- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 016)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 628)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 582)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 269)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas kõhukinnisus?” leiti 49 876 vastet
Vereülekanne
Vereülekanne tähendab vererakkude või vereplasmast eraldatud valkude ülekannet. Vererakud ja plasma pärinevad doonoritelt saadud verest. Praktiliselt on loobutud täisvere ülekannetest, sest vastavalt ...
Verikusesus
Verikusesus. Verikusesuse ehk hematuuria korral võib uriinis olla silmaga nähtavalt palju verd (makrohematuuria). Uriin on punakaspruun, sisaldades isegi verehüübeid. Valutu, lühiajaline ja korduv vere ...
Veriroe
Veriroe ehk meleena on seedekulglas esinevast veritsusest mustjaks muutunud väljaheide. Vere muudavad tumedaks mao seedenõres sisalduv soolhape ja soolebakterid, mis lagundavad verevärvnikku ehk hemoglobiini. ...
Mürgistus
Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ...
Kuseteedeinfektsioonid
Kuseteedeinfektsioonid on sageduselt teisel kohal hingamisteedeinfektsioonide järel. Rohkem esineb neid naistel. Tüdrukutel sagenevad kuseteedeinfektsioonid märgatavalt alates 9. eluaastast; 60 aasta ...
Nahatestid
Nahatestid. Nahatestidega tehakse kindlaks, kas organism on ülitundlik ehk sensibiliseerunud teatud ainete (allergeenide) suhtes. Kasutatakse nahatorketeste ja epikutaanteste.
Nahatorketeste tehakse ...
Tüükad
Tüükad on inimese papilloomiviiruse poolt põhjustatud healoomulised kasvajad nahal ja/või limaskestadel. Tüükaid võib esineda igas vanuses inimestel, kuid väga harva imiku- ja väikelapseeas. Koolilastel ...
Võõrkeha hingamisteedes
Võõrkeha hingamisteedes. Võõrkehad satuvad hingamisteedesse sagedamini lastel, vanematel ja nõrkadel ning alkoholijoobes inimestel. Hingamisteid sulgevateks võõrkehadeks on enamasti halvasti läbimälutud ...
Amööbdüsenteeria
Amööbdüsenteeria ehk amöbiaas on juurjalgsete algloomade – amööbide tekitatud haavandiline jämesoolepõletik. Haige roojab sageli, roe on limane ja sisaldab verd, esinevad tugevad kõhuvalud. Tüsistusena ...
Aneurüsm
Aneurüsm on suure või keskmise läbimõõduga arteriaalse soone paikne laiend. Aordi ja magistraalarterite laiendite korral eristatakse tõelist aneurüsmi (arteriseina kihid on välja veninud), ebaaneurüsmi ...
Atoopia
Atoopia ei ole haigus, vaid organismi omapära – eelsoodumus allergia kujunemiseks. Umbes kolmandikul inimestest on sünnipärane kalduvus allergiahaiguste tekkeks, kuid see ei tarvitse alati haiguseks kujuneda. ...
Hapnikuvaegus
Hapnikuvaegus ehk hüpoksia on seisund, mille korral kudede varustamine hapnikuga langeb alla teatud füsioloogilise alampiiri. Organismi hapnikuvaeguse klassifikatsioone on mitmeid, kuid tekkemehhanismi ...
Infektsioosne mononukleoos
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse ...
Kannakõõluserebend
Kannakõõluserebend ehk Achilleuse kõõluse rebend (ruptuur) on üks sagedamini esinevaid kõõluserebendeid. 75% neist rebenditest juhtub sportimisel ja põhiliselt hüppamisel või kiirjooksul. Vigastuse tekke ...
Kiiritusravi
Kiiritusravi ehk radioteraapia tegeleb pahaloomuliste kasvajate ja mõnede mittekasvajaliste haiguste (nt kilpnäärme ületalitlus) raviga, rakendades ioniseerivat kiirgust kas iseseisva raviviisina või ...
Komppöid
Komppöid on üks kõige sagedamini esinev kaasasündinud jaladeformatsioon (moondumine), mida täheldatakse ühel vastsündinul 1000 beebi kohta. Komppöia puhul on labajalg sissepoole pöördunud ja püstpöidasendis, ...
Kromosoomid
Kromosoomid. Termini võttis kasutusele saksa anatoom Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer (1888), tähistamaks niidikujulisi, hästi värvuvaid struktuure rakutuumas (kr chroma värv, soma keha). Kromosoomide ...
Müasteenia
Müasteenia ehk lihasenõrkus on harva esinev haigus, mille korral on kahjustatud impulsi ülekande koht närvilt lihasele ehk müoneuraalne sünaps. Haigus võib alata igas vanuses, olles kas kaasasündinud ...
Peitmunandilisus
Peitmunandilisus ehk munandi laskumishäire ehk krüptorhism on kaasasündinud haigus, mida iseloomustab ühe või mõlema munandi paiknemine väljaspool munandikotti. Normaalselt laskuvad munandid kõhuõõnest ...
Polüneuriit
Polüneuriit ehk mitmenärvipõletik on infektsiooni järel tekkiv närvijuurte ja närvide immuunmehhanismide häirel põhinev kahjustus ehk infektsioosne polüradikuloneuriit, mille puhul kogu perifeerne ehk ...