- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 622)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 261)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “milliseid verevedeldajaid kasutada mis ei tekitaks veritsust just tuppest.” leiti 39 545 vastet
Suulehk
Suulehk ehk halitoos ehk halb hingeõhk on enamikul juhtudel (85–95%) tingitud mingisugusest suuõõne patoloogiast (erinevad igemehaigused, bakteriaalne kurgumandlipõletik). Sageli täheldatakse halba hingeõhku ...
Buliimia
Buliimia ehk liigsöömine on kergemat laadi psüühikahäire, millele on iseloomulikud märkimisväärselt suurenenud kehakaal ja päeviti korduvad liigsöömissööstud. Samal ajal püüab inimene oma kehakaalu kontrolli ...
Elektrokardiograafia
Elektrokardiograafia on südamelihase talitluse puhul tekkiva elektrivälja pinge kõikumiste graafiline registreerimine kehapinnalt. Elektrokardiogrammil (EKG) on võimalik jälgida järgmisi laineid: P-laine ...
Koduapteek
Viited: kraadiklaasKoduapteek. Kodus peab olema kindlasti kraadiklaas, samuti peaks koduapteek sisaldama haavade või olmetraumade korral kasutatavaid vahendeid – haavaplaastreid, steriilset sidet, vatti, ...
Krooniline fotodermatiit
Krooniline fotodermatiit (nahapõletik) on harva esinev fotoallergiline reaktsioon ehk ülitundlikkus valguse suhtes. Tavaliselt vallandab haiguse mingi valguse suhtes tundlikuks tegev ravim (nt mõned antibiootikumid, ...
Kõnevõimetus
Kõnevõimetus on võimetus tajuda ja/või produtseerida häälikulist kõnet osaliselt või täielikult. Täielikku võimetust kõnelda nimetatakse tummuseks, võimetust kuulmispuude tõttu kõnet tajuda – kurtuseks. ...
Villid
Villid. Pikaajaliselt samale kehapunktile mõjuv mehaaniline jõud põhjustab naha pealmise kihi alla vedeliku kogunemist ehk villide teket. See on omalaadne organismi kaitsereaktsioon sügavamate kudede ...
Ravimtaimed
Ravimtaimed on meie looduses ja aedades kasvavad taimed, millel on farmakoloogiline toime inimese organismile. Ravimtaimi ei loeta ravimiteks, vaid need liigitatakse ravimisarnaste ainete hulka ja kasutatakse ...
Leetrid
Leetrid on äge, enamasti lapseeas põetav nakkushaigus, mille põhjustajaks on paramüksoviirus. Haigus levib peamiselt piisknakkusena, kuid haigestumine on võimalik ka otsese kontakti teel haigega, sest ...
Põistangtõbi
Põistangtõbi ehk ehhinokokoos on põistangpaelussi vastsete põhjustatud haigus. Põistangpaelussi lõpp-peremeheks on koduloomadest koer, kelle sooles paeluss elab 2–6 kuud. Koer eritab põistangpaelussimune ...
Solaarium
Solaarium on päikesevannide võtmise koht, tänapäeval ka tehisvalgusega ravi kabinet. Solaariumis asub ultraviolettkiirguse allikas, mille kiirguse spekter ja võimsus on programmeeritud ja doseeritud vastavalt ...
Igemepõletik
Viited: hambahariIgemepõletik ehk gingiviit on üks sagedasemaid suulimaskesta haigusi. Igemepõletikku põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hamba igemepiirile. Harvem kutsuvad igemehaigusi ...
Atoopia
Atoopia ei ole haigus, vaid organismi omapära – eelsoodumus allergia kujunemiseks. Umbes kolmandikul inimestest on sünnipärane kalduvus allergiahaiguste tekkeks, kuid see ei tarvitse alati haiguseks kujuneda. ...
Vesised silmad
Vesised silmad. Pisaravedelik on vajalik silmade pidevaks niisutamiseks ja puhastamiseks. Põhiliselt toodab seda ülemise silmalau all, luulise silmakoopa välimises osas paiknev pisaranääre, kaasa aitavad ...
Tsüanoos
Tsüanoos ehk sinikus tähendab naha ja/või limaskestade sinakaspunast kuni sinakat värvust, mis tekib redutseeritud ehk taandatud hemoglobiini kontsentratsiooni suurenemisest veres. Eristatakse tsentraalset ...
Pandeemia
Pandeemia ehk laustaud on haiguspuhang, mis haarab suurt geograafilist ala – riiki, tervet kontinenti või kogu maailma (nt gripipandeemia).
Lihasevigastused
Viited: lihasevigastusLihasevigastused võivad olla põrutused, venitused, rebendid. Kõige sagedamini esineb põrutusi ja venitusi.
Lihasevenitus ehk distensioon on kergem lihasevigastuse tüüp, millele ...
Naha sarvestumishäire
Naha sarvestumishäire. Üks sagedasemaid naha sarvestumishäireid on peopesade ja jalataldade naha kaasasündinud paksenemus – sarvnahksus ehk keratodermia. Haigus on pärilik ning esineb põlvest põlve. Juba ...
Bronhiit
Viited: taimsed rögalahtistidBronhiit ehk bronhide (kopsutorude) põletik võib olla äge ja krooniline. Ägeda bronhiidi põhjuseks on infektsioon või limaskesta kahjustavate ainete sissehingamine, tekitajateks ...
Eesnäärmesuurenemus
Eesnäärmesuurenemus ehk prostata healoomuline hüperplaasia algab 45.–50. eluaastast ja see puudutab suuremat osa mehi. 50 aasta vanuses esineb seda 25%-l ja 90 aasta vanuses juba 80%-l meestest. Eesnäärmesuurenemust ...