Vaktsiin Autor: Marje Oona

Vaktsiin on haigust tekitava bakteri või viiruse antigeene sisaldav ravimpreparaat, mille toimel inimene muutub nakkushaiguse suhtes immuunseks ehk tõvekindlaks ilma seda haigust läbi põdemata. Antigeenid on molekulid, mille abil valged verelibled tunnevad ära haigust tekitava mikroorganismi ning kujundavad selle tõrjumiseks vajaliku immuunvastuse. Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub kuni 2 nädalat immuunsuse kujunemiseni. Mõnikord tuleb püsiva immuunsuse saavutamiseks vaktsiini korduvalt manustada. Kui inimene puutub hiljem kokku vastava haigustekitajaga, suudab immuunsüsteem kohe reageerida – haigustekitajad hävitatakse enne, kui nad saavad inimorganismis massiliselt paljuneda ning haigust esile kutsuda. Nii on takistatud ka nakkushaiguse edasine levik teistele inimestele. Vaktsiini mõjul tekkinud immuunsus sarnaneb selle immuunsusega, mis kujuneb haiguse läbipõdemise järel, kuid ilma et kaasneks tõsiseid haigusnähte.

Vaktsiine on eri tüüpi. Elusvaktsiinid sisaldavad nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kutsuvad esile haiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiin ning suu kaudu manustatav vaktsiin lastehalvatustõve vastu. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid.

Inaktiveeritud vaktsiinid on täisrakuline läkaköhavaktsiin ja süstitav lastehalvatusevaktsiin.

Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, millest piisab tõhusa immuunsuse tekkeks. Sellised on näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kaht kuni viit antigeeni, ja Bviirushepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni, milleks on vastavate nakkustekitajate inaktiveeritud toksiinid ehk toksoidid. Vaktsiinides sisaldub ka väikestes kogustes abiaineid, mis on vajalikud vaktsiinide tootmiseks ning nende tõhususe ja ohutuse suurendamiseks. Nendel väikestel ainekogustel ei ole toksilisi toimeid.

Lisaks inimeste vaktsiinidele on välja töötatud vaktsiinid eri loomaliikidel esinevate haiguste vastu. Kassi- või koeraomanik peab oma looma vaktsineerima marutõve vastu.

Vt ka immuniseerimine, immuniseerimiskava.