Vaktsiin Autor: Marje Oona

Vaktsiin on haigust tekitava bakteri või viiruse antigeene sisaldav ravimpreparaat, mille toimel inimene muutub nakkushaiguse suhtes immuunseks ehk tõvekindlaks ilma seda haigust läbi põdemata. Antigeenid on molekulid, mille abil valged verelibled tunnevad ära haigust tekitava mikroorganismi ning kujundavad selle tõrjumiseks vajaliku immuunvastuse. Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub kuni 2 nädalat immuunsuse kujunemiseni. Mõnikord tuleb püsiva immuunsuse saavutamiseks vaktsiini korduvalt manustada. Kui inimene puutub hiljem kokku vastava haigustekitajaga, suudab immuunsüsteem kohe reageerida – haigustekitajad hävitatakse enne, kui nad saavad inimorganismis massiliselt paljuneda ning haigust esile kutsuda. Nii on takistatud ka nakkushaiguse edasine levik teistele inimestele. Vaktsiini mõjul tekkinud immuunsus sarnaneb selle immuunsusega, mis kujuneb haiguse läbipõdemise järel, kuid ilma et kaasneks tõsiseid haigusnähte.

Vaktsiine on eri tüüpi. Elusvaktsiinid sisaldavad nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kutsuvad esile haiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiin ning suu kaudu manustatav vaktsiin lastehalvatustõve vastu. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid.

Inaktiveeritud vaktsiinid on täisrakuline läkaköhavaktsiin ja süstitav lastehalvatusevaktsiin.

Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, millest piisab tõhusa immuunsuse tekkeks. Sellised on näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kaht kuni viit antigeeni, ja Bviirushepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni, milleks on vastavate nakkustekitajate inaktiveeritud toksiinid ehk toksoidid. Vaktsiinides sisaldub ka väikestes kogustes abiaineid, mis on vajalikud vaktsiinide tootmiseks ning nende tõhususe ja ohutuse suurendamiseks. Nendel väikestel ainekogustel ei ole toksilisi toimeid.

Lisaks inimeste vaktsiinidele on välja töötatud vaktsiinid eri loomaliikidel esinevate haiguste vastu. Kassi- või koeraomanik peab oma looma vaktsineerima marutõve vastu.

Vt ka immuniseerimine, immuniseerimiskava.

Nõuanded teemal: Vaktsineerimine

Borrelioos

Tere,
Kirjutan pereliikme nimel. Nimelt 21 aastasel noorel naisel avastati puuborrelioosi laigud kehal ja analüüside põhjal perearst diagnoosis hilises staadiumis borrelioosi, aga ravi ei määranud, ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Kui borrelioos on õigesti diagnoositud (sobiv kliiniline pilt ja positiivsed antikehad) , siis reeglina ravitakse haigust antibiootikumidega.
Võimalusel tuleks patsiendil pöörduda infektsioonhaiguste ...

Loe edasi

helicobakter

Tere. Küsimus puudutab helicobakterit. Kui peres on avastatud ühel inimesel helicobakter, kas tõenäosus on suur ka teistel pereliikmetel saada. Mõtlen eelkõige lastel. Kas peaks laskma kõikidel teha analüüs. ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Risk nakatud on lastel väga väike ja enamasti on nakatunud asümptoomsed ja ravi ei vaja.
Analüüse teha ei ole vaja.

Loe edasi

Puugivaktsiini kolmas süst

Tere!
Vaktsineerisin ennast 2016 septembris puukentsefaliidi vastu.
Teise süsti sain kuu aega hiljem oktoobris.
Kolmas süst (mille oleksin pidanud tegema hiljemalt 2017 oktoobris) on ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Praegu tuleks kohe ära teha 1 doos vaktsiini. Järgmine vaktsineerimine 3 aasta pärast ja edaspidi iga 5 aasta pärast.

Loe edasi

Puukentsefaliidi vaktsiini toimest

Märtsi algul sain esimese kaitsevaktsiini süsti puukentsefaliidi vastu. Järgmise pidin saama mõned päevad tagasi, aga eriolukorra tõttu on kõik broneeritud arsti ajad tühistatud. Mida see tähendab minu ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Kui puukentsefaliidi kahe esimese süsti vahe läheb ettenähtust pikemaks, siis sellest ei juhtu midagi halba.
Teine süst tuleb teha esimesel võimalusel.

Loe edasi

koroona viirus

Tere!
Plaanin 9 päeva pärast reisida kaheks nädalaks Taisse. Kui suur risk on
nakatumiseks ja mida peaks peale käte pesemise veel ohutuse vältimiseks tegema.
Tänud saabuva vastuse ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Kõik vajalik info on kättesaadav Terviseameti kodulehel https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

Loe edasi

Ajuvedeliku leke

Kuidas tehakse kindlaks ajuvedeliku leke? Ja millise arsti poole sellise kahtluse korral pöörduda? Kas Eestis on üldse vastava ala spetsialiste? Kui jah, siis kes ja kus?
Tänud ette.

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Ajuvedeliku leket saab diagnoosida ultraheliga, kompuutertomograafiaga, magnetresonantstomograafiaga - uuringu valik sõltub sellest, kuhu leke jõuab ja millisel põhjusel see on tekkinud. ...

Loe edasi

Herpesviirus

Tere taas!

Kõigepealt aitäh Teile eelneva kirja vastuse eest! Küsimus oli siis herpesviiruse kohta ja sellele vaktsiin. Vastasite, et hetkel on ainult tuulerõugete vaktsiin sellele. Nüüd tekkis ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Tuulerõugete vaktsiin aitab vaid tuulerõugete vastu; kui olete tuulerõugeid põdenud, siis ei ole mõtet rohkem vaktsineerida. HPV vastane vaktsiin aitab jällegi HPV teatud tüvede vastu ...

Loe edasi

Vatsakeste vaheseina defekt

Sündides diagnoositud vatsakeste vaheseina puue. Füüsilise koormuse korral hakkab süda kiirelt kõvasti peksma, sügavalt hingamine on raskendatud ja südame rütm ei taha kuidagi aeglustada läheb väga kaua ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Kardiokirurgi juurde tuleks minna juhul, kui defekt on nii suur, et seda on kindlasti vaja opereerida. Opereeritakse ikka siis, kui enam teisiti kuidagi ei saa, st tekib raske südamepuudulikkus. ...

Loe edasi

Viirus

Tere! Mees tuli pühapäeval lõuna Prantsusmaalt töölt, nüüd on haigestunud, aga pole nõus minema perearsti juurde kontrolli, et välistada viirust. Raseduse lõpp iseendal ja kardan kohe eriti väga.

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

On ebaselge, millised on teie mehel olevad sümptomid ja millist viirust te silmas peate. Kui teil on mure, palun pöörduge oma perearstikeskusse.

Tervitades
Karmen ...

Loe edasi

Herpesviirus

Tere! Küsimus herpesviiruse kohta. Viimasel ajal räägitakse selle vakstsiinist ja kas on selle vastu midagi leiutatud või on see veel jätkuvalt katsetamisel? Sellest oli juttu ka ühes ajakirjas nagu Imeline ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Hetkel on olemas vaid tuulerõugete vastane vaktsiin, ja praegu pole see Eestis kättesaadav (tarneraskused).

Lugupidamisega
Karmen Joller

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi