- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 627)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Öine köha” leiti 1 748 vastet
Neelupõletik
Neelupõletik ehk farüngiit võib olla äge ja krooniline. Äge neelupõletik on tavaliselt viirusliku tekkega. Esinevad külmetushaiguse sümptomid, nagu nohu, kurguvalu, köha ja palavik. Farüngoskoopial ehk ...
Ornitoos
Ornitoos ehk papagoitõbi on lindude haigus, mis on ka inimesele nakkav. Ornitoos tõvestab peale papagoide, kellel haigust täheldati esimesena, ka kodulinde – parte, kalkuneid, kanu. Samuti on haigus laialt ...
Pleuraempüeem
Pleuraempüeem ehk mädakogum kopsukelmeõõnes tekib raske kopsukelmepõletiku ning kopsumädapõletiku korral, kui organismi vastupanu põletikutekitajatele on oluliselt langenud. Haigust põhjustavad mäda tekitavad ...
Tsüstiline fibroos
Tsüstiline fibroos ehk mukovistsidoos on harva esinev geneetiliselt determineeritud haigus. Mukovistsidoosi puhul esineb bronhiaal- ja soolenäärmete ning kõhunäärme sekretoorse talitluse häire. Nimetatud ...
Adenoid
Adenoid on neelumandli vohand. Neelus olev mandel, mida kutsutakse ka ninaneelumandliks, on laial alusel, ebaühtlase kuju ja pinnaga lümfaatilise koe kogum. 2.–4. eluaastal võib lastel esineda ninaneelumandli ...
Leukeemia
Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete ...
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
(KOK) on progresseeruv haigus, mida iseloomustab väljahingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline pöördumatu langus. Haiguse põhikomponendid on krooniline obstruktiivne ...
Asbestoos
Asbestoos on asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustustõbi. Asbesti ohtlikkus ei seisne üksnes kopsukoe asendumises sidekoega, mille tagajärjel väheneb kopsude aktiivne hingamispind, vaid ta tekitab ka ...
Bronhektaasiatõbi
Bronhektaasiatõbi. Bronhektaasiatõve ehk bronhilaienemustõve kulus on määravaks varem tekkinud bronhilaienemuste ehk
bronhektaasiate olemasolu. Laienemused tekivad lapseeas põetud korduvate, välja ravimata ...
Infektsioosne mononukleoos
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse ...
Kopsuemfüseem
Kopsuemfüseem ehk kopsupuhitus on haigusseisund, millele on eelnenud alveoolide ehk kopsusompude vaheseinte hävimine, mistõttu alveoolide üldpind väheneb. Kopsuemfüseemi peamised tekkepõhjused on suitsetamisest ...
Kopsuinfarkt
Kopsuinfarkt on kopsukoe kärbus ehk nekroos, mis tekib vastava kopsuveresoone ummistuse tagajärjel. Kõige sagedasemaks kopsuinfarkti põhjuseks on trombemboolia, mis pärineb alajäsemete veenipõletikest, ...
Q-palavik
Q-palavik on kogu maailmas levinud pisiku Coxiella burneti põhjustatud haigus. Tekitajat levitavad lambad, kitsed ning veised. Pisik eritub nakatunud loomade piima, uriini ja väljaheitega, väga palju ...
Tulareemia
Tulareemia on närilistel ja inimesel esinev äge nakkushaigus, mida tekitab tulareemiapisik. Haigust nimetatakse samuti jäneste katkuks, sest tulareemiat põevad ka jänesed. Nakkusallikaks on närilised ...
Äge keskkõrvapõletik
Äge keskkõrvapõletik esineb tavaliselt koos ülemiste hingamisteede viiruslike põletikega, kuid keskkõrvapõletiku tekitajaks on siiski bakter, kõige sagedamini pneumokokk. Haigust võib ette tulla igas ...
Kopsupõletik
Viited: rögaKopsupõletik ehk pneumoonia on sage hingamiselundite haigus. Põletik võib olla koldeline, kuid ka terveid kopsusagaraid või -sagarikke haarav. Koldelist põletikku nimetatakse ka bronhopneumooniaks. ...
Kilpnäärmepõletik
Kilpnäärmepõletik ehk türeoidiit esineb ägedal või alaägedal kujul. Ägeda nakkusliku türeoidiidi põhjustajaks on tõvestav bakter või seen ja seda esineb äärmiselt harva. Soodustavad tegurid on immuunsüsteemi ...
Kopsukelmepõletik
Kopsukelmepõletik ehk pleuriit esineb harva iseseisva haigusena, sagedamini kaasneb teiste haigustega. Põhjuseks on haigustekitajate sattumine kopsukelmele kopsudest, läbi vahelihase või vere ja lümfi ...
Solgetõbi
Solgetõbi ehk askariaas ehk askaridoos on nugiuss solkme (Ascaris lumbricoides) põhjustatud haigus, mis kulgeb kergete seedehäirete (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhupuhitus) ja allergiliste ...
Toiduallergia
Toiduallergia. Toit võib põhjustada toksilisi (mikroobid, mürgid) ja mittetoksilisi (toiduallergia, toidutalumatus) reaktsioone. Toiduallergiat eristab toidutalumatusest põhiliselt see, et allergia korral ...