Igemepõletik Autor: Helen Pullisaar

---

Viited: hambahari

---

Igemepõletik ehk gingiviit on üks sagedasemaid suulimaskesta haigusi. Igemepõletikku põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hamba igemepiirile. Harvem kutsuvad igemehaigusi esile viirused või seened. Igemepõletik võib kaasneda ka mõne muu haiguse või traumaga. Hambakatu moodustumist soodustavad hambakivi olemasolu, ravimata hambad, halvad proteesid ning ebakvaliteetselt viimistletud plommid ja tehiskroonid. Igemepõletiku arengus ning kulus etendavad oma osa suitsetamine, mõnede ravimite kasutamine, aga ka näiteks raseduse või puberteedi ajal organismis toimuvad hormonaalsed muutused.

Põletiku esmaseks tunnuseks on igemete veritsus hammaste puhastamisel. Hambakatu edasisel kogunemisel põletikunähud süvenevad, ige tursub, muutub punetavaks ja hellaks. Alg- ja mõõdukas faasis ei põhjusta haigus erilisi vaevusi, ägedat haavandilist igemepõletikku aga iseloomustab tugev valu koos halva enesetunde ja palavikuga, igemeserv on valkjashallikas. Haigus tekib enamasti nooremas eas üldise stressi, halva suuhügieeni ning suitsetamise korral.

Õigeaegse raviga on võimalik haigus peatada ning igemekoed taastuvad algsel kujul. Ravi aluseks on haiguse põhjuse ehk bakteritest koosneva hambakatu eemaldamine koos selle kogunemist soodustavate tegurite (hambakivi, vigased hambatäidised, ravimata hambad) kõrvaldamisega. Tähtis on omandada õiged hügieenivõtted: hammaste ja hambavahede põhjalik puhastamine hambaharja, hambaniidi või hambavaheharjaga, lisaks võib kasutada kloorheksidiini 0,12–0,2%-lise sisaldusega suuloputusvedelikke. Ravimata igemepõletik võib üle minna hamba kinnituskude kahjustavaks põletikuks ehk parodontiidiks.

Vt ka parodontiit.

---