79 inimest on tänavu haigestunud A-hepatiiti
Möödunud nädalal lisandus Eestis kaheksa uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu, kõik olid seotud Viljandimaaga.
Käesoleva aasta augustist alates on Viljandis ja Viljandimaal kinnitatud 58 kollatõppe haigestumise juhtu, lisaks veel 13 haigestumist, mis on Viljandiga seotud, neist 8 Tallinnas, kaks Harjumaal, üks Tartu-, Rapla- ja Pärnumaal. Kokku on Eestis aasta algusest registreeritud 79 kollatõppe haigestumist.
Haigestunute hulgas võib leida kõikide vanusrühmade esindajaid: eelkooliealised- ja koolilapsed, üliõpilased, töölised, töötud, kodused ja pensionärid.
Nakkus levib praegusel hetkel suure tõenäosusega olmelisel teel, kas vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt saastatud pindade, esemete või toidu kaudu. Seetõttu on leviku takistamiseks oluline pesta korralikult käsi, kindlasti pärast tualetis käimist, enne söömist ja söögi valmistamist ning pärast mähkmete vahetamist. Vältida tuleks suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.
Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilisteks nähtudeks on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Haigestunud inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni üks nädal pärast kollasuse tekkimist. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järgselt kujuneb välja eluaegne immuunsus.
Kindlama kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-12-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100% vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 25 aastat.
Samal teemal:
Kuidas pesta käsi?
Perearst: A-hepatiidi viirus on väga kaval
Küsi vaktsineerimise kohta nõu arstilt.
Lisa kommentaar