- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 016)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 632)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 658)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 584)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 270)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas mandlite probleem?” leiti 52 219 vastet
Verikusesus
Verikusesus. Verikusesuse ehk hematuuria korral võib uriinis olla silmaga nähtavalt palju verd (makrohematuuria). Uriin on punakaspruun, sisaldades isegi verehüübeid. Valutu, lühiajaline ja korduv vere ...
Veriroe
Veriroe ehk meleena on seedekulglas esinevast veritsusest mustjaks muutunud väljaheide. Vere muudavad tumedaks mao seedenõres sisalduv soolhape ja soolebakterid, mis lagundavad verevärvnikku ehk hemoglobiini. ...
Mürgistus
Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ...
Nahatestid
Nahatestid. Nahatestidega tehakse kindlaks, kas organism on ülitundlik ehk sensibiliseerunud teatud ainete (allergeenide) suhtes. Kasutatakse nahatorketeste ja epikutaanteste.
Nahatorketeste tehakse ...
Kuseteedeinfektsioonid
Kuseteedeinfektsioonid on sageduselt teisel kohal hingamisteedeinfektsioonide järel. Rohkem esineb neid naistel. Tüdrukutel sagenevad kuseteedeinfektsioonid märgatavalt alates 9. eluaastast; 60 aasta ...
Tüükad
Tüükad on inimese papilloomiviiruse poolt põhjustatud healoomulised kasvajad nahal ja/või limaskestadel. Tüükaid võib esineda igas vanuses inimestel, kuid väga harva imiku- ja väikelapseeas. Koolilastel ...
Võõrkeha hingamisteedes
Võõrkeha hingamisteedes. Võõrkehad satuvad hingamisteedesse sagedamini lastel, vanematel ja nõrkadel ning alkoholijoobes inimestel. Hingamisteid sulgevateks võõrkehadeks on enamasti halvasti läbimälutud ...
Müasteenia
Müasteenia ehk lihasenõrkus on harva esinev haigus, mille korral on kahjustatud impulsi ülekande koht närvilt lihasele ehk müoneuraalne sünaps. Haigus võib alata igas vanuses, olles kas kaasasündinud ...
Polüneuriit
Polüneuriit ehk mitmenärvipõletik on infektsiooni järel tekkiv närvijuurte ja närvide immuunmehhanismide häirel põhinev kahjustus ehk infektsioosne polüradikuloneuriit, mille puhul kogu perifeerne ehk ...
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusaliigese kaasasündinud nihestus on puusaliigese arenguhäire tõttu tekkinud seisund, kus reieluupea asub kas ajutiselt või püsivalt puusanapast väljaspool. Esineb ühel juhul 75 sündinud lapse kohta ...
Pärilikud haigused
Pärilikud haigused on tingitud muutustest geenides ja kromosoomides. Kui muutused on aset leidnud sugurakkudes, siis päranduvad nad vanematelt lastele, kui aga keharakkudes, põhjustavad nad küll muutusi ...
Reesusfaktor
Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel ...
Sensibiliseerumine
Sensibiliseerumine ehk tundlikuks muutumine on allergeenivastane immuunreaktsioon, mis võib avalduda antikehade moodustumise või erinevate rakkude aktiveerumisena, näiteks sensibiliseeritud lümfotsüütide ...
Spina bifida
Spina bifida (ld) ehk lülilõhestus on enamasti kliiniliselt mitteavalduv selgroo kaasasündinud arenguhäire, mille korral 5. nimmelüli ning 1. ristluulüli kaared ei ole tagant kokku kasvanud. Tavaliselt ...
Amööbdüsenteeria
Amööbdüsenteeria ehk amöbiaas on juurjalgsete algloomade – amööbide tekitatud haavandiline jämesoolepõletik. Haige roojab sageli, roe on limane ja sisaldab verd, esinevad tugevad kõhuvalud. Tüsistusena ...
Aneurüsm
Aneurüsm on suure või keskmise läbimõõduga arteriaalse soone paikne laiend. Aordi ja magistraalarterite laiendite korral eristatakse tõelist aneurüsmi (arteriseina kihid on välja veninud), ebaaneurüsmi ...
Atoopia
Atoopia ei ole haigus, vaid organismi omapära – eelsoodumus allergia kujunemiseks. Umbes kolmandikul inimestest on sünnipärane kalduvus allergiahaiguste tekkeks, kuid see ei tarvitse alati haiguseks kujuneda. ...
Hapnikuvaegus
Hapnikuvaegus ehk hüpoksia on seisund, mille korral kudede varustamine hapnikuga langeb alla teatud füsioloogilise alampiiri. Organismi hapnikuvaeguse klassifikatsioone on mitmeid, kuid tekkemehhanismi ...
Infektsioosne mononukleoos
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse ...
Kannakõõluserebend
Kannakõõluserebend ehk Achilleuse kõõluse rebend (ruptuur) on üks sagedamini esinevaid kõõluserebendeid. 75% neist rebenditest juhtub sportimisel ja põhiliselt hüppamisel või kiirjooksul. Vigastuse tekke ...