbivaatus asja selgitamine, vajadusel ravi.

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Sundmõtted

On tekkinud sundmõtted seoses enesele viga tegemisega. Kardan juba köögis süüa teha ja terariistu kasutada. Kui tõenäoline on jõuda mõtetest tegudeni? Kuidas nendest vabaneda?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri abi oleks vajalik. Sundmõtete osas soovitaksin 0,5 mg Rispolepti õhtul ja siis pingete maandamise võtteid (alusta minu Palve - esimene samm, sport ja kehaline aktiivsus..), 3E printsiipi rakendades. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi