- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 896)
- Füsioteraapia (1 014)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 654)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Klamüüdia raseduse ajal” leiti 15 706 vastet
Tukkumistõbi
Tukkumistõbi ehk narkolepsia on REMune regulatsiooni häirest tingitud haiguslik unisus. Selle põhjused on senini välja selgitamata. Haigel tekivad ootamatud uinumised periooditi 2–8 korda päevas ja kestavad ...
Verikusesus
Verikusesus. Verikusesuse ehk hematuuria korral võib uriinis olla silmaga nähtavalt palju verd (makrohematuuria). Uriin on punakaspruun, sisaldades isegi verehüübeid. Valutu, lühiajaline ja korduv vere ...
Vitiliigo
Vitiliigo ehk laikpigmenditus on pigmendiainevahetuse häire, mille korral melanotsüüdid (pigmendirakud) hävivad ja jätavad naha pigmendituks. Haiguse põhjus on teadmata. Viimasel ajal peetakse laikpigmenditust ...
Voodimärgamine
Voodimärgamine ehk enurees, ka märgamine, on uriinipidamatuse tüüp, mis esineb peamiselt lastel ühenduses kusepõie talitluse hilinenud väljakujunemisega. Tavaliselt harjub laps juba 1,5–2 aasta vanuses ...
Võõrkeha ninas
Võõrkeha ninas. Mitmesuguseid esemeid topivad ninna peamiselt väikesed lapsed. Tüüpilised võõrkehad ninas on pärlid, kuulikesed, plastmassist mänguasjade osad, metallrahad, herned, pähklid, pajuurvad, ...
Malaaria
Malaaria on inimese vere punalibledes parasiteerivate algloomade, plasmoodiumide ehk malaariaparasiitide põhjustatud nakkushaigus. Malaaria on troopikas ja subtroopikas kõige levinum haigus. Peiteperiood ...
Minestus
Minestus ehk sünkoop on seisund, kus inimene ei tunneta väliskeskkonna ärriteid ega kontakteeru väliskeskkonnaga. Füsioloogiliselt, normaalselt esineb selline seisund une ajal. Haigusnähuna täheldatakse ...
Paastumine
Paastumine tähendab pikka, tavaliselt päevi või isegi nädalaid söömata olemist. Arvatakse, et paastumise ajal põletatakse ära need ained, mida organism ei ole olnud võimeline täielikult omastama ja mis ...
Polüneuropaatia
Polüneuropaatia on perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi haigus, mille korral kahjustuvad närvi moodustavad eri tüüpi aksonid (närviraku kehast impulsse eemale juhtivad jätked) või neid kattev isoleeriv ...
Südameklapi rike
Südameklapi rike on südame erinevate õõnte (vasaku vatsakese ja aordi, vasaku vatsakese ja vasaku koja, parema vatsakese ja kopsuarterite, parema vatsakese ja parema koja, parema koja ja alumise õõnesveeni) ...
Valgusravi
Valgusravi rakendatakse paljude haiguste puhul. Nahahaiguste ravis kasutatakse ultraviolettravi. Liigesehaiguste taastusravis on väga hinnatud infrapunakiirgusega (lainepikkus 890 nm) raviv laseraparaat, ...
Nägemisväli
Nägemisväli ehk vaateväli on liikumatu silma (silmade) hetkel vahendatav nägemispiirkond. Nägemisvälja suuruse põhjal saab otsustada inimese perifeerse nägemise seisundi üle. Perifeerne nägemine täiendab ...
Reesusfaktor
Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel ...
Sarlakid
Sarlakid on laste lööbelistest nakkushaigustest ainus, mida põhjustavad bakterid – A-grupi hemolüütilised streptokokid. Haigus levib piisknakkusena haigelt või bakterikandjalt, kuid võimalik on ka ülekandumine ...
Suguti
Suguti ehk peenis on mehe suguelund, mis väliselt koosneb peenisekehast ja peenisepeast. Peenisepea on ümberlõikamata mehel rahuolekus kaetud eesnahaga. Peenise nahk, eriti peenisepea piirkonnas, on tundenärvidega ...
Biorütmid
Biorütmid. Rütmilised muutused iseloomustavad praktiliselt kõiki bioloogilisi süsteeme ning on seega kõige elusa põhiomadusi. Osa elutalitlusi kordubki teatud tsüklitena. Selliste talitluste hulka kuulub ...
Kannakõõluserebend
Kannakõõluserebend ehk Achilleuse kõõluse rebend (ruptuur) on üks sagedamini esinevaid kõõluserebendeid. 75% neist rebenditest juhtub sportimisel ja põhiliselt hüppamisel või kiirjooksul. Vigastuse tekke ...
Kannavalu
Kannavalu kõige sagedasemaks põhjuseks on jalatalla kilekõõluse ehk plantaarfastsia kinnituskoha põletik, mida tuntakse ka “kukekannuse” nime all. Tallakilekõõlus on lai fibrooskoeline sidekirme, mis ...
Kawasaki tõbi
Kawasaki tõbi on äge süsteemne (kogu organismi haarav) veresoonte põletik, mis esineb peamiselt alla 5-aastastel lastel. Kõige sagedamini on Kawasaki tõbe diagnoositud Jaapanis, kuid ka teistes maades ...
Kusepõiepõletik
Kusepõiepõletik ehk tsüstiit on sagedane kuseteedeinfektsioon just naistel ja põhjustab tugevaid urineerimishäireid, mõnikord ka valu põie piirkonnas ning vere eritumist uriiniga. Tulenevalt naise kuseteede ...