Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik

Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.

Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.

Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.

Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.

Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.

Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.

Nõuanded sel teemal

Valu jalas

Tere!

Peaaegu nädala on paremas jalas piinanud valu. Enne valu tekkimist oli jalas aegajalt tunda pakitsust ja jalg oleks olnud nagu "paks", tuim.
Nädala eest kõndimise ajal lõi jalga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Närvivalu jalas on enamasti seoses muutustega nimmelülidevahelistes diskides. Kui ei ole püsivat tuimust labajalas ja sääres, ei esine ka labajala nõrkust on paranemine tihti iseeneslik kui vältida asendeid ...

Loe edasi

Ärevushäired ja insult

Tere,

Sain teilt eelmine kord abi ärevushäirete, närvipõletiku ja Ekg küsimusega. Kuna 3x oli Ekg korras, siis vanusest lähtuvalt ei tohiks südames ohtu olla ja asi on psühholoogiline.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Insult võib tekkida igas eas ja ka ilma eelhoiatuseta, nii et sajaprotsendilist garantiid ei ole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tasakaaluhäired

Tere

Aasta tagasi, üsna palavates tingimustes (väljaspool Eestit ikka), tekkisid algul väikesed tasakaaluhäired, mis päädisid "peadpidi põõsas". Viibisin nädala meditsiiniasutuses (kaasnes ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui seisund püsib, tuleks konsulteerida ka kõrvaarstiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Komistamine, asjad ei püsi käes, pearinglus

Tere!
Olen hakanud komistades kukkuma. Nagu üks jalg jääks teise taha kuidagi, keerab jalalaba ette. Astudes ei tule nagu teine jalg järgi, lööb krampi või kinni. Põlved on kanged, ei saa kükki ega ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu kaelas

Laupäeval lõin pea ära ukse alt sisse minnes selliselt, et tõstsin pead liiga vara ülesse (täpselt ukseava all) ja kaelast käis läbi väga tugev valu ja raksatus. Esimesel kahel päeval oli kaela liigutades ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna EMOsse et teha kaelauuring.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Närvipõletik

Tere hommikust. Eelmine esmaspäev algasid mul ärevushäired/paanikahood. Süda peksis sees, keha läks kuumaks, värin jne. Kuna see kestis vahelduva eduga terve päev, pöördusin perearstile. Peale vestlust ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui EKG oli korras, siis vanust arvestades südame poolt ohtu ei ole. Võtke ühendust perearstiga ja paluge retsepti rahustile, et korduvaid paanikahoogusid katkestada (ka xanax kõlbab). Pikema ravi määrab ...

Loe edasi

Äge seljavalu, kiirgub jalga

8 päev olen voodis. Valyd meeletud mis kiirguvad tervesse jalga. Varbad tuimad ja vasaku jala sääre, varvaste värv muutunud. Jalale toetada ei saa, potil käia väga valus, istuda ei saa, magada ainult paremal ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui peale vasaku labajala osalise tuimuse esineb ka labajala osaline nõrkus ( kandadel mõne sammu tegemisel vasak labajalg ei püsi üleval või kikivarvukil sammu tegemisel vasak labajalg ei suuda keharaskust ...

Loe edasi

Peavalud

Mida saaksin teha,et vabaneda piinavatest peavaludest

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Soovitusi saab anda vaid peale visiiti neuroloogi juurde ja põhjuse selgitamist. Kui peavalu on seoses nt. hiljutise peatraumaga, või kaasub ka palavik ja iiveldus soosvitan kohe minna mõne suurhaigla ...

Loe edasi

Selg

Saatediagnoos:Diski prolaps? Spomdülodistsiit? Spondüliit? Radioloogiatehnikumärkus: Uuring teostatud natiivis, eGFR määramata, tellimuses kontrastaine pole lubatud. MRT lülisamba nimmeosast natiivis T1, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjeldatud on 4 nimmelüli väikest nihet ette ja 4-5 nimmelülidevahelise diski degeneratsiooni ilma suurema nihketa. Diskipõletikunähud puuduvad. Toodud leid võib esineda ilma oluliste vaevusteta aga ...

Loe edasi

Pigistustunne selgroo ja abaluu vahel, kiirgab ka küljele

Tere,

kuidas kommenteerite järgmist:

MRT-uuring lülisamba rinnaosast natiivis: Rinnalülid on normaalse kõrgusega, kontuurid ja struktuur on iseärasusteta, lülikehade nihkeid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjeldatud on degeneratiivseid muutusi selgroo 7/8 ja 8/9 rinnalülidevahelistes kõhrketastes milledest tulenev närvijuurte ärritus võib põhjustada valusid selgroo rinnaosas ka kiirgumisega roietevahelise ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi